Demokraatia kaitse

12. detsembril 2023 esitatud demokraatia kaitse paketis on:

• teatis, milles antakse ülevaade Euroopa demokraatia tegevuskava raames tehtud tööst,
• seadusandlik ettepanek kehtestada ühised läbipaistvus- ja aruandlusstandardid huvide esindajatele, kes soovivad kolmandate riikide nimel mõjutada liidus toimuvat otsustusprotsessi,
• soovitus edendada vabu, õiglasi ja probleemikindlaid valimisi,
• soovitus edendada kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist poliitikakujundamises.

Ühiste läbipaistvusstandardite eesmärk on

• kaitsta ELi demokraatiat,
• edendada institutsioonilist usaldust,
• kaitsta avalikku arutelu varjatud sekkumise eest

Eesmärk on saavutada kõik eespool nimetatu, tagades samal ajal proportsionaalse poliitilise sekkumise kaudu põhiõiguste ja demokraatlike väärtuste täieliku austamise. Paketi toetamiseks avaldas komisjon ka demokraatiat käsitleva täiendava Eurobaromeetri uuringu tulemused.

2020. aastal võttis komisjon vastu Euroopa demokraatia tegevuskava, et luua vastupidavam demokraatia kogu ELis. Tegevuskavaga:

• edendatakse vabasid ja õiglasi valimisi,
• suurendatakse meediavabadust ja
• võideldakse desinformatsiooni vastu.

Kodanike sisuline ja aktiivne kaasamine ning aktiivne kodanikuühiskond olid samuti kogu kava valdkonnaülesed prioriteedid. 2023. aastal, enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi, vaatas komisjon tegevuskava rakendamise läbi ja tegi kindlaks mitu valdkonda, kus EL saab asuda praegusi ja eesootavaid probleeme ennetavalt lahendama.

Lugege lisast, kuidas demokraatia tegevuskava on uuendatud

Euroopa demokraatia kaitsmine nõuab otsustavaid meetmeid valimisprotsesside kaitsmiseks. See tähendab, et tuleb tagada vabad ja õiglased valimised, säilitada avatud demokraatlik arutelu ja ajakohastada digitaalseid kaitsemeetmeid.

Peamised meetmed selles valdkonnas on järgmised:

• õigusaktid, millega tagatakse suurem läbipaistvus sponsitud poliitilise sisu (poliitilise reklaami) valdkonnas, millega kaasnevad toetusmeetmed ja suunised erakondadele ja liikmesriikidele,
• Euroopa tasandi erakondade rahastamist käsitleva määruse läbivaatamine,
• uus ühine mehhanism valimisprotsessiga seotud probleemidega toimetuleku võime tagamiseks Euroopa valimiskoostöö võrgustiku kaudu. Selle eesmärk on suurendada liikmesriikide suutlikkust tegeleda valimistega seotud riskidega, eelkõige desinformatsiooni ja küberohtudega, tehes tihedat koostööd võrgu- ja infoturbe (infosüsteemide turbe) koostöörühmaga.

Meediavabadus ja meedia mitmekesisus on meie demokraatlike riikide jaoks väga olulised ja need on sätestatud põhiõiguste hartas. Vaba ja mitmekesine meedia on keskse tähtsusega, et tagada võimude vastutus ja aidata kodanikel teha teadlikke otsuseid. Sõltumatu meedia, kes annab üldsusele usaldusväärset teavet, mängib olulist rolli võitluses desinformatsiooni ja demokraatliku arutelu manipuleerimise vastu. Ajakirjanike turvalisuse parandamine, nende kaitsmine kohtuvaidluste kuritarvitamise eest ja üldise meediapluralismi maastiku parandamine on olnud ELi tegevuse peamised prioriteedid selles valdkonnas:

• Euroopa meediavabaduse määrus, mis sisaldab uusi ELis kehtivaid meedia mitmekesisuse ja sõltumatuse kaitse norme, jõustus 2024. aasta mais. Sellega tagatakse, et nii avalik kui ka erameedia saab ELi siseturul hõlpsamini piiriüleselt tegutseda ilma tarbetu surveta ja võttes arvesse digipööret meediaruumis. Määrusega pannakse Euroopa meediateenuste nõukoja abil alus meediaasutuste tihedamale koostööle. Uusi norme hakatakse täielikult kohaldama alates 8. augustist 2025.
• 2022. aastal tegi komisjon ettepaneku uute algatuste kohta, et parandada ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitset pahatahtlike kohtuasjade (vaigistuskaebuste) eest. 2024. aasta mais jõustunud direktiiv hõlmab vaigistuskaebusi piiriülese toimega tsiviilasjades. See võimaldab kohtunikel kiiresti tagasi lükata alusetuid kohtuasju ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu. See sisaldab ka mitmeid menetluslikke kaitsemeetmeid ja -vahendeid, nagu kahju hüvitamine ning hoiatavad karistused pahatahtlike kohtuasjade algatamise eest. Samal ajal võttis komisjon vastu ka soovituse, et julgustada liikmesriike viima oma eeskirjad vastavusse kavandatavate ELi õigusaktidega, mis käsitlevad ELi õigust riigisiseste juhtumite puhul ja kõigis menetlustes (mitte ainult tsiviilasjades). Soovituses kutsutakse liikmesriike üles võtma mitmeid muid meetmeid, nagu koolitus ja teadlikkuse suurendamine, et võidelda üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastu. 
• 2021. aastal esitas komisjon soovituse ajakirjanike ja muude meediatöötajate turvalisuse suurendamiseks. Soovituses kutsutakse muu hulgas üles looma sõltumatuid riiklikke tugiteenuseid, nagu ähvardustega silmitsi seisvatele ajakirjanikele ja teistele meediatöötajatele mõeldud abiliinid, õigusnõu, psühholoogiline tugi ja varjupaigad. Samuti kutsutakse soovituses üles parandama ajakirjanike kaitset demonstratsioonide ajal, suurendama turvalisust internetis ja pakkuma erilist tuge naisajakirjanikele. 

