Soolise võrdõiguslikkuse strateegia

Saavutused soolise võrdõiguslikkuse edendamisel

EL on viimastel aastakümnetel teinud märkimisväärseid edusamme soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, ehkki ebavõrdsust esineb endiselt. Seda tänu järgmistele meetmetele:

• õigusaktid,
• soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine, soolise perspektiivi lõimimine kõigisse muudesse poliitikavaldkondadesse;
• erimeetmed naiste mõjuvõimu suurendamiseks.

Viimasel ajal on asjad arenenud kiiresti paremuse poole ning naisi on tööturul varasemast rohkem ja ka nende pingutused parema hariduse ja koolituse saamiseks on kandnud vilja.

Siiski ei ole soolised erinevused tööturul veel kõrvaldatud.  Naised on endiselt üleesindatud vähemtasustatavates sektorites ja alaesindatud otsustustasandi ametikohtadel.

Naiste õiguste tegevuskava 

Euroopa Komisjon võttis 7. märtsil 2025 vastu naiste õiguste tegevuskava. Tegevuskavas esitatakse soolise võrdõiguslikkuse saavutamise pikaajaline visioon, mis põhineb sooliselt võrdõigusliku ühiskonna põhimõtete deklaratsioonis (vt lisa) sätestatud aluspõhimõtetel ja poliitikaeesmärkidel. Selle eesmärk on kaitsta ja edendada naiste õigusi ning tegeleda uute soolise võrdõiguslikkuse probleemidega, nagu tehnoloogiapõhine kallutatus, diskrimineerimine ja vägivald. Tegevuskavaga kehtestatakse naiste õigusi käsitlev ELi poliitiline raamistik, mis suunab meie tegevust lähiaastatel. See on alus sihipäraste õiguslike ja poliitikameetmete väljatöötamiseks soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2025. aasta järgseks perioodiks ning sootundlike poliitikameetmete edendamiseks muude komisjoni algatuste raames. 

Komisjon kutsub teisi Euroopa institutsioone, eelkõige Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles kinnitama 2025. aasta jooksul sooliselt võrdõigusliku ühiskonna põhimõtete deklaratsiooni ning võetud kohustusi täitma. Komisjon kutsub ka teisi institutsioone, liikmesriike, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja muid asjaomaseid sidusrühmi üles aktiivselt osalema tegevuskava põhimõtete ja eesmärkide elluviimisel ning esitama meetmeid asjakohasel tasandil.

Soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025

ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia täidab von der Leyeni komisjoni võetud kohustust saavutada võrdõiguslikkuse liit. Strateegias esitatakse poliitikaeesmärgid ja meetmed, mille abil saavutada 2025. aastaks sooliselt märksa võrdsem Euroopa. Eesmärk on liit, kus naised ja mehed, tüdrukud ja poisid saavad kogu oma mitmekesisuses vabalt käia oma valitud teed, neil on võrdsed võimalused edu saavutada ning nad saavad võrdselt osaleda Euroopa ühiskonnas ja selle juhtimises.

Peamised eesmärgid on lõpetada sooline vägivald, võidelda soostereotüüpide vastu, kõrvaldada soolised erinevused tööturult, saavutada meeste ja naiste võrdne osakaal eri majandussektorites, kaotada sooline palga- ja pensionilõhe, soolise ebavõrdsuse vähendamine hoolduse valdkonnas ning soolise tasakaalu saavutamine otsuste tegemisel ja poliitikas. Strateegias järgitakse paralleelset lähenemisviisi, mis ühendab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja sihipärased meetmed, ning selle rakendamise horisontaalne põhimõte on intersektsionaalsus. Kuigi strateegias keskendutakse ELi-sisestele meetmetele, on see kooskõlas ELi välispoliitikaga soolise võrdõiguslikkuse ja naiste võimestamise valdkonnas.

Strateegia ühe esimese tulemusena tegi komisjon 4. märtsil 2021 ettepaneku siduvate tasustamise läbipaistvuse meetmete kohta. Tasustamise läbipaistvuse direktiiv võeti vastu 2023. aasta mais. Uued eeskirjad aitavad tagada, et juba 1957. aastal aluslepingus sätestatud põhimõte „võrdne tasu võrdse või võrdväärse töö eest“ saab viimaks ka tegelikult ellu rakendatud.

