Skip to main content

Desinformatsiooni vastane võitlus

Vaktsiine käsitlevate faktide eraldamine väljamõeldistest

Mõned lood tunduvad kahtlased? Siin on faktid.

Võttes arvesse praeguse kriisi pakilisust, astub EL vajalikke samme tagamaks, et ELi kõrgetele ohutus- ja tõhususnõuetele vastavad COVID-19 vaktsiinid on niipea kui võimalik kättesaadavad kõigile, kes neid vajavad.

Vaktsineerimine on rahvatervise üks suurimaid saavutusi. Tänu vaktsiinidele säästetakse kogu maailmas igal aastal vähemalt 2–3 miljonit inimelu ning päästetakse veelgi rohkem inimesi halvavatest ja eluaegsetest haigustest. EL soovib tagada, et üldsusele tehakse kättesaadavaks ainult sellised COVID-19 vaktsiinid, mis vastavad ELi kõrgetele ohutus- ja tõhususnõuetele. Komisjon sõlmis mitu eelostulepingut vaktsiiniarendajatega ja tagas piisavad vaktsiinidoosid kõigi ELi kodanike vaktsineerimiseks. Teave kõigi vaktsiinide kohta, millele Euroopa Komisjon on pärast Euroopa Ravimiameti hindamist loa andnud, avaldatakse veebisaidil „Ohutud COVID-19 vaktsiinid Euroopa kodanikele“. Samalt veebisaidilt saate ka teavet selle kohta, milliseid vaktsiine Euroopa Ravimiamet hetkel hindab või millised vaktsiinid on hetkel väljatöötamisel.

Vaktsiinid kaitsevad inimesi raskete haiguste eest. Kogu koroonaviiruse pandeemia vältel on osad inimesed levitanud mitteteaduslikke vaktsineerimisvastaseid väiteid. Need väited kasutavad ära inimeste hirmu, mis võib tekitada rahvatervisele märkimisväärset kahju. Eksitav teave, teaduslikult tõendamata teooriad ja põhjendamata väited, nagu muudaksid vaktsiinid DNAd või mürgitaksid vaktsineeritavaid, tekitab vaktsiinikõhklust ning õhutab inimesi vaktsineerimisest hoiduma.

Teadlaste enneolematud pingutusedon andnudpaljulubavaid tulemusi. Koroonaviirus on eriti ohtlik ja see mõjutab meie eluviisi. Ülemaailmne meditsiiniuuringutega tegelev teaduskogukond keskendus ohutute ja tõhusate vaktsiinide väljatöötamisele ja sai sellega hakkama rekordaja jooksul. Hoolimata olukorra pakilisusest peavad vaktsiinikandidaadid läbima põhjaliku hindamise Euroopa Ravimiametis, et tagada nende tõhusus, ohutus ja kõrge kvaliteet enne üldsusele kättesaadavaks tegemist. Vaktsiinide väljatöötamise, hindamise ja lubade andmise protsessi on kiirendatud tänu vahendite ja eksperditeadmiste ulatuslikule kaasamisele igas etapis.

    ELi digitaalne COVID-tõend võimaldab kõigil eurooplastel nii ELis kui ka välismaal turvaliselt töö või puhkuse eesmärgil reisida.

    Euroopa Komisjon esitas seadusandliku ettepaneku kehtestada ELi digitaalne COVID-tõend, millega tõendatakse, et isik on vaktsineeritud COVID-19 vastu, saanud negatiivse analüüsivastuse või on COVID-19st tervenenud. Tõendi eesmärk on võimaldada ELi elanikel liikmesriikides turvaliselt ja piiranguteta liikuda. See sisaldab üksnes minimaalseid andmeid omaniku vaktsineerimise, analüüsitulemuste ja haigusest paranemise kohta. Tõend kujutab endast digitaalset või paberkandjal QR-koodi, mis väljastatakse tasuta.

    QR-kood sisaldab digitaalset allkirja, et kaitsta tõendit võltsimise eest. Tõendi kontrollimisel skaneeritakse QR-kood ja kontrollitakse allkirja autentsust. Euroopa Komisjon on loonud digivärava, mille kaudu kontrollitakse tõendite allkirju kogu ELis. Tõendiomaniku isikuandmed selle värava kaudu ei liigu.

    ELi digitaalset COVID-tõendit on lihtne valesti mõista. Sellega seotud kahtlused ja küsimused on igati loomulikud, kuid liigub ka vandenõuteooriaid ja valesid. Nii näiteks on väidetud, et tõendit kasutatakse vaktsineerimata inimeste reisimise piiramiseks. See pole tõsi. Mittediskrimineerimine on üks ELi digitaalse COVID-tõendi aluspõhimõtteid: liikmesriigid, kes nõuavad vaktsineerimise tõendamist, peavad võrdselt aktsepteerima ka negatiivset analüüsivastust ja COVID-19st paranemise tõendit. Tõendiga ei kaasne uusi piiranguid ega reisikeelde. See ainult lihtsustab reisimist ELis.

    Oluline on seegi, et ELi digitaalne COVID-tõend on ajutine abinõu. Komisjon lõpetab selle kasutamise kohe, kui Maailma Terviseorganisatsioon on COVID-19 pandeemia lõppenuks kuulutanud.

    Vaktsiinide kõrvalnähud, mida esineb harva, on väga leebed ja ajutised.

