Euroopaliku eluviisi edendamine

Viime oma lubadused ellu

Üha ettearvamatumas maailmas seadsime prioriteediks kaitsta meie kodanikke ja tagada meie ühine julgeolek. Pidevalt muutuvate ja arenevate ohtude taustal valisime tervikliku lähenemisviisi julgeolekule ja töötasime välja vahendeid eurooplaste turvalisuse tagamiseks. Kaitsesime oma välispiire ja tagasime nende hea toimimise, jälgides Schengeni ala turvalist ja edukat laienemist. Pärast Venemaa põhjendamatut agressioonisõda Ukraina vastu suurendasime oma kaitsevõimet ja tugevdasime partnerlust NATOga. 

Kuna eurooplased väljendasid üha suuremat muret rände- ja varjupaigaküsimuste pärast, keskendusime ka rände haldamise ühise süsteemi väljatöötamisele. Selle töö tulemusena võeti vastu rände- ja varjupaigalepe, mille kohaselt ei pea ükski liikmesriik rändesurvega üksi toime tulema ning varjupaiga pakkumise temaatikaga tegeletakse väärikalt ja kestlikult. Samuti kasutasime ära rände positiivset potentsiaali, käivitades peamiste partnerriikidega talendipartnerlusi.  

Pärast COVID-19 pandeemia seljatamist võtsime endale kohustuse valmistada EL tulevasteks rahvatervise hädaolukordadeks paremini ette. Selle saavutamiseks alustasime Euroopa terviseliidu loomist, kus kõik ELi riigid valmistuvad tervisekriisideks ja reageerivad neile ühiselt. Nüüd püüab liit tagada meditsiinitarvete kättesaadavuse, taskukohasuse ja innovatiivsuse ning võimaldada ELi riikidel teha koostööd igat liiki haiguste (sh vähktõve) ennetamise, ravi ja järelravi parendamiseks. 

Peame oma lubadustest kinni

Rände haldamine 

• Võtsime 2024. aastal vastu rände- ja varjupaigaleppe, millega loodi rände kestlikuks haldamiseks mõeldud ühtne süsteem, mis hõlmab solidaarsusmehhanisme rände järsu kasvuga silmitsi seisvate liikmesriikide jaoks.
• Sinise kaardi direktiiv jõustus 2021. aasta novembris, võimaldades kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajatel saada kasu kiirendatud vastuvõtumenetlustest ja aidata kaasa ELi majanduslikule konkurentsivõimele.
• Valmistati ette talendipartnerlusi peamiste partnerriikidega, sealhulgas Maroko, Tuneesia, Egiptuse, Bangladeshi ja Pakistaniga.
• 2023. aastal tegime ettepaneku luua ELi talendireserv, mis viib ELi tööandjad kokku rahvusvaheliste tööotsijatega.
• Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet muudeti täieõiguslikuks ametiks – Euroopa Liidu Varjupaigaametiks, millel on rohkem vahendeid liikmesriikide toetamiseks varjupaiga ja vastuvõtu haldamisel.
• Frontexi töötajad on lähetatud ELi välispiiridele ja selle alalises korpuses saab 2027. aastaks olema 10 000 inimest.
• Rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemise ülemaailmne liit (2023) ja ajakohastatud õigusaktid tugevdasid jõupingutusi võitluses ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu, mida toetas ka Europol.   

Schengeni ala laiendamine 

• Schengeni ala laiendati edukalt Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria liikmeks saamise abil ning selle juhtimist ja eeskirju ajakohastati.  

Võitlemine terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu 

• 2020. aastal esitatud terrorismivastase võitluse tegevuskava alusel on võetud konkreetseid meetmeid terrorismiohtude paremaks ennetamiseks ja neile reageerimiseks.
• 2021. aasta veebruaris jõustusid uued õigusnormid seaduslikult omatavate tulirelvade tugevdatud kontrolli ja lõhkeainetele juurdepääsu kohta.
• Lõime Euroopa sadamate liidu, et suurendada sadamate vastupanuvõimet kuritegevuse sisseimbumisele, kindlustades tolli- ja õiguskaitseasutuste ning avaliku ja erasektori osalejate tööd kõikjal ELi sadamates.
• 2024. aasta juulis jõustusid inimkaubanduse vastase võitluse läbivaadatud õigusnormid. Nendega lisatakse ärakasutamise liikide hulka sundabielu, ebaseaduslik lapsendamine ja asendusemadus. 

Politseikoostöö 

• Europoli ja Eurojusti volitusi on tugevdatud koos uute vahenditega, et toetada riiklikku politseid piiriülestes uurimistes ning kiiremini reageerida organiseeritud kuritegevusele ja terrorismile. 

Elutähtsa taristu ja küberkerksuse tugevdamine 

• 2023. aastal jõustus elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv, millega tugevdati meie vastupanuvõimet looduslikele ohtudele, terrorirünnakutele, sabotaažile ja kriitilise tähtsusega üksuste avalikele hädaolukordadele.
• Küberturvalisuse 2. direktiiviga laiendatakse küberturvalisuse alaseid õigusnorme uutele sektoritele, nagu telekommunikatsiooniteenuste osutajad, postiteenused, avalik haldus ja tervishoid.
• Alates 2023. aastast kehtiva digitaalse tegevuskerksuse määrusega tagatakse, et Euroopa finantssektor saab tegevushäirete korral igal ajal tegevust jätkata.
• Küberkerksuse määrusega, milles jõuti kokkuleppele 2023. aastal, parandatakse küberturvalisust eri liiki digitoodete puhul – alates imikumonitoridest, nutikelladest ja arvutimängudest kuni tulemüüride ja ruuteriteni.  

Võitlus laste seksuaalse väärkohtlemise vastu 

• 2022. aastal esitasime õigusakti ettepaneku, et ennetada laste seksuaalset väärkohtlemist internetis ja selle vastu võidelda ning kaitsta lapsi päriselus ja internetis.  

Euroopa terviseliit 

• Komisjon asutas oma tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA), et tagada ELi ja liikmesriikide valmisolek reageerida piiriülestele terviseohtudele.
• Moodustasime esmatähtsate ravimite liidu, et teha kindlaks raviminappusega seotud probleemid ja poliitilised lahendused, ning esitasime 2023. aasta detsembris liidu esmatähtsate ravimite loetelu esimese versiooni.
• 2024. aastal lepiti kokku Euroopa terviseandmeruumis, mis annab inimestele võimaluse kontrollida ja kasutada oma terviseandmeid kogu ELis ning edendab digitaalsete tervishoiuteenuste ja -toodete ühtset turgu.
• 2021. aastal käivitasime Euroopa vähitõrje tegevuskava, millega tehakse vähktõve vastu võitlemiseks kättesaadavaks 4 miljardit eurot. 

Lisateave selle kohta, mida komisjon on teinud rände vastutustundlikuks haldamiseks ja Euroopa turvalisemaks muutmiseks