Koroonaviiruse pandeemiaga on kaasnenud massiline valeinfo ja eksitava teabe laine ja väljastpoolt ELi tulevad katsed mõjutada riigisiseseid arutelusid ELis. Inimeste põhihirmud ning kiiresti muutuv uudistetsükkel on sellisele tegevusele viljakas pinnas. Eksitav tervishoiualane teave, ohtlikud vandenõuteooriad, valeväited ning katsed tarbijaid petta ohustavad rahvatervist.

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid seisavad kindlalt vastu katsetele kriisi ära kasutada ning kodanike elu ohtu seada või propagandat ja vihkamist levitada. 2018. aasta desinformatsioonivastasele tegevuskavale tuginedes on tegevust vaja paremini kooskõlastada, võttes arvesse demokraatlikke väärtusi.

Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja pakuvad ühisteatises välja konkreetsed meetmed tugevama ja vastupidavama ELi saavutamiseks. Need annavad panuse ELi tulevasse desinformatsioonivastasesse töösse, eelkõige Euroopa demokraatia tegevuskava ja digiteenuste õigusakti peatsesse hindamisse.

Sellest kriisist on saanud katse, mis näitab, kuidas EL ja selle demokraatlikud ühiskonnad tulevad toime desinformatsiooni probleemiga. Mitmed aspektid on tugevama ja vastupidavama ELi saavutamise jaoks otsustava tähtsusega.

Mõistmine

Väärad või eksitavad narratiivid esinevad eri vormides ning neile on vaja eri viisil reageerida.

• Sisu ei pruugi olla ebaseaduslik, kuid võib siiski olla kahjulik.
• See võib varieeruda (tahtlikuna käsitatavast) desinformatsioonist kuni väärinfoni.
• See võib hõlmata eksitavat tervishoiualast teavet, katseid tarbijaid petta, küberkuritegusid, ebaseaduslikku vihakõnet ning välisosaliste sihistatud mõjuoperatsioone.
• Sellel võib olla üldsust ohtu seadev majandusliku kasu eesmärk (veebipettused) või poliitiline motiiv.
• Välisosalised ja teatavad kolmandad riigid, eelkõige Venemaa ja Hiina, on algatanud ELis, selle naaberriikides ja mujal maailmas sihistatud mõjuoperatsioone ja desinformatsioonikampaaniaid.

Komisjon ja Euroopa välisteenistus jätkavad väärate või eksitavate narratiivide ning mõjuoperatsioonide jälgimist.

Teavitustöö

Komisjon ja Euroopa välisteenistus jätkavad investeerimist strateegilise kommunikatsiooni võimekusse.

Komisjon on loonud koroonaviirusele reageerimisele pühendatud veebisaidi, mis pakub reaalajas teavet viirusega seotud olukorra ja ELi tegevuse kohta. Koroonaviiruse kohta levitatavat desinformatsiooni käsitlevas rubriigis lükatakse – kõigis ELi keeltes – korrapäraselt ümber kõige tähelepanuväärsemaid koroonaviirusega seotud müüte.

Komisjon tõstab esile Maailma Terviseorganisatsiooni, riiklike tervishoiuasutuste ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse teavet.

Euroopa välisteenistus võttis koos komisjoniga ELi lähinaabruses ja kogu maailmas kasutusele strateegilise kommunikatsiooni ja avaliku diplomaatia ning tugevdab neid veelgi.

Komisjoni esindused liikmesriikides jätkavad faktidel põhineva ja vastavalt kohalikele oludele kohandatud teabe esiletõstmist.

Koostöö

kasutades olemasolevaid kanaleid, nagu kiirhoiatussüsteem. Nendes luuakse eraldi rubriik, mis hõlbustab koroonaviirusega seotud teabematerjalide jagamist ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel. Komisjon teeb veelgi tihedamat koostööd ka Euroopa Parlamendiga.