    Kõrvalnähud ei esine mitte ainult vaktsiinide puhul. Ka toit ja muud ravimid võivad põhjustada kõrvalnähte, mõned tõsisemaid kui teised, kuid enamikel juhtudel ei koge me üldse kõrvalnähte. Neil harvadel juhtudel, kui kõrvalnähud esinevad, on need peaaegu alati leebed ning ei kesta väga kaua. See kehtib ka COVID-19 vastaste vaktsiinide puhul. Kõige levinumad kõrvalnähud mis tahes vaktsineerimise puhul on kerge ja ajutine valu või turse süstekohas, väsimus, külmavärinad, iiveldus, oksendamine ja palavik. Vähem kui ühel inimesel kümnest esineb kõrvalnähtudena lööve, nõgestõbi või punetus süstekohal. Süstekoha sügelust esineb veelgi harvem, ühel inimesel sajast. Täielik nimekiri BioNTech-Pfizeri, Moderna, AstraZeneca ja Jansseni väljatöötatud vaktsiinide võimalikest kõrvalnähtudest on avalikult kättesaadav. Lisateavet võite saada oma arstilt.

    Kuigi iga rasket kõrvalnähtu, mille puhul kahtlustatakse selle seost COVID-19 vaktsiiniga, tuleb võtta tõsiselt, peaksite ka olema ettevaatlik ekslike järelduste tegemisega. Isegi juhul, kui sümptom esines vahetult pärast vaktsineerimist, ei tähenda see automaatselt seda, et selle põhjustas vaktsineerimine. Sümptomi esinemise põhjused ei pruugi olla seotud ja selle ajastus võib olla õnnetu kokkusattumus. Ainus viis olla kindel selles, kas kõrvanähu põhjustas vaktsineerimine, on oodata järelduste tegemisega nii kaua, kuni tervishoiutöötajad on hoolikalt uurinud vaktsiini saanud inimesi ja eraldanud tegelikud kõrvalnähujuhtumid mitteseotud juhtumitest.

    Kui tunnete, et teil esineb kahjulikke kõrvalnähte pärast COVID-19 vaktsiini saamist, teatage sellest palun oma arstile.

    COVID-19 vaktsiinide kliinilistes uuringutes osalevad patsiendid esindavad elanikkonda, kes hakkavad pärast loa saamist vaktsiine kasutama.

    ELi kõrgete ohutus- ja tõhususstandardite kohaselt peavad kõik uued COVID-19 vaktsiinid läbima ranged kliinilised uuringud. Tootja peab seejärel esitama kliiniliste uuringute andmed Euroopa Ravimiametile, mis seejärel vaatab need andmed läbi ja otsustab, kas soovitada Euroopa Komisjonile asjaomase vaktsiini kasutuselevõtmist. Üks Euroopa Ravimiameti hinnatavatest teguritest on patsientide rühm, keda kliiniliste uuringute käigus testiti. Selleks et kontrollida, kas COVID-19 vaktsiin on ohutu ja tõhus, peavad uuringutes osalejad esindama seda osa elanikkonnast, keda hakatakse vaktsineerima pärast seda, kui vaktsiin on heaks kiidetud. Nii on kliinilistes uuringutes osalenud väga erinevad elanikkonnarühmad (erinevast rahvusest, vanuserühmast ja soost). Kliinilistes uuringutes osalejad esindasid ka riskirühmi ning tulemuste kohaselt säilitati kõrged ohutus- ja tõhusustasemed kõigi rühmade lõikes.

    Hulgaliselt valeteavet on esitatud ka vaktsiini võimalike kõrvalnähtude kohta rasedate naiste puhul. On tõsi, et andmed COVID-19 vaktsiinide kasutamise kohta raseduse ajal on väga piiratud, sest rasedad üldjuhul uuringutes ei osale, kuna rasedus mõjutab rasedate naiste immuunsüsteemi. Siiski näitasid loomkatsed, et kahjulikke kõrvalmõjusid raseduse ajal ei esinenud ning eksperdid ei prognoosi mingeid kahjulikke kõrvalnähtusid. Igal juhul tuleks langetada otsus selle kohta, kas rasedat naist vaktsineerida või mitte, pärast tihedat konsulteerimist tervishoiutöötajaga, võttes arvesse kõiki eeliseid ja ohte. Vaktsiinitootjad jätkavad vaktsiini saanute jälgimist, et tagada vaktsiinide pikaajaline tõhusus ja ohutus.

    Loomulik immuunsus pärast COVID-19ga nakatumist on ajutine ja varem nakatunud inimesi tuleks siiski pärast arstiga konsulteerimist vaktsineerida.

    Olemasolevad teaduslikud tõendid näitavad, et loomulik immuunsus pärast kinnitatud COVID-19ga nakatumist ei pruugi väga kaua kesta. Enamiku hinnangute kohaselt kestab inimestel, kes on COVID-19ga nakatunud ja sellest taastunud, loomulik immuunsus COVID-19 suhtes umbes kuus kuni kaheksa kuud. Olge ettevaatlikud, kui loete kontrollimata andmeid, mis käsitlevad loomulikku immuunsust pärast COVID-19ga nakatumist, ning järgige jätkuvalt meetmeid, et kaitsta end võimaliku taasnakatumise eest: hoidke distantsi teiste inimestega, kandke näomaski ja peske sagedasti käsi. Kui olete hiljuti COVID-19st tervenenud, peaksite konsulteerima oma arsti või kohaliku tervishoiuametnikuga, et saada teavet selle kohta, millal te peaksite vaktsineeritud saama.

    Vaktsineerimine toimub nii kiiresti, kui üleilmne tootmisvõimsus seda võimaldab.

    Vaktsineerituse määrad ELi riikides sõltuvad paljudest teguritest, üheks neist on tootjapoolne suutlikkus vaktsiine toota ja neid ELi riikidesse tarnida. Võttes seda arvesse, pakkus Euroopa Komisjon pandeemia algstaadiumis vaktsiiniarendajatele rahalist toetust, et aidata neil suurendada oma tootmisvõimsust. Vastutasuks kohustusid nad tarnima miljardeid vaktsiinidoose. Komisjon on sõlminud lepingud mitmete erinevate vaktsiinitootjatega, tellides 2,3 miljardit tulevaste vaktsiinide doosi, et suurendada parima vaktsiini või parimate vaktsiinide saamise võimalusi. EL ostis vaktsiinidoosid kohe pärast seda, kui vaktsiinitootjad neid pakkusid.

