Olemasolevad projektid
Praeguse teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Horisont 2020“ raames on kasutusele võetud märkimisväärsed vahendid, et tegelda sotsiaal- ja tavameedias levitatava teabe õigsuse probleemiga. Desinformatsiooni ja sotsiaalmeedia analüüsi sotsiaalne vaatlusrühm (SOMA) ning muud ELi rahastatavad projektid (PROVENANCE, SocialTruth, EUNOMIA, WeVerify) on vahendid, mille abil paremini mõista sotsiaalmeedia dünaamikat ning sotsiaalmeedia ja muude valdkondade omavahelisi seoseid.
SOMA on juba kokku kogunud arvukalt vahendeid ja analüüse koroonaviirusega seoses leviva „infodeemia“ ja desinformatsiooni kohta. Välja on pakutud mitmeid eri liiki projekte, näiteks järgmised: sisu kontrollimise platvorm; faktide kontrollimise vahendid; desinformatsiooni sotsiaalmajandusliku mõju hindamise metoodika; meediapädevuse suurendamise, õiguslike takistuste analüüsimise ja kogukonnapõhise eneseregulatsiooni aspekte käsitlevad strateegiad ja meetmed; desinformatsioonialaste teadmiste hoidla.
Näiteks tõhustatakse projektiga HERoS reageerimist viiruspuhangule. Selle eesmärk on aidata teha teadlikke otsuseid rahvatervisealastes hädaolukordades. Selleks töötatakse projekti raames välja uus meetod, kuidas liigitada ja filtreerida sotsiaalmeedias levivat teavet, et paremini tõrjuda koroonaviirusega seotud kuulujutte ja väärinfot.
Kohandatud on programmi „Horisont 2020“ raames mitme muu käimasoleva projekti (ühiskondlik väljakutse nr 6 ning ühiskonnaga seotud ja ühiskonna jaoks mõeldud teadus) tegevust ja vaatluse alla on võetud koroonaviiruse temaatikaga seotud desinformatsioon. Näiteks on projektiga Co-Inform, mille raames tegeldakse teadlikuma ühiskonna jaoks vajaliku kriitilise mõtlemise ja digikirjaoskuse edendamisega, juba avaldatud teavet blogis Desinformatsioon ja COVID-19. Projektiga QUEST, mis tegeleb teadus- ja tehnikaalase teavituse kvaliteedi ja tõhususega, on pööratud tähelepanu koroonakriisi käsitleva teadusteabe edastuse kvaliteedi eri aspektidele. Projektiga TRESCA, mis keskendub usalduse loomisele teaduse ja innovatsiooni suhtes, tegeldes teadlaste, ajakirjanike ja poliitikute vahelise teabevahetusviiside uuendamisega, on ka analüüsitud desinformatsiooni leviku tõkestamiseks vajalikke põhilisi digihügieenireegleid.
Programmist „Horisont 2020“ rahastatava projekti FANDANGO eesmärk on koondada kokku mitmesugused uudisandmed, meediaallikad, sotsiaalmeedia sisu ja avatud andmed ning kõike seda kontrollida, et selgitada välja libauudised ning muuta teabevahetus kõikide Euroopa kodanike jaoks tõhusamaks ja kontrollitumaks. Projektiga FANDANGO püütakse kõrvaldada andmete koostalitlust takistavaid asjaolusid ning tagada ühtsed meetodid ja integreeritud suurandmeplatvorm, mis toetaksid traditsioonilist meediatööstust ja aitaksid toime tulla uues nn andmepõhises uudistemajanduses ning muuta vastutustundlik teadus- ja innovatsioonipoliitika läbipaistvamaks.
Euroopa Teadusnõukogu (ERC) toetab teoreetilisi uuringuid, näiteks Oxfordi internetiinstituudi direktori Phil Howardi projekti COMPROP (arvutipõhine propaganda: algoritmide ja bottide mõju poliitilisele arutelule Euroopas), mille eest ta sai ERC sõltumatu teadlase toetuse. Võimalike lahenduste leidmiseks kasutatakse selles sotsiaal- ja informaatikateaduse parimaid olemasolevaid meetodeid. Tema uurimistulemused on juba avaldatud ERC veebisaidil ja saidil ERCTalks series. Koos oma meeskonnaga annab ta igal nädalal ülevaate koroonaviirusealasest desinformatsioonist ja hiljuti andis ta intervjuu desinformatsiooni leviku kohta koroonapandeemia ajal. Exeteri Ülikooli professori Jason Reifleri uurimistöö tulemused projektis DEBUNKER (valearusaamad poliitikas, tervishoius ja teaduses: põhjused, tagajärjed ja lahenduste otsimine), mille eest ta sai ERC sõltumatu teadlase toetuse, avaldati hiljutises artiklis.
