Euroopa-suunalise rände statistika

ELis elavad inimesed

Uusimate statistiliste andmete* põhjal on ELis

^{*Üksikasjalikumaid andmeid leiab Eurostati rände- ja varjupaigaandmebaasist.}

^{**See arv ei hõlma mõnes teises liikmesriigis sündinuid.}

Välismaal sündinud elanikke riigiti

^{Allikas: Eurostat (2022), OECD (2021)
Märkus: ELi puhul väljaspool ELi sündinud (s.t ei hõlma teises liikmesriigis sündinud isikuid); ELi-siseselt liikuvaid inimesi kaasates oleks osakaal 12,4 %.}

Elamisload põhjuste kaupa 2022. aasta lõpus

^{Allikas: Eurostat; „muu“ hõlmab üksnes elamisõiguse alusel välja antud lubasid, inimkaubanduse ohvritele ja saatjata alaealistele välja antud lubasid ning kõigil muudel põhjustel välja antud elamislubasid, mis ei kuulu muude kategooriate alla}

2022. aastal töötas ELi tööturul 9,93 miljonit kolmandate riikide kodanikku; 20–64 aastaste koguarvust ehk 193,5 miljonist moodustas see 5,1 %. Kokku töötab 20–64aastaste vanuserühmas 197,458 miljonit inimest, kellest 9,927 miljonit on kolmandate riikide kodanikud.

Allikas: Eurostat

ELi tööealise elanikkonna tööhõive määr on ELi kodanike seas kõrgem (2022. aastal 77,1 %) kui kolmandate riikide kodanike seas (61,9 %).

Üleesindatud majandussektorid

2022. aastal olid kolmandate riikide kodanikud üleesindatud teatavates majandussektorites, näiteks:

Üleesindatus kutsealade kaupa

Elukutsed, mille puhul kolmandate riikide kodanikud olid üleesindatud:

Alaesindatud majandussektorid

Kolmandate riikide kodanikud olid alaesindatud muudes majandussektorites, sealhulgas:

Alaesindatus kutsealade kaupa

Kolmandate riikide kodanikud olid alaesindatud järgmiste elukutsete puhul:

^{Allikas: Eurostat}

Ukrainast pärit pagulased

Venemaa sõjalise agressiooni algusest Ukrainas 2022. aasta veebruaris on Euroopa vastu võtnud suurima arvu sõjapõgenikke pärast teist maailmasõda. Ajakohastatud teavet Ukraina sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmiseks ja ajutise kaitse pakkumiseks tehtavate jõupingutuste kohta leiate spetsiaalselt veebilehelt „Rände haldamine: Ukrainast pärit pagulaste vastuvõtmine“.

Üldine olukord

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on kogu maailmas:

• 36,4 miljonit pagulast 2023. aasta keskpaiga seisuga ja
• 62,5 miljonit riigisisest põgenikku (konflikti ja vägivalla tõttu) 2022. aasta lõpu seisuga.

Pagulaste osakaal ELis oli võrreldes kogurahvastikuga 1,5 %.

Pagulaste arv võrreldes kogurahvastikuga

Mujal maailmas võtavad suurt hulka pagulasi vastu mitu riiki:

^{Allikas: UNHCR
Märkus: graafikul on kümme enim pagulasi vastu võtnud riiki ja EL.}

Viimaste iga-aastaste andmete kohaselt on

^{Märkus: andmed 2021. aasta kohta}

Kuigi sageli pööratakse enim tähelepanu ebaseaduslikule rändele, on tegelikkus see, et ebaseaduslik sisenemine moodustab väikese osa rändest ELi.

2022. aastal anti ELis välja ligikaudu 3,4 miljonit esmakordset elamisluba võrreldes 2,9 miljoni elamisloaga 2021. aastal, ületades nii COVID-19 pandeemia eelsed (2019. aastal 3,0 miljonit) arvud. Saksamaa (+ 190 %), Malta (+ 164 %) ja Iirimaa (+ 146 %) väljastatud esmakordsete elamislubade arv on võrreldes 2021. aastaga enam kui kahekordistunud. 2022. aastal anti oluliselt rohkem varjupaigaga seotud lube (+ 60 %), kuid hariduslikel (+ 29 %), perekondlikel (+ 28 %) ja muudel põhjustel (+ 47 %) väljastatud lubade arv on samuti aasta-aastalt suurenenud. Teisalt vähenes tööga seotud põhjustel väljastatud lubade arv 2021. aastaga võrreldes (–6 %). 2022. aastal anti esmased load ELis välja järgmistel põhjustel:

^{Allikas: Eurostat; „muu“ hõlmab üksnes elamisõiguse alusel välja antud lubasid, inimkaubanduse ohvritele ja saatjata alaealistele välja antud lubasid ning kõigil muudel põhjustel välja antud elamislubasid, mis ei kuulu muude kategooriate alla}

10 riiki, kust saabujatele väljastasid ELi liikmesriigid 2022. aastal kõige rohkem esmaseid elamislube

^{Allikas: Eurostat}

Esmakordsed varjupaigataotlused 2022. aastal päritolumandri kaupa

^{Allikas: Eurostat}

15 riiki, kust saabujad esitasid 2022. aastal kõige rohkem esmakordseid varjupaigataotlusi

^{Allikas: Eurostat}

2022. aastal oli varjupaigataotlejaid ligi 140 riigist.

2022. aastal esitati ELis 958 800 taotlust, sealhulgas 877 800 esmakordset taotlust, mis on 52 % rohkem kui 2021. aastal, kuid 37 % rohkem kui 2019. aastal enne COVIDit.

Märkimisväärne osa taotlejatest oli pärit viisavabadest riikidest (2022. aastal 22 % esmakordsetest taotlejatest, mis on rohkem kui 15 % 2021. aastal, kuna Ladina-Ameerikast pärit taotlejaid on rohkem), kes sisenevad ELi seaduslikult, peamiselt järgmistest riikidest:

• Venezuela (5,7 % kõigist esmakordsetest taotlustest)
• Colombia (4,8 %)
• Gruusia (3,0 %)
• Ukraina (2,8 %)
• Albaania (1,4 %)

Esmakordsed varjupaigataotlused 100 000 elaniku kohta 2022. aastal:

^{Allikas: Eurostat}

2022. aastal oli 237 600 varjupaigataotlejat alla 18aastased ja iga kuues neist (39 500) oli saatjata laps. Enamik saatjata lapsi pärines Afganistanist, Süüriast ja Somaaliast.

2023. aasta esimese seitsme kuuga esitati ELis 601 600 varjupaigataotlust (millest 556 200 esmakordset). See on 25 % rohkem kui 2022. aasta samal perioodil ja 52 % suurem kui COVIDi-eelsetel aegadel (2019. aasta samal perioodil).

Pagulaste tunnustamine

2022. aastal tegid ELi liikmesriigid 632 400 esimese astme varjupaigaotsust. 49 % neist otsustest olid positiivsed:

• 143 000 isikule anti pagulasseisund,
• 101 700 isikule anti täiendav kaitse ning
• 65 900 isikule anti humanitaarkaitse.

Kaebuse alusel tehti veel 217 500 lõplikku otsust, sealhulgas tehti

• 27 000 pagulasseisundi andmise otsust,
• 17 500 täiendava kaitse andmise otsust ning
• 28 600 humanitaarkaitse andmise otsust.

Kokku andsid ELi liikmesriigid 2022. aastal kaitset ligikaudu 383 700 inimesele.

2023. aasta esimesel poolel heaks kiidetud varjupaigataotluste arv suurenes: 342 400 esimese astme varjupaigaotsusest 53 % olid positiivsed, sealhulgas:

• 69 500 pagulasseisundi andmise otsust,
• 63 300 täiendava kaitse andmise otsust ning
• 48 900 humanitaarkaitse andmise otsust.

Varjupaigasüsteemi tõhusus

• Kõikuv mahajäämus
  2023. aasta juuli lõpus oli menetluses 955 200 varjupaigataotlust, mis on 25 % rohkem kui aasta varem (764 100). Mahajäämus menetlemises on alates 2021. aasta keskpaigast suurenenud.
• Menetlusaegade erinevused liikmesriigiti
  Pooleliolevate kohtuasjade ja taotluste osakaal on liikmesriigiti väga erinev, mis tuleneb menetlusaegade erinevusest. ELi varjupaigaameti andmetel oli 2023. aasta juuli lõpus 48 % esimese astme menetluses olevatest juhtumitest olnud menetluses üle kuue kuu.