    Esimesed vaktsiinidoosid tarniti ELi riikidesse enne Euroopa vaktsineerimispäevi (27.–29. detsember 2020), kuid vaktsiinide edaspidine tarnimine sõltub riiklikest ja piirkondlikest organisatsioonidest ja nende valmisoleku tasemest. 

    Tervishoiupoliitika on liikmesriikide kätes. Komisjon koordineerib piiriüleseid küsimusi ja pakub tuge.

    Euroopa Komisjon toetab Euroopa riike ja aitab kriisi ajal tegevust koordineerida. Suurendades Euroopa riikide vahelist koordineerimist, tugevdades ELi meditsiini- ja teadusasutusi ning tehes algatusi, nagu Euroopa ravimistrateegia, valmistub komisjon tulevasteks piiriülesteks tervishoiukriisideks. Tervishoiu valdkonnas on esmane pädevus alati liikmesriikidel, kes vastutavad oma tegevuspõhimõtete eest.

    COVID-19 vaktsiinid läbivad enne heakskiitmist mitu põhjalikku uuringut ning vastastikust hindamist.

    Vaktsiini heakskiitmise protsess on samaaegselt nii põhjalik kui ka läbipaistev. COVID-19 vaktsiinid peavad läbima kolmeetapilised kliinilised uuringud ja vastama kõrgetele standarditele, enne kui Euroopa Ravimiamet (EMA) neile pooldava teadusliku soovituse annab. Seejärel annab Euroopa Komisjon loa vaktsiine laialdaselt kasutada, nagu see toimub ka muude vaktsiinide puhul. Kliinilisi uuringuid teevad ravimifirmad, kes järgivad testitavate ravimite mõju kontrollimiseks ja kliinilises uuringus osalejate heaolu kaitsmiseks EMA kehtestatud standardeid. Lisaks registreeritakse kõik kliinilised uuringud Euroopa kliiniliste uuringute andmebaasis (EudraCT), kus teave kliiniliste uuringute kohta tehakse avalikkusele kättesaadavaks. See protsess on läbipaistev, kuna igaüks pääseb andmetele juurde.

    Vaktsiinide väljatöötamise protsess on muudetud tõhusamaks, kuna kliinilised uuringud toimuvad paralleelselt ja rohkemate vabatahtlike osalejatega kui tavaliselt. Teadlastele eraldatakse selleks rohkem vahendeid, tegemata sealjuures allahindlust tõhusus- ja tervisenõuete osas. Protsess muudeti tõhusamakas ka seeläbi, et vaktsiiniarendajatel võimaldati esitada oma kliiniliste uuringute tulemused EMA-le uuringute ja arenduse vältel jooksvalt. Tavaliselt esitati andmed kliiniliste uuringute kohta läbivaatamiseks alles siis, kui uuringute ja arenduse etapp oli lõpetatud. Seetõttu kulub EMA-l pärast müügiloa taotluse saamist vähem aega vaktsiini kohta oma arvamuse esitamiseks, kuna suur osa hindamisest on juba tehtud. Olukorra kiireloomulisusest hoolimata ei tehta järeleandmisi kvaliteedis.

    COVID-19 vaktsiinid õpetavad – sarnaselt muudele vaktsiinidele – immuunsüsteemile, kuidas ennast konkreetse viiruse eest kaitsta.

    Vaktsiinide tööpõhimõte on viia kehasse väike kogus surnud kahjulikku viirust, nii et meie organism saavutaks selle vastu immuunsuse ilma nakkust saamata. See kaitseb meid tulevikus võimaliku nakatumise eest sellesse viirusesse.

    Meie keha rakkudes loetakse meie geneetilist koodi ehk DNAd ning luuakse RNA vormis ajutised geneetilised juhised, mille järgi meie keha toodab kasvamiseks ja taastumiseks vajalikke valke. Pärast valkude tootmist RNA lagundatakse. Pfizer-BioNTechi ja Moderna vaktsiinide puhul on kindlaks tehtud üks konkreetne valk (ogavalk), mis võimaldab koroonaviirusel nakatada inimese terveid rakke. Nende ravimitootjate vaktsiinidega viiakse rakkudesse muundatud RNA sellise mRNA kujul, millega antakse rakkudele juhised selle ogavalgu, ent mitte viiruse muude osade tootmiseks. Seeläbi tekib meie kehas ogavalgule immuunvastus, mis võib võtta esmasel kokkupuutel kaua aega. Selle protsessi kaudu õpib meie keha seda konkreetset valku pärast vaktsineerimist ära tundma ning suudab tulevikus toota antikehi, mis on vajalikud viiruse oluliselt kiiremaks hävitamiseks tegeliku nakatumise puhul.

    Puuduvad tõendid selle kohta, et see protsess kahjustaks meie enda rakke.

    Ravimifirmad vastutavad ELi vaktsiinistrateegia raames ostetud vaktsiinide kõrvalnähtude eest

    Tootevastutus lasub alati sellel ettevõtjal, kes on müügiloa hoidja. Ettevõtjad vastutavad oma toodete ohutuse eest ning neil on konkreetsed kohustused, nagu kohustus rakendada täiemahulist riskijärelevalve kava, teatada toote mis tahes kahjulikust mõjust ning võtta vajalikke järelmeetmeid. EL on küll kohandanud teatavaid vaktsiinidega seotud õigusnorme, et võimaldada töötada kiiremini välja ohutud ja tõhusad vaktsiinid. Ohutusnõudeid käsitlevad õigusnormid on sellegipoolest sama ranged, nagu need on alati olnud, ning tootevastutuse direktiiv kehtib endiselt. Teisisõnu on väited selle kohta, nagu oleks komisjon sõlminud lepingud, mis vabastavad tootjad vastutusest vaktsiinide kõrvalnähtude eest, valed.