Projektiga FARE, milles keskendutakse libauudiste leviku probleemile ja millega luuakse katsetatavate ennustuste tegemise teoreetiline raamistik. Projektiga arendatakse valdkondadevahelisi uuringuid, mis suurendavad meie arusaama otsustusprotsessist ja libauudistest põhjustatud vigadest. Selleks kasutatakse eksperimentaal- ja andmetöötlusmeetodeid (suurandmed ja komplekssüsteemid).
Euroopa Teadusnõukogu toetab ka selliseid kontseptsiooniprojekte nagu GoodNews, mille puhul kasutatakse libauudiste avastamiseks süvaõppetehnoloogiat. Selle eesmärk on luua sotsiaalmeedias levivate algoritmiliste libauudiste avastamise tehnoloogiline võimekus, kasutades uudset paradigmat. Selle asemel, et traditsiooniliselt analüüsida uudiste sisu, analüüsitakse uudiste leviku laadi sotsiaalvõrgustikes. Projekt põhineb uudsetel geomeetrilistel süvaõppealgoritmidel, mis töötati välja projekti LEMAN (muutkondade ja graafikute alane süvaõpe) raames.
Euroopa Innovatsiooninõukogu on juhtinud algatust #EUvsVirus Hackathon, mida korraldatakse tihedas koostöös ELi liikmesriikidega, et viia kogu Euroopas kokku kodanikuühiskond, novaatorid, partnerid ja investorid ning leida uuenduslikke lahendusi koroonaviirusega seotud probleemidele. Väljakutse „Libauudiste leviku leevendamine“ raames probleemidele leitud lahendused kutsuti Euroopa Innovatsiooninõukogu poolt 22.–25. mail 2020 rahastamise leidmiseks korraldatud „Matchathonile“. Lisaks toetas Euroopa Innovatsiooninõukogu selliste algatustega nagu Truthcheck ja Newtral ka ettevõtteid poolautomaatsete libauudiste avastamise süsteemide väljatöötamisel.
Teisel projektikonkursil, mis kuulutati seoses koroonaviiruspandeemiaga välja programmi „Horisont 2020“ raames, käsitleti haiguspuhangule reageerimiseks võetud meetmete mõju käitumisele, sotsiaalsfäärile ja majandusele. Viie valitud projekti hulgas käsitleb COVINFORM COVID-19ga seotud desinformatsiooni/väärinfot. Projekti raames tehakse kindlaks ja hinnatakse meetmeid väärinfo, desinformatsiooni, kuriinfo, libauudiste ja vandenõuteooriate ennetamiseks ning esitatakse soovitused, kuidas nende vastu võidelda. Samuti analüüsitakse ja aidatakse mõista väärinfo ja digitaalse kommunikatsiooni mõju eri rühmade vaimsele tervisele ja heaolule.
Programmi „Horisont 2020“ viimaste projektikonkursside raames käivitati 2021. aasta alguses kolm Euroopa meediamaastiku ümberkujundamise projekti. Kavandatud ülesanne (mis määrati kindlaks enne koroonaviiruse pandeemia puhkemist) oli muu hulgas uurida meedia, sealhulgas sotsiaalmeedia, keele, uudistepõlvkonna ja uute nähtuste, näiteks libauudiste rolli. Seega, kuigi projektid ei ole otseselt seotud pandeemiaga, aitavad need võidelda desinformatsiooni vastu, analüüsides meedia olulist sotsiaal-kultuurilist ja poliitilist rolli ning selle mõju Euroopa poliitilise ja kultuuriruumi arengule.
