Lehekülje sisuLehekülje sisu ELi eelarve ELi eelarves on vahendid ühendatud Euroopa tasandil. Lisaks ELi prioriteetide rahastamisele rahastatakse sellest ka suuri taristu- ja teadusprojekte. Samuti aitab see rahastada lahendusi probleemidele, mis ulatuvad liidu piiridest kaugemale, nagu koroonaviiruse pandeemia, kliimamuutused ja terrorismioht. ELi eelarve täiendab ELi liikmesriikide eelarveid: see väldib jõupingutuste dubleerimist ja võetakse kasutusele, kui raha kulutamine ELi tasandil on tulemuslikum kui kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil. ELi eelarve tähendab ka solidaarsust – see võimaldab ELil toetada vähem jõukate liikmesriikide majandusarengut. Tänu sellele saab EL anda abikäe ELi riikidele, kui neid tabavad loodusõnnetused. Solidaarsus tähendab ka naabrite või muude kolmandate riikide toetamist ning nende kodanike elu parandada aitamist. ELi eelarve võimaldab ELil säilitada ja isegi tugevdada oma rolli üleilmse osalejana ning jääda koos oma liikmesriikidega maailma juhtivaks arengu- ja humanitaarabi andjaks. Vaata videot Koroonakriisi lahendamine Euroopa Komisjon on võtnud koroonaviiruse pandeemia põhjustatud kriisile reageerimiseks mitmesuguseid meetmeid, näiteks: laenude andmine kuni 100 miljardi euro ulatuses lühiajalistele tööhõivekavadele TERA programmi raames koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse (CRII) ja koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse+ (CRII+) loomine, et võimaldada ELi liikmesriikidel kasutada ühtekuuluvuspoliitika vahendeid pandeemiast enim ohustatud sektorite toetamiseks lepingute sõlmimine kuue ravimifirmaga, et tagada COVID-19 vaktsiinide kättesaadavus inimestele 2,7 miljardi euro kasutuselevõtmine erakorralise toetuse rahastamisvahendist, et aidata ELi riikidel leevendada pandeemia vahetuid rahalisi kulusid kuni on jooksevhindades 806,9 miljardi euro eraldamine NextGenerationEU taasterahastust, et aidata kaasa rohelisemale, digitaalsemale ja kestlikumale taastumisele ELi tegevus võitluses koroonaviiruse pandeemiaga ELi eelarvest saavad kasu kõik ELi eelarve ei ole ega ole kunagi olnud andmise ja võtmise küsimus. See on alati tähendanud vahendite koondamist, ühiste probleemide ühist lahendamist ja ELi lisaväärtuse loomist. See on alati aidanud parandada eurooplaste elujärge. Seetõttu on vale narratiiv sellest, kui palju iga ELi liikmesriik eelarvevahenditest kasu saab, võrreldes sellega, kui palju nad panustavad. Selles narratiivis ei võeta arvesse liikmesriikide kasu ühtsest turust. See ei kajasta ka võimalusi, mida loob kogu liidu ettevõtetele ühtekuuluvuspoliitika, mille kaudu liit investeerib enim vahendeid. Seega annab EL märkimisväärse panuse liikmesriikide majandusse, kuid seda ei võeta netosaldo arvutustes absoluutselt arvesse. 2019. aastal kogutud hiljutiste andmete kohaselt ületas liikmesriikide kasu ühtsest turust nende osamakse kuuekordselt. See tähendab, et investeeringutasuvus on kuus ühele. Kasu ja osamaksu suhe on ELi riikides erinev ning mõnes liikmesriigis on kasutegur veelgi suurem. Seda seetõttu, et ühtne turg annab juurdepääsu 450 miljonile kliendile ja loob võimalusi, mida ükski ELi liikmesriik üksi pakkuda ei saa. Vt allpool rohkem näiteid selle kohta, kuidas ELi eelarve on siiani olukorda parandanud ja kuidas see jätkub aastatel 2021–2027. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine Teadusuuringud ja innovatsioon on tulevase majanduskasvu vallandamise võti. Teadusuuringute programm „Euroopa horisont“ pakub ka edaspidi tippteadlastele ja novaatoritele väärtuslikku tuge, et tagada roheline, terve ja vastupidav Euroopa. Näiteks on Euroopa missioonide eesmärk saavutada 2030. aastaks kolm miljonit vähist päästetud elu, 100 kliimaneutraalset linna, puhtad ookeanid, mered ja siseveed, terve pinnas ja tervislik toit ning kliimamuutusele vastupidavad piirkonnad. Research and innovation Euroopa investeerimiskava Alates 2015. aastast on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond toetanud rohkem kui 8,5 miljoni töökoha loomist aidanud varustada 10 miljonit majapidamist taastuvenergiaga aidanud pakkuda kiiret internetiühendust 15 miljonile majapidamisele Aastatel 2021–2027 jätkab investeeringute toetamist Euroopas investeerimiskava „InvestEU“ järeltulija. „InvestEU“ Piirkondlik areng Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) rahastab paremaid terviseteenuseid ELis toetab investeerimist väikeettevõtetesse aitab vähendada ebavõrdsust Euroopa piirkondade vahel edendab kestlikku arengut parandab kaupade, teenuste ja investeeringute juurdepääsu uutele turgudele pakub riigihankevõmalusi infrastruktuuri, infotehnoloogia, teadus- ja arendustegevuse valdkonnas EU regional and urban development Põllumajandus ja keskkond Aastatel 2021–2027 töötab ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) selle nimel, et tagada juurdepääs ohutule, kvaliteetsele, taskukohasele, toitvale ja mitmekesisele toidule ning toetada üleminekut täielikult kestlikule põllumajandusele ja maaelu arengule rahastatakse programmist LIFE projekte, mille eesmärk on parandada õhukvaliteeti ning kaitsta praegu ohustatud taime- ja loomaliike toetab uus õiglase ülemineku fond üleminekut kliimaneutraalsusele, vähendades ülemineku mõju enimmõjutatud piirkondades Ühine põllumajanduspoliitika Võitlus terrorismi vastu ELi eelarve raames tugevdatakse Sisejulgeolekufondi, et aidata parandada ELi suutlikkust tulla toime julgeolekuohtudega vahetades teavet viies läbi ühiseid riskihindamisi ja uuringuid kasutades ühiseid tehnoloogiaid ja ühendades jõud tegelemiseks ühiste ohtudega Lisaks jätkab Euroopa Kaitsefond kaitsekoostöö edendamist igas suuruses tööstusharude vahel. Sisejulgeolekufond Rändeprobleemiga tegelemine Mõnes ELi riigis on rändesurve suurem kui teistes. Aastatel 2021–2027 suurendatakse toetust ELi välispiiride tugevdamisele, et kaitsta ELi varjupaigasüsteemi. Samuti saavad liikmesriigid rohkem ELi vahendeid, et aidata neil paremini hallata rännet ELi, näiteks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) kaudu. Varjupaiga- ja Rändefond