    Loa saanud COVID-19 vaktsiinide ohutust ja tõhusust kontrollitakse rangelt ELi ravimite järelevalvesüsteemi kaudu. Seda, mil määral suudetakse uue vaktsiiniga saavutada pikaajaline mõju, ei saa kinnitada enne piisava aja möödumist. Kui ootamatu terviseprobleem ilmneb vaktsineerimisega samaaegselt, järeldavad inimesed sageli, et terviseprobleemi põhjustas vaktsiin. Hiljuti heaks kiidetud COVID-19 vaktsiine jälgitakse pidevalt, et saada paremini aru, kas oletatavaid kõrvalnähte põhjustab tegelikult vaktsiin või mitte. Samuti jälgitakse vaktsiinide pikaajalist tõhusust. Vaktsiinitootjad vastutavad ka edaspidi oma vaktsiinide eest ning peavad jälgima nende pikaajalist mõju veel hulk aega pärast nende manustamist.

    Kui on piisavalt usaldusväärseid andmeid, mis osutavad, et COVID-19 vaktsiin vastab ELi kõrgetele ohutus- ja efektiivsusnõuetele, soovitab EL seda kasutada olenemata sellest, kes on tootja.

    Kremli-meelsete desinformatsiooni kohaselt õõnestab EL teiste riikide jõupingutusi. Vaktsiinide turustamine siseturul eeldab kõrgeid Euroopa ohutus- ja tõhususnõudeid, mille kehtestab Euroopa Ravimiamet. Praegu teostab Euroopa Ravimiamet Venemaa COVID-19 vaktsiini Sputnik V jooksvat läbivaatamist. Euroopa Komisjon otsustab ravimiameti soovituse põhjal, kas lubada vaktsiini ELis kasutada või mitte.

    Lisaks teevad Kremli-meelsed desinformatsiooni kampaaniaid Euroopas ja mujal juba pikemat aega, nagu on dokumenteeritud veebisaidil EUvsDisinfo. Näiteks avastati, et Kremli-meelsed reklaamivad vaktsiini Sputnik V Ladina-Ameerikas, püüdes samal ajal maha teha muid vaktsiine.

    Kokkuvõtteks võib märkida, et EL on valmis kasutama ükskõik kus toodetud vaktsiini, kuid see peab vastama kõrgetele Euroopa ohutus- ja tõhususnõuetele, mille on kehtestanud Euroopa Ravimiamet.

      COVID-19 käsitlevate faktide eraldamine väljamõeldistest

      Mõned lood tunduvad kahtlased? Siin on faktid.

      Suurem osa teadlasi ja poliitikakujundajaid nõustub, et liikumispiirangud päästavad elusid, kuid keegi ei eita, et need ei sobi pikaajaliseks pandeemiaga võitlemise vahendiks.

      EL ja kõik liikmesriigid seavad alati esikohale inimeste tervise ja elatusvahendid. Kogu pandeemia vältel oli enamik Euroopa riikidest sunnitud rakendama ajutisi liikumispiiranguid, et tulla toime uute haigusjuhtumite suure arvuga. Meie kõigi huvides on, et kui liikumispiiranguid rakendatakse, kestaksid need võimalikult lühikest aega, kuid see on võimalik vaid siis, kui need täidavad oma ülesande ehk vähendavad oluliselt uute nakatumiste arvu. Koroonaviiruse leviku peatamine sõltub ka sellest, kui hoolikalt inimesed järgivad koroonaviirusega seotud suuniseid, näiteks kannavad avalikes kohtades maske ja hoiavad suhtlemisdistantsi.

      Poliitikakujundajad ja teadlased on teadlikud sellest, et liikumispiirangud on kulukad ega sobi pikaajaliseks vahendiks, kuna neil on ebaproportsionaalne mõju vaestele, väikelastega peredele ning töötajatele, kes ei saa töötada kodust. Samuti koormavad liikumispiirangud majandust ning mõjuvad kahjulikult inimeste vaimsele tervisele ja heaolule. Ajutised liikumispiirangud on teatavatel juhtudel vajalikud, et anda tervishoiuasutustele piisavalt aega olukord kontrolli alla saada ja hoida ära kõige hullemat stsenaariumi.

      Kuna koroonaviirus levib kokkupuutel vedelikupiiskadega ja kandub piisknakkuse teel üle ka pikema vahemaa tagant, seda eelkõige viletsa ventilatsiooni tingimustes, on inimestevaheliste kontaktide piiramine kõige kindlam viis nakkusahelate katkestamiseks. Koroonaviiruse kontrollimatu leviku lubamine koormaks tervishoiuteenuste osutajad üle ning see tooks omakorda kaasa suremuse suurenemise.

        Olge ettevaatlik inimeste suhtes, kes väidavad internetis, et nad on leidnud imeravimi

        Tundmatust või ebausaldusväärsest allikast pärit meditsiinialase nõu järgimine võib seada ohtu teie tervise. Pidage meeles, et vaktsiinid, mille kasutamiseks on Euroopa Komisjon loa andnud, on esitatud asjaomasel veebisaidil: Ohutud COVID-19 vaktsiinid. Sellel veebisaidil loetletud vaktsiinid kiideti heaks pärast hoolikat hindamist Euroopa Ravimiametis, mis vaatab praegu läbi ka muude ravimifirmade vaktsiine. Kui keegi väidab, et neil on olemas ravi koroonaviiruse vastu, kuid Euroopa Ravimiamet pole seda heaks kiitnud või ei soovita kõnealust ravi teie riiklik tervishoiuasutus, siis peaksite sellesse suhtuma skeptiliselt. Kui te ei usaldaks seda tavaolukorras, siis ärge usaldage seda ka praegu!