Muud olemasolevad vahendid
Võimalike rahvaterviseohtude kiireks väljaselgitamiseks meediast pärit teabe abil loodi Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) ühisplatvorm „Avalikest allikatest pärit epideemiateave (EIOS)“. See aitas Maailma Terviseorganisatsioonil avastada esimesi märke koroonaviiruspuhangust Wuhanis eelmise aasta detsembri lõpus ja seejärel on seda kasutatud haiguse üleilmse leviku jälgimiseks. See põhineb JRC käivitatud meediapõhisel Euroopa meditsiiniinfosüsteemil (MEDISYS), mis kogub päevas kuni 120 000 koroonaviiruse pandeemia teemalist artiklit.
Enamiku libauudiste keelekasutusega õhutatakse ja võimendatakse tahtlikult hirmu ja ärevust. Teadusuuringute Ühiskeskus töötas välja masinõppeprogrammi nimetusega Misinfo Classifier (väärinfo klassifikaator), mille abil selgitada välja keelekasutusviise, eelkõige nn teravusi, ja teha kindlaks, kas uudises võib olla midagi võltsi või mitte. Seda kasutavad praegu Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament ning see tehakse kättesaadavaks mainekatele faktikontrolli organisatsioonidele.
Samuti kasutavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament ka tarkvara Social Rumour (sotsiaalne kuulujutt). Sellega tehakse kindlaks Twitteri kontod, mis postitavad linke teadaolevalt kahtlastele allikatele. Seejärel jälgib see muid selliste kontode postitatud linke, et teha kindlaks sotsiaalmeedias tekkivaid uusi seisukohti. Ka see tehakse kättesaadavaks mainekatele faktikontrolli organisatsioonidele.
Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO) on projekt, millega toetatakse sõltumatut kogukonda, kes võitleb desinformatsiooni vastu. See võimaldab luua sõltumatute faktikontrollijate ja teadlaste piiriülese ja valdkondadevahelise kogukonna, mis teeb koostööd asjaomaste sidusrühmadega võimalike desinformatsiooniohtude avastamiseks, analüüsimiseks ja paljastamiseks. EDMO loob koostöös veebiplatvormidega privaatsusnõuetele vastava ja turvalise raamistiku, mis võimaldab teadlastel pääseda ligi veebiplatvormide andmetele. Lisaks pakub EDMO ERGA-le tehnilist tuge ja nõu, et jälgida veebiplatvormide poliitikat desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi ja/või tulevaste õigusraamistike alusel. EDMO (toimib alates 1. juunist 2020). Lepingulist konsortsiumi juhib Euroopa Ülikool-Instituut.
Komisjon teatas hiljuti projektikonkursi tulemustest, mille alusel antakse toetusi kogusummas 11 miljonit eurot, et luua kaheksa EDMO piirkondlikku keskust eri liikmesriikides ja tagada nende ühendus keskse taristuga. Keskused hakkavad toimima 2021. aasta suvel ning hakkavad asuma järgmistes riikides: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Slovakkia, Soome, Taani, Tšehhi ning Norra (kui EMP liige).
Tulevased projektikonkursid ja projektid
Järgmises teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ võetakse esimeste tööprogrammide raames kasutusele ligikaudu 60 miljonit eurot, et uurida desinformatsiooni vastast võitlust üldiselt, võttes sealhulgas vaatluse alla ka teatavad pandeemiaga seotud desinformatsiooni aspektid. Teises teemavaldkonnas „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“ käsitletakse desinformatsioonialaseid uuringuid ning tugeva ja sõltumatu meediamaastiku ning libauudistevastase võitluse üha suuremat tähtsust koroonakriisijärgsel ajal. Eelkõige võivad aastateks 2021–2022 kavandatud uurimisteemad hõlmata järgmist:
- vana ja uue meedia poliitiline roll uurimises, kuidas kvaliteetse meedia abil säilitada ajakirjandusnorme ja toetada demokraatiat;
- veebipõhiste sotsiaalvõrgustike ja uue meedia mõju üksikisiku ja kollektiivi käitumisele, veendumustele ja väärtustele;
- pandeemiaga seotud desinformatsioon ja mehhanismid COVID-19-järgse maailma poliitika ja juhtimise kontekstis.
Kolmandast teemavaldkonnast „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“ ja neljandast teemavaldkonnast „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“ rahastatakse ka teadusuuringuid, mis käsitlevad desinformatsiooni ja libauudiste vastast võitlust ning usalduse suurendamist digimaailma ja tehisintellekti vastu, mis aitaks kaasa desinformatsiooni vastasele võitlusele.