Tihendatakse koostööd rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas WHO, G7 kiirreageerimismehhanism ja NATO.

EL suurendab toetust ja abi ka kolmandate riikide, sealhulgas naaberriikide kodanikuühiskonnale ja sõltumatule meediale.

Koostööd tehakse platvormide ja tarbijakaitsealase koostöö võrgustikuga ülemäära kallite, ebatõhusate või potentsiaalselt ohtlike toodete avastamiseks ja kõrvaldamiseks.

Platvormidega koostöö tegemise tulemused

16. juunil 2022 muudeti desinformatsiooni käsitlevat tegevusjuhendit rangemaks. Uues tegevusjuhendis kehtestatakse platvormidele ja tööstusele desinformatsiooni tõkestamiseks ulatuslikud ja täpsed kohustused. See on oluline samm läbipaistvama, turvalisema ja usaldusväärsema internetikeskkonna suunas. Tegevusjuhend peaks saama tunnustuse tegevusjuhendina digiteenuste õigusakti raames.

34 allakirjutanu hulka kuuluvad suured digiplatvormid, eelkõige Meta, Google, Twitter, TikTok ja Microsoft, ning mitmesugused muud osalejad, näiteks väiksemad või eriplatvormid, interneti reklaamitööstus, reklaamitehnoloogia ettevõtted, faktikontrollijad ja kodanikuühiskond, või osalejad, kes pakuvad konkreetseid eksperditeadmisi ja lahendusi desinformatsiooni tõkestamiseks.

Desinformatsiooni käsitleva ELi tegevusjuhendi rangemaks muutmine

Tegevusjuhendiga ühinenuid julgustatakse esitama igakuiseid aruandeid selle kohta, kuidas nad on takistanud koroonaviirusega seotud desinformatsiooni levikut. Lugege viimaseid aruandeid.

Olulised aspektid

• Märtsis ja aprillis peatas Twitter 527 kontot, mis rikkusid Twitteri COVID-19 eksitava teabe poliitikat.
• TikTok teatas, et juba veebruaris täheldatud suundumus on nähtav ka märtsi-aprilli andmetes, nimelt vähenemine kõigis parameetrites seoses piirangute kaotamisega paljudes ELi riikides.
• 4. mail avaldas Google aruande Ads Safety Report 2021 – aastaaruanne jõupingutuste kohta, mis on tehtud Google’i reklaamiplatvormide pahatahtliku kasutamise ennetamiseks ja mis sisaldab COVID-19-ga seotud reklaamide ülemaailmsete kõrvaldamiste arvu. Märtsis ja aprillis blokeeriti 33 882 679 (+ 267 048) koroonaviirusega seotud reklaami.
• Meta märgib, et Facebooki COVID-19 teabekeskust külastati märtsis 3,1 miljonil korral ja aprillis üle 2 miljoni korra, mis tähendab jaanuari ja veebruariga võrreldes külastaja arvu vähenemist peaaegu 21,8 miljoni võrra.
• Microsofti teatel on Bing COVID-19 kogemuse külastajate arv märkimisväärselt vähenenud, nimelt 1 795 676 külastust, mis on 1 220 020 külastust vähem märtsis ja aprillis võrreldes eelmise aruandeperioodiga. Microsoft Advertising jätkab poliitika rakendamist ja on takistanud kokku 9 022 800 (+ 8 200 933) reklaamija esildise avaldamist, mis olid suunatud Euroopa turgudele, sealhulgas vaktsiinidega seotud sisu.

Faktide kontrollimine

EL on suurendanud oma jõupingutusi, et toetada Euroopa faktikontrollijaid ja desinformatsiooni uurijaid. Vastloodud Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus aitab paremini mõista desinformatsiooni levimise protsessi – osalejad, kanalid, vahendid, meetodid, levitamise dünaamika, esmatähtsad eesmärgid ja mõju ühiskonnale. Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse eesmärk on saada internetis leviva desinformatsiooni vastu võitlemise Euroopa keskuseks. Muud näited desinformatsiooni käsitlevatest ELi rahastatavatest projektidest on PROVENANCE, SocialTtruth, EUNOMIA ja WeVerify.