Menetluses olevate taotluste arv võrreldes teatava kuu jooksul esitatud taotluste koguarvuga

^{Allikas: Eurostat}

• Heakskiidetud varjupaigataotluste määra varieeruvus ELi liikmesriikides
  ELi varjupaigasüsteem on liikmesriigiti väga erineva heaks kiidetud varjupaigataotluste määra tõttu suure surve all. Näiteks 2022. aastal ulatus Afganistani kodanike taotluste esimeses astmes heakskiitmise määr (humanitaarkaitset arvestamata) 27 %-st Saksamaal 100 %-ni Portugalis ja Lätis (nendest liikmesriikidest, kes tegid Afganistani kodanike kohta vähemalt 100 esimese astme otsust).
• Dublini eeskirjade toimimine
  2022. aastal teatasid liikmesriigid 174 500st rahvusvahelise kaitse taotlusest, mis saadeti Dublini eeskirjade kohaselt teistele liikmesriikidele ja muudele Dublini süsteemis osalevatele riikidele läbivaatamiseks. Selliste taotluste kohta tehtud 158 200 otsusest 97 700 (62 %) olid positiivsed. Toimus 13 300 edasisaatmist, mis vastab 14 %-le rahuldatud taotlustest.

Ümberasustamine

2022. aastal asustati ELi mittekuuluvatest riikidest ELi liikmesriikidesse ümber ligikaudu 17 300 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest, mis on 6 % vähem kui 2021. aastal, kuid 97 % rohkem kui 2020. aastal.

Ülekaalukalt kõige rohkem oli süürlasi, kes moodustasid 63 % ümberasustatud inimestest.

ELi ühiste ümberasustamiskavade raames on alates 2015. aastast ELis kaitse saanud üle 117 000 isiku. Lisaks on alates 2021. aastast humanitaarpõhjustel ELi saabunud üle 46 000 inimese, kellest enamik on ohustatud afgaanid. Liikmesriigid saavad ümberasustamiseks ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmiseks toetust ELi eelarvest.

Koguarvud

Ebaseaduslikud ELi piiri ületused 2023. aastal päritoluriigi kaupa (jaanuar – august)

^{Allikas: Frontex}

jaanuar – september 2023:

See hõlmab järgmist:

Geograafiline jaotumine

2022

• Võrreldes 2021. aastaga suurenes Vahemere keskosa rändetee kaudu saabujate arv (+56 %, 105 600), Vahemere idaosa rändetee kaudu saabujate arv (+113 %, 43 900) ning Lääne-Balkani rändeteede kaudu saabujate arv (+134 %, 144 100)
• Võrreldes 2021. aastaga vähenes Vahemere lääneosa (sh Atlandi rändetee Lääne-Aafrikast Kanaari saartele) rändeteede kaudu saabujate arv (–25 %, 30 600) ja idapiiride rändeteede kaudu saabujate arv (–22 %, 6 300)
• Merel hukkunute arv suurenes 18 %: 2022. aastal teatati kolmel peamisel Vahemere rändeteel 2 411 hukkunust või kadunuksjäänust, võrreldes 2 047 isikuga 2021. aastal

jaanuar – august 2023

• Kui vaadelda ajavahemikku jaanuarist augustini, siis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga suurenes 2023. aastal piiriületuste arv Vahemere keskosa (+97 %, 114 900) ja Vahemere lääneosa (sh Atlandi rändetee Lääne-Aafrikast Kanaari saartele) rändeteel (+7 %, 20 200)
• 2023. aasta jaanuarist augustini on piiriületuste arv 2022. aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud Vahemere idaosa rändeteel (–9 %, 25 400) ja idapiiri rändeteel (–9 %, 3 800)
• Merel hukkunute arv suurenes 31 %: 2023. aasta jaanuarist septembrini teatati Vahemere rändeteel 2 418 hukkunust või kadunuks jäänust, võrreldes 1 841 isikuga 2022. aasta samal perioodil

Koguarvud

EList lahkumise korralduse saanud isikute peamised päritoluriigid olid:

• Alžeeria (7,9 %)
• Maroko (7,1 %)
• Pakistan (5,9 %)
• Afganistan (5,8 %)
• Albaania (5,5 %)

Tagasisaatmissüsteemi tõhusus

2022. aastal saadeti kolmandatesse riikidesse tagasi 73 600 kolmandate riikide kodanikku. See moodustab 17 % kõigist aasta jooksul tehtud tagasisaatmisotsustest ehk 18 % vähem kui 2021. aastal.