        Mõelge hoolikalt järele, enne kui jagate sotsiaalmeedias leiduvat teavet ravi kohta, ning kontrollige teavet uute arengute kohta usaldusväärsete allikate põhjal. Üks selline näide on arutelu hüdroksüklorokviini (ravim, mida kasutatakse malaaria ennetamiseks ja raviks) üle. Hoolimata kontrollitud uuringutest saadud tõenditele, mis näitavad, et ravim ei ole koroonaviiruse vastu tõhus, pälvis see arutelu suurt tähelepanu. Seega ärge manustage seda ega muud imerohtu. Hoidke end kursis andmetega kõigi võimalike COVID-19 ravimeetodite ja ravimite kohta Euroopa Ravimiameti veebisaidil.

        Koroonaviirus levib ühelt inimeselt teisele üksnes aevastades, köhides või välja hingates tekkivate piiskade kaudu, mitte aga mobiilivõrkude kaudu.

        Internetis levib müüt, et koroonaviiruse pandeemia taga on 5G-võrkude kasutuselevõtt. See on vale. 5G-d ja koroonaviiruse pandeemiat ekslikult seostavad vandenõuteooriad suruvad mõlemat ühte patta ja võib vaid oletada, et põhjus peitub selles, et mõlemad on suhteliselt uued ja inimsilmale nähtamatud. 5G on lihtsalt järgmise põlvkonna mobiilsidevõrk ja samamoodi nagu praegused 4G-võrgud, ei saa ka see kuidagi mõjutada viirust. 5G kasutab erinevate seadmete ühendamiseks raadiolaineid ega kanna üle koroonaviirust, mis jääb ellu üksnes vedelates piiskades. Veelgi veenvamalt aitab seda väljamõeldist ümber lükata asjaolu, et koroonaviiruse juhtumeid on esinenud kogu maailmas, kuid 5G-võrgud ei ole veel kõikjal kasutusele võetud. Paljudes riikides, kus 5G-võrke ei ole, on esinenud suuri koroonaviiruse puhanguid. Koroonaviiruse ja 5G-võrkude vahel puudub igasugune seos.

        Inimeste kaitse on ELi peamine prioriteet, mistõttu järgib EL kokkupuute piirnormide kehtestamisel põhimõtet „parem karta kui kahetseda“. Tegelikult on ELi elanikkonna kokkupuute piirnormid, sealhulgas 5G puhul, 50 korda väiksemad kui need, mis (olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt) võivad mõjutada inimeste tervist. Kõik 5G-käitised peavad enne käitamisloa saamist vastama nendele äärmiselt kõrgetele standarditele. Kui 5G oleks Euroopa inimeste tervisele ja heaolule ohtlik, ei oleks EL soovitanud seda kasutada ja liikmesriigid oleksid selle keelustanud.

        EL on välja töötanud koordineeritud kava Euroopa majanduse taastamiseks, millega toetatakse ühtlasi inimesi ja ettevõtjaid ning jätkatakse tervishoiuküsimuste lahendamist.

        EL suunab oma jõupingutused majandustegevuse taastamisele ning õiglasema, rohelisema ja digitaalsema Euroopa ülesehitamisele. Taastekava, mille kogueelarve on 1,8 triljonit eurot, aitab Euroopal kriisist taastuda ning toetab Euroopa eri sektoreid liikumispiirangute lõppemisel. Kavva kuuluvad suured programmid, nagu taasterahastu „NextGenerationEU“, millega tagatakse kestlik, kaasav ja õiglane taastumine kõigile, ka maapiirkondadele ja neile, keda kriis kõige raskemalt tabas. „NextGenerationEU“ on rahastamisvahend, mis loodi kõigi liikmesriikide osalusel ja mis elavdab majandustegevust kogu ELis. Rahaliste vahendite saamiseks tuleb ellu viia majandusreforme, kuid kokkuhoiumeetmeid ei kehtestata.

        Samuti soovib EL tagada, et kodanikud saaksid jätkata reisimist Euroopas, ilma et neid ohustaks viirusega nakatumine. Veebiplatvorm Re-open EU, mis oli algselt mõeldud eurooplaste abistamiseks koroonaviiruse pandeemia ajal reisimisel, on muudetud ühtseks kontaktpunktiks, kust saab teavet tervisemeetmete seisu, piirangute ja reisimisvõimaluste kohta kogu ELis. EL ja liikmesriigid seavad inimeste ohutuse ja heaolu esikohale.

        Pandeemia peatamiseks tehtavate ülemaailmsete jõupingutuste taga ei ole ühtegi vandenõuteooriat, on ainult teadlased, kes üritavad leida kõigi jaoks vaktsiine

        Kui mingi teooriaga aetakse mängleva kergusega kõik meie probleemid sobiva patuoina kaela, tasub appi võtta kaine mõistus. Üldiselt on vandenõuteooriate lõksu lihtne langeda, kuna neid iseloomustavad keerukatele küsimustele pakutavad liiga lihtsad ja otsesed vastused. Nende vorm on ettearvatav ja neis keskendutakse selgele ja lihtsalt tuvastatavale vaenlasele. Nende aluseks on formaalne ettearvatav struktuur, mida kasutatakse erinevates stsenaariumides, muutuvad üksnes osalejad. Ärge langege nende lihtsustatud ja valede lahenduste lõksu, mida vandenõuteooriad sellele keerulisele tervishoiukriisile pakuvad.

