Ülevaade
Ukraina on suveräänne ja demokraatlik riik, kes on vabalt otsustanud, et soovib meie Euroopa Liidu riikide perega ühineda.
Ukraina esitas ELi liikmeks astumise avalduse 2022. aasta veebruari lõpus, vaid mõned päevad pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahulist provotseerimata ja õigustamatut agressiooni.
EL teeb koostööd oma Ukraina partneritega, et hõlbustada ühinemisprotsessi ja toetada neid liikmesuse kriteeriumide täitmisel.
Ukraina senised edusammud
Komisjon esitas Ukraina avalduse kohta oma arvamuse 2022. aasta juunis ja samal kuul sai Ukraina kõigi ELi liikmesriikide nõusolekul ELi kandidaatriigi staatuse.
Detsembris 2023 otsustasid ELi juhid alustada Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi. EL alustas ametlikult ühinemisläbirääkimisi Ukrainaga 2024. aasta juunis.
2026. aasta juunis leppisid ELi liikmesriigid kokku, et avavad Ukrainaga esimese läbirääkimiste teemavaldkonna, mis käsitleb põhiküsimusi.
ELiga ühinemist käsitlevad läbirääkimised on korraldatud kuue teemavaldkonna ümber. Põhiküsimuste teemavaldkond hõlmab ELi aluseks olevaid põhiväärtusi ja põhimõtteid alates õigusriigi põhimõttest kuni tugevate demokraatlike institutsioonideni.
Läbirääkimiste käigus peab Ukraina rakendama reforme, et viia need vastavusse ELi õigusaktide ja standarditega, mida tuntakse ka acquis’na. Ukraina on näidanud üles muljetavaldavat suutlikkust reformide elluviimisel isegi sõja ajal.
Ukraina on juba saavutanud tulemusi mitmes järgmises olulises valdkonnas:
- kohtusüsteemi reformid;
- toimiva turumajanduse arendamine;
- võitlus rahapesu vastu;
- avaliku halduse ajakohastamine;
- rahvusvähemuste õiguste kaitse.
Euroopa on Ukrainaga tugevam
Hoolimata Venemaa agressioonisõjast ja raskustest, on Ukraina alustanud teekonda, millest on suur kasu nii ukrainlastele kui ka eurooplastele.
Ukraina ühinemine suurendaks piirkondlikku stabiilsust ja julgeolekut, tugevdaks meie ühiseid väärtusi, nagu vabadus ja demokraatia, ning rikastaks meie kultuurilist mitmekesisust ja pärandit. Samuti laiendaks see ühtset turgu, luues Euroopa ettevõtjatele uusi võimalusi ja tugevdades Euroopa konkurentsivõimet.
Ukrainal on Euroopaga ajaloolised ja kultuurilised sidemed ning ta soovib samasugust poliitilist ja majanduslikku stabiilsust, nagu on ELi liikmesriikidel.
Ukrainas kehtib täieulatuslik presidentaal-parlamentaarne demokraatia ning selle hästi toimivad haldusasutused on hoidnud riigi töös ka sõja tingimustes. Ukrainas on aktiivne kodanikuühiskond ning valimissüsteem on osutunud õiglaseks ja vabaks.
Euroopa on silme ees kõikidel ukrainlastel, kes võitlevad parema tuleviku eest. Üheskoos suudame me selle võitluse võita. Üheskoos kujundame välja oma liidu. Üheskoos toome Ukraina meie ühisesse Euroopa koju. See on Ukraina kangelaste ja Ukraina märtrite unistus. See on ka meie unistus. Üheskoos oleme Euroopa.
Ukraina lähendamine ELile
EL teeb juba tööd selle nimel, et integreerida Ukraina järk-järgult ühtse turuga ja võimaldada ukrainlastel saada kasu teatavatest hüvedest, mis Euroopa kodanikel on.
Kaubandus
EL ja Ukraina sõlmisid assotsieerimislepingu 2014. aastal. See leping on peamine vahend, mis lähendab Ukrainat ja ELi: see edendab tihedamaid poliitilisi sidemeid, tugevamaid majandussidemeid ja ühiste väärtuste austamist.
Leping hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, mis hoogustab ELi ja Ukraina vahelist kaubandust, vähendades järk-järgult kaupade ja teenuste tollitariife. Samuti aitab see kaasa Ukraina integreerimisele ELi ühtse turuga, toetades riiki ELi standarditega vastavusse viimisel. Ajakohastatud põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping jõustus 2025. aasta oktoobris, mis aitab kaubavooge veelgi suurendada.
