Rände- ja varjupaigaküsimused

Mitmekülgne küsimus

Ränne arvudes

Kuigi sageli pööratakse enim tähelepanu ebaseaduslikule rändele, on tegelikkus see, et ebaseaduslik sisenemine moodustab väikese osa rändest ELi.

Viimaste iga-aastaste andmete põhjal on ränne ELi ja EList väljapoole (2021. aasta andmed) järgmine:

Rohkem statistikat ELi suunduva ja sealt väljuva rände kohta

Rände- ja varjupaigaleppega tagatakse, et liikmesriigid jagavad jõupingutusi vastutustundlikult, näidates üles solidaarsust nende riikidega, kes kaitsevad meie välispiire, ja nendega, kes seisavad silmitsi erilise rändesurvega, hoides samal ajal ära ebaseaduslikku rännet ELi.

Samuti annab rände- ja varjupaigalepe ELile ja selle liikmesriikidele vahendid kiireks reageerimiseks kriisiolukordades, kui liikmesriigid seisavad silmitsi suure hulga ebaseaduslikult saabunud sisserändajatega või kui kolmandad riigid või mitteriiklikud üksused püüavad rändajaid ära kasutada, et ELi destabiliseerida.

Vaadake ettepanekute seisu ja ajakava

Peamised poliitikavaldkonnad

Varjupaigataotlejad ja pagulased  

EL tugevdab rände- ja varjupaigaleppe kaudu varjupaigataotluste haldamist ELis, kaitstes pagulasi ja rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi ning toetades pagulasi vastuvõtvaid riike. 

Pagulaste rändeteed on sageli rasked ja ohtlikud ning tuhanded inimesed riskivad oma eluga kõrbetes ja meredel parema tuleviku lootuses. EL teeb koostööd ELi liikmesriikide ja rahvusvaheliste partneritega prioriteetsetest piirkondadest pärit rändajate ümberasustamise ja täiendavate rändeteede osas ning kutsub üles vastuvõtukohtade arvu suurendamisele.  

Lisateave Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kohta

Seaduslik ränne: oskustööliste ja andekate inimeste meelitamine ELi  

Seaduslik ränne on majandusliku heaolu seisukohast väga oluline. Olukorras, kus ELi elanikkond vananeb ning üha rohkem on uusi oskusi eeldavaid rohelisi ja digitaalseid töökohti, on Euroopa tööandjatel raske leida töötajaid. Andekate inimeste tulemuslikumaks ligimeelitamiseks ja hoidmiseks võttis komisjon 2022. aasta aprillis vastu oskuste ja talendi paketi.

Selle paketi raames tegi komisjon ettepaneku vaadata läbi ühtse loa direktiiv ja pikaajaliste elanike direktiiv ning luua ELi talendireserv. 

Pikaajaliste elanike direktiivi läbivaatamise eesmärk:

• lihtsustada vastuvõtutingimusi, muutes seeläbi hõlpsamaks ELi pikaajalise elaniku staatuse saamise;
• suurendada pikaajaliste elanike ja nende pereliikmete õigusi.

Läbivaadatud ühtse loa direktiiviga:

• ühtlustatakse ühendatud töö- ja elamisloa taotlemise menetlust, muutes selle taotlejate ja tööandjate jaoks lihtsamaks ja kiiremaks; 
• võimaldatakse taotlejatel esitada taotlusi nii kolmandatest riikidest kui ka ELi liikmesriikidest.  

Kaasseadusandjad jõudsid 18. detsembril 2023 poliitilisele kokkuleppele. Läbivaadatud eeskirjadega nähakse kolmandatest riikidest pärit töötajatele ette ühised õigused seoses töötingimuste, sotsiaalkindlustuse, kvalifikatsioonide tunnustamise ja maksusoodustustega.

ELi talendireserv, mille kohta komisjon tegi ettepaneku 2023. aasta novembris, on esimene kogu ELi hõlmav vahend, mille eesmärk on hõlbustada rahvusvahelist värbamist ja pakkuda kolmandate riikide kodanikele võimalusi ELis töötamiseks.   