        Ühe sellise – täiesti alusetu – teooria järgi lõi koroonaviiruse Bill Gates mingi kurikavala plaani osana. Loomulikult ei vasta see tõele. Bill ja Melinda Gatesi sihtasutus on juba kaua võidelnud selle nimel, et kogu maailmas likvideerida ohtlikud haigused, näiteks lastehalvatus Koroonaviirusest jagusaamiseks andis Bill ja Melinda Gatesi sihtasutus 125 miljonit dollarit sõltumatuteks ühisteks rahvusvahelisteks jõupingutusteks, et töötada välja ja võtta kasutusele koroonaviiruse diagnostika, ravi ja vaktsiinid. Sihtasutus toetas ka aktiivselt 4. mail Euroopa Komisjoni algatatud rahakogumiskampaaniat koroonaviiruse ülemaailmseks tõkestamiseks, mille käigus saadi rahastajatelt lubadusi 15,9 miljardi euro eraldamiseks, et toetada koroonaviiruse diagnostikaravi ja vaktsiinide väljatöötamise ja ülemaailmse kasutuselevõtu rahastamist. Loomulikult peavad kõik koroonaviiruse vaktsiinid enne heakskiidu saamist läbima ranged kliinilised uuringud.

          ELil on ühed maailma rangeimad andmekaitse ja eraelu puutumatuse normid. Koroonaviiruse pandeemia ei muuda seda.

          Digitehnoloogia võib elusid kaitsta ja päästa. Näiteks võib koroonaviiruse kontaktide jälgimise ja hoiatuste edastamise rakenduste vabatahtlikul kasutamisel olla tähtis roll kriisi kõigis etappides ning eelkõige ajal, mil uute juhtumite arv taas kasvab, saavad sellised rakendused täiendada muid meetmeid, näiteks ulatuslikumat testimist. Sellised rakendused võivad tänu mõne nakatunu lähedusse sattunud kasutaja hoiatamisele nakkusahela katkestada ning aidata seega viiruse levikut takistada. Kõik koroonaviiruse kontaktide jälgimise rakendused peavad olema vabatahtlikud, läbipaistvad, turvalised, piiriülesed ja kaitsma täielikult inimeste privaatsust.

          Kontaktide jälgimise rakenduste nõuetekohase toimimise hõlbustamiseks võtab komisjon kasutusele koostalitlusvõime lüüsiteenuse. Tegemist on digitaristuga, mis on vajalik selleks, et riiklikud rakenduste serverid saaksid omavahel teavet vahetada. See lahendus, mis hõlmab valdavat osa ELis käivitatud kontaktide jälgimise rakendusi, pakub tuge nii ärireisijatele kui ka turistidele ja aitab neil reisida turvaliselt läbi Euroopa ajal, mil pandeemia ei ole veel läbi.

            Kaitsemaskid hoiavad teid tervena, need on täiesti ohutud ning neid tuleks nõuetekohaselt kasutada ja kõrvaldada.

            Me kõik tahame end koroonaviiruse eest kaitsta ning kaitsemaskid aitavad meid pandeemia ajal väljaspool ohtu ja tervena hoida, kui neid õigesti kasutatakse. Maskid piiravad koroonaviiruse levikut oluliselt, seda eriti kinnistes ruumides. Kui olete nakatunud, ei pruugi teil olla sümptomeid. Sellisel juhul võib mask kaitsta teisi inimesi.

            Maskid täiendavad muid ennetusmeetodeid, nagu käte pesemine ja suhtlemisdistantsi hoidmine, ning üksnes nende kasutamine ei anna täielikku kaitset. Maske tuleb kanda ja eest ära võtta õigesti. Kaitsemaski õige kasutamine ise ei põhjusta selliseid nähtusi nagu hüpoksia (hapnikuvaegus) või hüperkapnia (süsinikdioksiidimürgistus). EL tagab, et ELi toetusmehhanismide kaudu jagatavad maskid on piisavalt kvaliteetsed. See tagatakse enne tarnimist tehtavate katsetega.

            Koroonaviirusega võivad nakatuda ja tüsistusi saada kõik, ka need, kes ei kuulu riskigruppi.

            Iga põlvkond eurooplasi on seisnud silmitsi mõne suure väljakutse või ohuga – meie põlvkonnal tuleb seljatada COVID-19. Koroonaviiruse muudab eriti ohtlikuks selle ülim nakkusohtlikkus. Igaüks võib nakatuda ja saada tõsiseid tüsistusi, isegi muidu noored ja terved inimesed.

            EL on reageerinud ja seadnud esikohale elude ja elatusvahendite kaitse, tehes tihedat koostööd liikmesriikidega, et koordineerida ja jagada teavet, ning kasutades kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et aeglustada viiruse levikut ja leida lahendusi. Praegu me ei tea, kuidas pandeemia tulevikus edasi areneb, kuid me peame selleks valmis olema.

            Nii noored kui ka vanad võivad sattuda ohtu, kui nad ei võta kuulda ametlikke nõuandeid. Samuti ei ole veel teada, milline on viiruse pikaajaline mõju. Teadusuuringud alles käivad ja me veel ei tea piisavalt, kui suurt kahju võib viirus tekitada. Teada on vaid see, et igaüks võib selle saada.

            Viiruse vastu võitlemisel on kõigil oma roll. See hõlmab põhjalikku kätepesu, näo puudutamise vältimist ja avalikus ruumis suhtlemisdistantsi hoidmist, aga ka sümptomite korral eneseisolatsiooni jäämist.

            Liikumispiirangud kogu Euroopas on ajutised ega anna märku demokraatia või Euroopa väärtuste lagunemisest.

            Suhtlemisdistantsi hoidmine ja COVID-19 suuniste järgmine päästab elusid ja pidurdab koroonaviiruse levikut. Need meetmed põhinevad uusimatel teaduslikel tõenditel ja andmetel, mis on kättesaadavad liikmesriikide otsustajatele. Riikide valitsused ja komisjon on teadlikud ka liikumispiirangute vaimsest ja majanduslikust mõjust elanikkonnale ning tegutseb selle nimel, et saada viirus kontrolli alla ja taasavada ELi piirid võimalikult kiiresti.