EL on Ukraina peamine kaubanduspartner – 2024. aastal moodustas kaubavahetus ELiga üle 50% Ukraina kaubavahetusest. ELi ja Ukraina kaubavahetuse kogumaht ulatus 2024. aastal 67,2 miljardi euroni, mis tähendab, et alates põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu jõustumisest 2016. aastal on kaubavahetus enam kui kahekordistunud.
Lisateave ELi ja Ukraina vahelise kaubanduse kohta
Ühtse turu integratsioon
Ukraina ühines ühtse turu programmiga 2023. aasta veebruaris. Programmis osalemine võimaldab Ukraina väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) saada toetust ja pääseda ELi turgudele.
Lisateave ELi toetuse kohta Ukraina integreerimiseks ühtse turuga
Teadusuuringud, innovatsioon ja haridus
Näiteks osalevad Ukraina teadlased ja kodanikud olulistes ELi teadusuuringute, innovatsiooni ja hariduse programmides „Euroopa horisont“ ja „Erasmus+“.
2023. aasta detsembris avas komisjon Kiievis programmi „Euroopa horisont“ uue büroo. Ukraina osalemine programmis „Euroopa horisont“ ning Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammis aitab säilitada ja toetada Ukraina teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi.
Alates 2021. aastast on EL rahastanud programmi „Erasmus+“ kaudu enam kui 11 500 vahetust ELi ja Ukraina kodanike vahel.
Lisateave ELi toetuse kohta Ukraina teadusuuringutele ja innovatsioonile
Ühendatus
Ukraina ühines 2023. aasta juunis Euroopa ühendamise rahastu programmiga. See on võimaldanud Ukraina ametiasutustel ja ettevõtjatel taotleda ELi rahastamist ühist huvi pakkuvate transpordi-, energia- ja digiprojektide valdkonnas, parandades veelgi Ukraina ühenduvust ELi naabritega.
Ukraina ühines ELi rändlusalaga 1. jaanuaril 2026. Ukraina kodanikud, kes reisivad ELi liikmesriikidesse, saavad nüüd sujuvalt kasutada oma mobiilsideteenuseid, ilma et nad peaksid maksma täiendavaid rändlustasusid. Sama kehtib Ukrainas rändlusteenust kasutavate ELi kodanike kohta.
Kultuur
EL on alates sõja algusest eraldanud Ukraina kultuuri- ja loomesektori toetamiseks 50 miljonit eurot.
Alates 2022. aastast on programmist „Loov Euroopa“ eraldatud Ukraina kultuuriorganisatsioonidele üle 7 miljoni euro ning kunstnikele ja kultuuritöötajatele 700 000 eurot liikuvustoetustena. Rahastamisega toetatakse kultuuripärandi säilitamist ja kunstilisi etteasteid nii Ukrainas kui ka mujal.
Lisateave ELi toetuse kohta Ukraina kultuuri- ja loomesektorile
Ajakava
- 15. juuni 2026
EL nõustub teisel valitsustevahelisel konverentsil avama Ukrainaga peetavate ühinemisläbirääkimiste esimese teemavaldkonna (põhiküsimused).
- 30. september 2025
Ukraina ja Euroopa Komisjon viivad lõpule läbirääkimispeatükkide sõelumisprotsessi.
- 25. juuni 2024
EL alustab ametlikult ühinemisläbirääkimisi Ukrainaga esimesel valitsustevahelisel konverentsil.
- 12. märts 2024
Komisjon esitab nõukogule raamistiku kavandi Ukrainaga peetavateks ühinemisläbirääkimisteks.
- 14. detsember 2023
Euroopa Ülemkogu otsustab alustada Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi.
- 8. november 2023
Komisjon soovitab nõukogul alustada Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi.
- 23. juuni 2022
Euroopa Ülemkogu tunnustab Ukraina väljavaadet ELi liikmeks saada ja annab Ukrainale kandidaatriigi staatuse.
- 17. juuni 2022
Komisjon esitab Ukraina ELi liikmeks astumise avalduse kohta oma arvamuse.
- 28. veebruar 2022
Ukraina esitab ELi liikmeks astumise avalduse.
Seda lehekülge ajakohastati viimati 15 juuni 2026