Euroopa demokraatia kaitsmine desinformatsioonist, teabega manipuleerimisest ja sekkumisest tulenevate ohtude ja kahjuliku mõju eest, eelkõige siis kui tegemist on väliste mõjutajatega, on olnud viimastel aastatel ELi prioriteet. Demokraatlikud riigid kogu maailmas seisavad silmitsi desinformatsiooni ja välissekkumise suurenemisega, mis võib destabiliseerida demokraatlikke institutsioone ja süvendada ühiskondlikke lõhesid ja õõnestada kodanike usaldust. Seda olukorda halvendab veelgi digiüleminek, mis võimaldab levitada desinformatsiooni enneolematu kiiruse ja tõhususega.

Euroopa demokraatia tegevuskava raames on EL suurendanud oma jõupingutusi, et reageerida muutuvatele ohtudele nii ELi-siseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil. See põhineb ELi senisel tööl ning Euroopa väärtustel ja põhimõtetel. Sellega kaitstakse sõnavabadust ja inimeste õigust saada juurdepääs seaduslikule sisule.

Peamised meetmed selles valdkonnas on järgmised:

• tugevdatud koostöö, tuginedes olemasolevatele võrgustikele, et koordineerida ELi tegevust üha suurenevatele desinformatsioonikampaaniatele reageerimisel,
• tugevdada ELi vahendeid välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastaseks võitluseks,
• tagada veebiplatvormide suurem vastutus desinformatsiooni leviku tõkestamisel desinformatsiooni tegevusjuhendi abil ning kehtestada kaasreguleeriv raamistik kooskõlas digiteenuste määrusega.

Veebiplatvormide suurema vastutuse tagamine

Pärast seda, kui komisjon võttis 2021. aastal vastu suunised selle kohta, kuidas tugevdada kehtivat ELi desinformatsiooni tegevusjuhendit, allkirjastati 2022. aasta juunis uus tegevusjuhend, mis koondab nii suuri kui ka spetsialiseerunud digiplatvorme, internetireklaami tegijaid, teadusuuringute korraldajaid ja kodanikuühiskonda ning faktikontrollijaid. Tegevusjuhendis on sätestatud mitmesugused kohustused alates demonetiseerimisest kuni läbipaistvuseni ja andmetele juurdepääsuni. Oluline on see, et tegevusjuhendiga kaasneb tugev järelevalveraamistik ja läbipaistvuskeskus, et tagada suurem läbipaistvus ja vastutus.

Samuti kehtestatakse sellega kaasreguleeriv raamistik kooskõlas digiteenuste määrusega, millega kohustatakse väga suuri digiplatvorme ja otsingumootoreid korrapäraselt hindama süsteemseid riske, mida nende teenused võivad ühiskonnale kujutada, sealhulgas ohtu, et nende teenuseid võidakse väärkasutada desinformatsioonikampaaniate vahendina.

Inimeste ja neid esindavate demokraatlike institutsioonide vaheliste sidemete tugevdamine on demokraatliku vastupidavuse alustala. Kodanikuühiskonna tegutsemisruumi loomine selleks, et kaasata kodanikke ja kodanikuühiskonna organisatsioone poliitikakujundamisse ja aidata neil selles osaleda, tagab meie demokraatlike riikide vastupanuvõime nii valimiste ajal kui ka valimistevahelisel perioodil.

Euroopa demokraatia tegevuskava kohaselt oli see valdkonnaülene prioriteet. Euroopa tuleviku konverents andis väärtusliku kogemuse selle kohta, kuidas kodanikke rohkem kaasata. Selle tulemusena jõudis kodanike osalemine uude etappi ja Euroopa kodanike paneelarutelud on nüüd integreeritud Euroopa Komisjoni poliitikakujundamise protsessi.

Komisjon jätkab sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kaasamist mitmesugustest olemasolevatest ELi programmidest, et toetada Euroopa demokraatia tegevuskava meetmeid ja eesmärke.

Mõned näited rahastuse kohta: 

• rahastus valimiste usaldusväärsuse edendamise, kodanike osaluse, kodanikuaktiivsuse ja demokraatia vastase usalduse suurendamise eesmärgil kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist, programmidest „Loov Euroopa“, „Erasmus+“, „Euroopa horisont“ ja ühtekuuluvusfondidest;
• suurem rahastus uudismeedia organisatsioonidele ELis ja mujal programmidest „Loov Euroopa“ ja „Digitaalne Euroopa“ ning instrumendi „Globaalne Euroopa“ inimõiguste ja demokraatia programmist;
• rahastus programmist „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpusest, et võidelda desinformatsiooni vastu ning edendada meediapädevust ja aidata kodanikel tuvastada desinformatsiooni.

Selleks et hõlbustada eri programmides orienteerumist, on komisjon loonud lihtsalt kasutatava portaali, mis toimib ühtse väravana liidu vahendite juurde ja võimaldab muu hulgas leida demokraatiaga seotud rahastamisvõimalusi.

Seotud algatused