            ELi põhiväärtused, nagu liikumis- ja sõnavabadus, on ELi mudeli ja eluviisi lahutamatu osa ning on praeguse kriisi ajal olulisemad kui kunagi varem. Liikumispiirangud ei tähenda nende väärtuste lõppu või järeleandmiste tegemist nendes, vaid on vajalikud pandeemia jooksul täheldatud uute COVID-19 juhtumite arvu kasvu tingimustes. Iga kord, kui uute juhtumite arv langeb vastuvõetavale tasemele, ajutised piirangud kaotatakse ja eurooplased saavad oma tavapärast liikumist jätkata. Liikmesriigid rakendavad neid meetmeid vaid äärmiselt raskele olukorrale reageerimiseks. EL tegutseb kindlalt selle nimel, et neil keerukatel aegadel hoitaks nimetatud väärtusi au sees kogu liidus ja kaugemalgi.

            Vaja on täiendavaid uuringuid, et kinnitada COVID-19 pandeemia päritolu.

            Praegu on eriti oluline teha solidaarselt koostööd maailma riikidega, et võidelda koroonaviiruse vastu. Desinformatsiooni ja alusetute süüdistuste väljakäimine selle kohta, kuidas koroonaviirus alguse sai, võib kergesti kahjustada eluliselt tähtsaid rahvusvahelisi tugivõrgustikke ja seada ohtu inimelud. EL toetab ülemaailmseid jõupingutusi pandeemia põhjuste väljaselgitamisel (nt Maailma Terviseorganisatsiooni üleilmne koroonaviiruse päritolu käsitlev uuring).

            Haigust COVID-19 põhjustab koroonaviiruse (mis on ise viiruse liik) tüvi Sars-CoV-2 ning Maailma Terviseorganisatsioonile teatati selle ilmnemisest Wuhanis (Hiina) 31. detsembril 2019. Koroonaviirused põhjustavad hingamisteede haigusi ja võivad kanduda loomadelt inimestele. Me ei saa viiruse päritolu absoluutse kindlusega kinnitada. Siiski märgitakse WHO asjaomases üleilmses uuringus, et on tõenäoline, et see tekkis zoonootilise ülekanduvuse tagajärjel. Olemasolevate tõendite põhjal peetakse Wuhani Viroloogiainstituudi laboriõnnetuse võimalust äärmiselt ebatõenäoliseks. Vaatamata sellele on vaja täiendavaid uuringuid, et kinnitada COVID-19 pandeemia päritolu, välistamata ühtegi võimalust.

            Vaja on küsida olulisi ja vajalikke küsimusi puhangust teatamise ja sellele reageerimise kohta, kuid põhjendamatu teiste süüdistamine selle haiguse pärast ei paranda praegust olukorda – Euroopa ja maailm saavad koroonaviiruse pandeemia seljatada ainult üheskoos. Üleilmne tervishoid on meie kõigi ühine vastutus. Igal tegevusetusel või viivitusel rahvatervisealase teabe jagamisel võib olla ülemaailmne kahjulik mõju.

            Kuna EL teeb konstruktiivset koostööd oma naabritega, avalikustame me alati kahjuliku desinformatsiooni ja selle allikad.

            Desinformatsioon kahjustab inimeste võimet teha häid otsuseid. Selleks külvatakse teid üle vastuolulise teabega, mis ajab teid segadusse ja muudab teid ebakindlaks. Tagajärjed võivad olla tõsised – see võib isegi ohtu seada inimeste turvalisuse, kahjustada usaldust valitsuste ja ajakirjanduse vastu ning õõnestada meie üleilmset rolli. Pingelisel ajal oleme desinformatsiooni suhtes eriti haavatavad. Leidub neid, kes kasutavad koroonaviiruse pandeemiat löögi andmiseks hetkel, kui me oleme eriti haavatavad.

            EUvsDisinfo analüütikud on leidnud, et üle kogu maailma levitatakse aktiivselt valeteavet ja -väiteid, et külvata segadust ja usaldamatust seoses ELi tegevusega koroonaviirusele reageerimisel. Välisjõud, sealhulgas kolmandad riigid, eelkõige Venemaa ja Hiina, on korraldanud koroonaviirusega seotud sihistatud mõjutamisoperatsioone ja desinformatsioonikampaaniaid ELis, selle naabruses ja kogu maailmas, püüdes õõnestada demokraatlikku arutelu, süvendada sotsiaalset polariseerumist ning seejuures kasutada koroonaviiruse kriisi oma maine parandamiseks. Parim vastus on selliste katsete paljastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja tõe rääkimine varakult ja alati. Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja Euroopa välisteenistus teevad tööd selle nimel, et välja selgitada viirusega seotud desinformatsiooni ja suurendada teadlikkust sellest.

            Viirused ei hooli päritolust. Nad ei hooli rahvusest ega kodakondsusest.

            Maailma eri osades proovivad inimesed süüdistada koroonaviiruses eri rühmi, nimetades seda Euroopa, Hiina, Briti või Ameerika viiruseks. Kindel on ,et koroonaviirus levib nakatunud inimeselt teistele aevastades, köhides või välja hingates tekkivate piiskade kaudu, mitte mõne konkreetse elanikkonna osa või rühma kaudu. Kui olete lugenud, et rändajad või mõni etniline rühm levitab viirust tahtlikult, siis võite kindel olla, et sellistel väidetel puudub teaduslik alus. Tegelikult on koroonaviirus ülemaailmne kriis, mis nõuab ülemaailmset solidaarsust.