Väljapoole ELi tagasisaadetute peamised päritoluriigid 2022. aastal olid:

• Albaania (12,9 %)
• Gruusia (10,2 %)
• Türgi (5,4 %)
• Serbia (4,2 %)
• Moldova (3,5 %)

Eriti madal oli tagasisaatmiste määr järgmiste riikide kodanike puhul (arvesse on võetud vaid riike, mille kodanike kohta tehti vähemalt 5 000 tagasisaatmisotsust):

• Afganistan (1,1 %)
• Süüria (1,7 %)
• Côte d’Ivoire (2,7 %)
• Guinea (4,3 %)
• Bangladesh (5,7 %)

2022. aastal oli vabatahtlike ja sunniviisilise tagasisaatmiste suhe 54–46 %. 75 % olid toetatud tagasisaatmised, mis tähendab, et tagasisaadetud isikud said logistilist, rahalist ja/või muud materiaalset abi.

2023. aasta esimesel poolel anti 217 100 kolmanda riigi kodanikule korraldus lahkuda ELi liikmesriigist ja kokku 38 900 saadeti pärast lahkumise korraldust tagasi ELi mittekuuluvasse riiki. Võrreldes 2021. aasta sama perioodiga suurenes tagasisaatmisotsuste ja tagasisaatmiste arv vastavalt 16 % ja 21 %.

2022. aastal said peaaegu 1 700 liikmesriikide konsulaati kolmandate riikide kodanikelt ligi 7,6 miljonit lühiajalise viisa taotlust, mis on rohkem kui 2021. aasta 2,9 miljonit, kuid 55 % vähem kui 2019. aastal.

Kokku väljastati 5,9 miljonit lühiajalist viisat ja tagasi lükati 1,3 miljonit viisataotlust, mis tähendab, et kogu ELis oli viisa andmisest keeldumise määr 17,9 % (võrreldes 13,4 %ga 2021. aastal).

Enamik taotlusi esitati järgmistes riikides:

• Türgi (778 400)
• Venemaa (687 200)
• India (671 900)
• Maroko (423 200)
• Alžeeria (392 100)

Enamiku viisataotlusi menetlesid

• Prantsusmaa (1 918 500)
• Hispaania (1 197 500)
• Saksamaa (1 043 300)
• Itaalia (727 500)
• Kreeka (459 100)

58 % kõigist viisadest anti mitmekordseks sisenemiseks. Lühiajalised viisad hõlmavad reisimist 26 Schengeni riigis kuni 90 päeva jooksul mis tahes 180päevase ajavahemiku vältel.

Euroopa Komisjoni rände ja demograafia teadmuskeskuse rändeatlas on interaktiivne ühtlustatud, ajakohastatud ja kinnitatud andmete allikas, mis käsitleb 27 ELi liikmesriigi ning 171 kolmanda riigi või territooriumi rändeolukorda ja demograafiat.

Ajakohastatud Euroopa statistika

• rahvusvahelise rände
• varjupaigavaldkonna
• valikulise sisserände
• lapsrändajad
• välismaalaste integratsiooni

kohta ja muu asjaomane teave on kättesaadav Eurostati veebisaidil.

Eurostat kogub andmeid ELi liikmesriikide ja EFTA riikide statistikaasutustelt, tuginedes statistikaalastele õigusnormidele, mille on vastu võtnud Euroopa Parlament ja nõukogu. Andmete ja seonduvad metaandmete kvaliteet on tagatud kooskõlas Euroopa statistika tegevusjuhisega ning neid ajakohastatakse korrapäraselt sõltuvalt andmete kogumise süsteemist. Statistilised näitajad avaldatakse väljaande Statistics „Statistics Explained“ artiklites ja muudes väljaannetes.

_{Märkus. eespool nimetatud andmed põhinevad uusimal kättesaadaval teabel, mida ajakohastatakse kord kvartalis. Uuendatud: Oktoober 2023}