Komisjoni teeb koostööd võrguplatvormidega, mis osalevad koos tarbijakaitseasutustega struktureeritud dialoogis, et võidelda selliste internetis levivate tarbijapettustega, mis on seotud koroonaviiruse pandeemiaga. Komisjon ja tarbijakaitsealase koostöö võrgustik suhtlevad korrapäraselt 11 suurima võrguplatvormiga – Allegro, Amazon, Alibaba/AliExpress, CDiscount, Ebay, Facebook, Google, Microsoft/Bing, Rakuten, Verizon Media/Yahoo ja Wish –, et pidada aru uute pandeemiaga seotud suundumuste ja äritavade üle. Selle tulemusena on võrguplatvormid teatanud sadade miljonite ebaseaduslike pakkumuste ja reklaamide eemaldamisest ning kinnitanud, et mõlemad nimetatud ilmingud vähenevad pidevalt.

2. märtsil 2021 avaldas komisjon aastaaruandeELi kiirhoiatussüsteemi„Safety Gate“ kohta. Süsteem võimaldab hoiatada ohtlikest tarbekaupadest ja aitab kõrvaldada turult ohtlikke toiduks mittekasutatavaid tooteid. Aruande kohaselt võtsid ametiasutused 2020. aastal rekordilised 5 377 meedet. 2019. aastal oli nende meetmete arv 4 477. 9% kõigist 2020. aasta tulemustest on seotud COVID-19 alaste toodetega, näiteks kaitset mittepakkuvad näomaskid, mürgised desinfektsioonivahendid ja desinfektsioonivahenditena kasutatavad UV lambid.

ELi lähenemisviis, mida järgitakse desinformatsiooni võitlemisel, põhineb põhiõiguste austamisel. Koroonaviirust ei saa tuua ettekäändeks sõnavabaduse õõnestamisele, riigiasutuste vastutuse vähendamisele või teabele juurdepääsu ja läbipaistvuse põhjendamatule piiramisele. See kriis on näidanud, kui olulised on ajakirjanikud, kes annavad kodanikele usaldusväärset ja kontrollitud teavet ning kes aitavad seega päästa elusid.

Komisjon on tähelepanelikult jälginud, milline on liikmesriikide võetud erakorraliste meetmete mõju ELi õigusele ja väärtustele, ning jätkab seda, kuni kõik meetmed on järk-järgult lõpetatud.

Komisjon kutsub liikmesriike üles tegema veelgi rohkem, et aidata ajakirjanikel töötada turvalistes ja sobivates tingimustes, ning kasutama võimalikult suures ulatuses koroonaviirusele reageerimiseks vastu võetud ELi majanduspaketi ja taastepaketi vahendeid, et toetada meediat, austades samal ajal nende sõltumatust.

EL suurendab veelgi toetust kodanikuühiskonnale, sõltumatule meediale ja ajakirjanikele kogu maailmas ning tõhustab sõnavabaduse kaitse ja meediakeskkonna turvalisuse suurendamise meetmeid.

ELil on vaja võimestada kodanikke, suurendada teadlikkust ja ühiskonna vastupidavust.

EL jagab parimaid tavasid vastupidavuse suurendamise meetmete kohta koroonaviiruse kontekstis.

Komisjon toetab ja edendab meediapädevuse projekte, kriitilist mõtlemist ja digioskusi, aga ka kodanikuühiskonna organisatsioone. Komisjon täiustab koordineerimist asutuste, võrgustike ja liikmesriikide vahel, et jagada õppematerjale ja parimaid tavasid. Komisjon pöörab erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele, eelkõige lastele ja noortele, keda ähvardab suurem eksitamise oht.