            EL toetab liikmesriikide investeeringuid rahvatervisesse

            EL toetab kindlaid investeeringuid rahvatervisesse ning ELi eelarve-eeskirjadega ei ole selles valdkonnas kunagi kärpeid nõutud. Euroopas peetakse inimesi ja nende tervist kõige olulisemaks ning enamikus ELi riikides on kulutused tervishoiule viimase kümne aasta jooksul kasvanud. See lähenemine on meid siin Euroopa Liidus pidevalt eristanud kogu ülejäänud maailmast. Hiljuti käivitas EL kava, et pakkuda riikidele kriisi ajal tuge, ning kohandas eeskirju, et riigid saaksid rohkem kulutada hädaabiteenistustele ja keskenduda sellele, mis on kõige olulisem, st inimeste kaitsmisele.

            Ka selles ei ole midagi uut – alates 2008. aasta finantskriisist on EL käivitanud mitmeid finantsalgatusi, et toetada kõiki liikmesriike, eelkõige neid, keda kriis on kõige enam mõjutanud, nagu Kreeka, Hispaania ja Itaalia. Need reformid ei kahjustanud Kreeka taoliste riikide tervishoiusüsteeme, vastupidi, ELi majanduslik kohandamisprogramm on aidanud tugevdada üldist tervisekindlustust ja terviklikku tervishoiusüsteemi. Lisaks väikeettevõtjate, teadusuuringute ja innovatsiooni ning kliimaga seotud projektide toetamisele on investeerimiskava aidanud rahastada paljusid tervishoiusektori projekte, näiteks uute vähiravimeetodite väljatöötamist ning haiglate laiendamist ja ajakohastamist. Komisjon esitas ka programmi „EL tervise heaks,“ et tugevdada ELi pandeemiavastaseid meetmeid. Programmi eeldatav eelarve on 5,1 miljardit eurot, millest rahastatakse ELi riike, terviseorganisatsioone ja valitsusväliseid organisatsioone.

            EL tegeleb oma vastutusalasse kuuluvate küsimustega, et valitsused saaksid keskenduda kõige olulisemale.

            Võimalus võtta koroonaviirusega võitlemiseks vastu riiklikke õigusakte ja langetada otsuseid on ainult liikmesriikidel ja liikmesriikide teatavatel piirkondadel. Euroopa Komisjonil ei ole õigust sekkuda siseriiklikku õigusloomesse ja näiteks tervishoidu puudutavate otsuste tegemisse. EL saab aga võtta vastu üleeuroopalisi poliitikastrateegiaid ning koordineerida ELi tasandi algatusi, et lahendada kriis koos liikmesriikidega. Näiteks otsus kehtestada liikumispiirang ja riigi piirid sulgeda tehakse riiklikul tasandil, kuid otsus eraldada ELi vahenditest rohkem kui 100 miljonit eurot vaktsiini, uute raviviiside ja diagnostiliste testide väljatöötamiseks tehakse ELi tasandil – ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ kaudu. See lisandub komisjoni varasemale lubadusele panustada 15,9 miljardit eurot koroonaviiruse ülemaailmse tõkestamise algatusse, mille president von der Leyen 4. mail käivitas.

            Ärge laske bottidel end väärata

            Teata veebiplatvormidele desinformatsioonist ja väärinfost

            Internetis ringlev vale ja eksitav teave COVID-19 vaktsiinide kohta ohustab meie suutlikkust pandeemiast jagu saada. Desinformatsioon ja väärinfo vaktsiinide kohta vähendab inimeste usaldust arstiteaduse ja tervishoiutöötajate suhtes. Seepärast on ülioluline, et igaüks meist annab oma panuse ja selgitab olukorda.

            Saate aidata kaasa väärinfo leviku piiramisele, teatades veebisisust, mis on teie arvates vale või eksitav. Maailma Terviseorganisatsioon on loonud selleks veebisaidi, kust leiate juhiseid selle kohta, kuidas teatada sotsiaalmeedia platvormidel levivast valest või eksitavast sisust.

            Teata desinformatsioonist ja väärinfost

            Kuidas tunda ära vandenõuteooriaid?

            Koroonaviiruse puhanguga on kaasnenud ohtlikud vandenõuteooriad, mis levivad peamiselt internetis. Esitatakse õhust võetud väiteid selle kohta, kust viirus võis alguse saada ja keda tuleks selle levikus süüdistada. Euroopa Komisjon ja UNESCO võitlevad vandenõuteooriate negatiivse mõju vastu ja avaldavad kümme õpetlikku infograafikut, mis aitavad kodanikel vandenõuteooriaid ära tunda ja nende vastu võidelda.

            Lisateave

            Olge ettevaatlik internetipettuste suhtes

            Ärge laske ennast haneks tõmmata internetipettustega, mille eesmärk on teile müüa tooteid, mis väidetavalt aitavad ravida või ära hoida COVID-19 nakkust. Petturitest kauplejad võivad reklaamida ja püüda müüa selliseid tooteid nagu kaitsemaskid või käte desinfitseerijad, mis võivad väidetavalt nakkust ära hoida või ravida, kuid tegemist võib olla võltstoodetega ja teid võidakse alt tõmmata. Sellelt lehelt leiate nõuandeid selle kohta, kuidas võimalikke pettusi ära tunda ja vältida.

            2. märtsil 2021 avaldas komisjon oma iga-aastase aruande„Safety Gate’i“ kohta, mis on ELi kiirhoiatussüsteem toiduks mittekasutatavate ohtlike toodete jaoks.

            „Safety Gate’i“ dokumendid

            Veebimaterjalid ja -allikad

            Õppijatele, õpetajatele ja haridustöötajatele mõeldud veebipõhised materjalid ja vahendid, mida saab kasutada COVID-19 puhangu ajal.

            „Viis olulist fakti koroonaviiruse kohta“ – lugege meie blogiartiklit platvormil „Medium“.