Schengeni ala

Schengeni ala sisepiiridel puuduvad kontrollid ja see annab võimaluse vabalt liikuda enam kui 425 miljonile ELi kodanikule, aga samuti ELis elavatele või seda külastavatele kolmandate riigi kodanikele. Piirikontrolli taaskehtestamine peab olema erakorraline, ajaliselt rangelt piiratud ja viimase võimalusena kasutatav meede juhul, kui kindlaks on tehtud sisejulgeolekut või avalikku korda ähvardav tõsine oht. Schengeni alal tuleb tagada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine. 

Schengeni piirieeskirjade muutmise ettepanekul on kolm peamist eesmärki:

• pakkuda uusi vahendeid, et kontroll sisepiiridel jääks viimaseks abinõuks, ning võimaldada liikmesriikidele paindlikkust alternatiivsete ja proportsionaalsete meetmete kasutamisel; 
• tugineda COVID-19 pandeemiast saadud õppetundidele; 
• reageerida hiljutistele probleemidele ELi välispiiridel. 

Lisateave Schengeni ala kohta

Viisapoliitika ja Schengeni viisa menetluse digiteerimine  

13. juunil 2023 jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele, mis võimaldab Schengeni viisa menetluse digiteerida. Uute normidega ajakohastatakse viisamenetlusi, luues ELi veebipõhise viisataotlusplatvormi ja asendades praeguse viisakleebise digitaalse viisaga. 2023. aasta sügisel tegi komisjon ettepaneku vaadata läbi viisanõudest vabastamise peatamise kord, et võimaldada ELi riikidel tulemuslikumalt tõkestada viisavaba reisimise võimaliku kuritarvitamist.

Lisateave Schengeni alal reisimise kohta

ELi välispiiride tugevdamine

Liikmesriikidel on esmavastutus nende kontrolli alla kuuluvate ELi välispiirilõikude haldamise eest. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) pakub liikmesriikidele nende taotlusel tehnilist ja operatiivtuge nii välispiiride haldamisel kui ka tagasisaatmisoperatsioonides. 

Frontex hõlmab Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalist korpust, millel on 2027. aastaks 10 000 töötajat, et suurendada Euroopa integreeritud piirihalduse tõhusust. 

Staatust käsitlevate kokkulepete alusel lähetab Frontex alalise korpuse töötajaid ja saadab tehnilist varustust ka kolmandatesse (eelkõige rändeteedel asuvatesse) riikidesse. ELil on praegu staatust käsitlevad kokkulepped Moldova, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Albaania ja Serbiaga.   

ELi õiguse kohaselt peab Euroopa piiri- ja rannikuvalve, sealhulgas Frontex ja liikmesriikide piirihaldusasutused, täitma oma ülesandeid täielikus kooskõlas põhiõigustega.  

ELi vahendid suunatakse ELi liikmesriikide piirihaldussuutlikkuse parandamisele (näiteks patrullautod, elektrooniline jälgimine, patrull-laevad või järelevalve õhusõidukid).  

Rumeenia ja Bulgaariaga on käivitatud katseprojektid, mis keskenduvad piirimenetlustele, et tutvustada parimaid tavasid, näiteks seoses registreerimise, kiirete ja õiglaste varjupaigamenetluste ning tagasisaatmismenetlustega. Frontex, Euroopa Liidu Varjupaigaamet ja Europol toetavad neid katseprojekte. 

Võitlus rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu    

Smugeldamisvõrgustikud kasutavad kuritegelikel eesmärkidel mitmesuguseid nende käsutuses olevaid vahendeid nii internetis kui ka väljaspool seda ning nende meetodid muutuvad kiiresti ja sageli. EL vajab kiiresti uusi vahendeid nende kuritegelike võrgustike vastu võitlemiseks.    

Kooskõlas ELi uuendatud tegevuskavaga rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2021–2025) esitas komisjon 2023. aasta novembris kaks seadusandlikku ettepanekut, mis aitavad ELil selles võitluses kiiremini tegutseda. 

• Ennetada ja tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist.
• Tugevam Europol, et tõhusamalt võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu.

Selleks et tugevdada rahvusvahelist koostööd rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ennetamisel ja sellele reageerimisel ning pakkuda alternatiive ebaseaduslikule rändele, käivitas komisjon 28. novembril 2023 rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemise ülemaailmse liidu.