8. märtsil 2022 tegi Euroopa Komisjon uue, kogu ELi hõlmava ettepaneku võtta vastu direktiiv, mis käsitleb võitlust naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastu.  Kaasseadusandjad jõudsid selle ettepaneku suhtes poliitilisele kokkuleppele 6. veebruaril 2024. Direktiivi näol on tegu esimese ammendava ELi tasandi õigusaktiga võitluseks ikka veel laialt lokkava naistevastase vägivallaga. Sellega kriminaliseeritakse teatavad füüsilise vägivalla vormid nii internetis kui ka väljaspool seda. Lisaks sellele on direktiivis esitatud ulatuslikud meetmed ohvritele kaitseks ning selleks, et tagada neile juurdepääs õigusemõistmisele ja tugi, nagu varjupaigad, vägistamisohvrite kriisiabikeskused ja abiliinid.

Veel üheks oluliseks verstapostiks on direktiiv soolise tasakaalu kohta äriühingute juhtorganites, mille eesmärk on parandada soolist tasakaalu äriühingute otsustustasandi ametikohtadel ELi suurimates börsil noteeritud äriühingutes. Pärast kümme aastat kestnud läbirääkimisi võeti direktiiv lõplikult vastu 22. novembril 2022. See uus ELi õigusakt aitab murda klaaslae börsil noteeritud äriühingute juhtorganites ja annab paljudele naistele, kes on kvalifitseeritud töötama juhtivatel töökohtadel, tõelise võimaluse neid saada.

2022. aasta augustist hakkasid kehtima uued üleliidulised lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu õigused. 2022. aasta septembris esitas komisjon Euroopa hooldusstrateegia ettepaneku, mis on seotud alushariduse ja lapsehoiu uute eesmärkidega, et suurendada naiste osalemist tööturul. 

Euroopa Komisjon käivitas 8. märtsil 2023 kampaania soostereotüüpide kummutamiseks. 2023. aasta jooksul toimunud kampaania #EndGenderStereotypes käsitles soostereotüüpe, mis mõjutavad nii mehi kui naisi eri eluvaldkondades, sealhulgas karjäärivalikute tegemisel, hoolduskohustuste jagamisel ja otsustusprotsessides.

2023. aasta oktoobris liitus komisjon Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooniga. Sellest peale on EL kohustatud järgima kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö, varjupaiga ja mittetagasisaatmise ning avaliku halduse valdkonnas ambitsioonikaid ja põhjalikke nõudeid, et ennetada ja tõkestada naistevastast vägivalda. Muu hulgas tähendab see meetmeid rahastamise, poliitika ja seadusandluse vallas.

2023. aasta sügisel seadis komisjon sisse ELi soolise vägivalla ja koduvägivalla ennetamise võrgustiku.  Võrgustik annab liikmesriikidele ja sidusrühmadele võimaluse arutada vägivalla ennetamisega seotud uusi küsimusi ning vahetada teadmisi ja häid tavasid.

2024. aasta detsembris avaldas komisjon Eurobaromeetri uuringu soostereotüüpide kohta. Selle tulemused näitavad, et ELi kodanikud leiavad, et sooline võrdõiguslikkus on kasulik nii naistele kui ka meestele. Soolised stereotüübid püsivad aga siiski eri valdkondades, erinedes liikmesriigiti ja vanuserühmade lõikes.  

Aastaaruanne soolise võrdõiguslikkuse kohta

2025. aasta aruanne soolise võrdõiguslikkuse kohta ELis on viies ja viimane aruanne soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 raames. Aruandes antakse ülevaade sellest, milline on soolise võrdõiguslikkuse olukord ELis ja selle liikmesriikides. Selles tuuakse esile ELi saavutused strateegiaga hõlmatud viies põhivaldkonnas ning esitatakse inspireerivaid näiteid liikmesriikidest ja ELi rahastatud projektidest neis valdkondades.

Varasemad soolise võrdõiguslikkuse aruanded (2016. ja 2020. aastal aruandeid ei avaldatud)

Strateegilised eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks

Dokumendis „Strateegilised eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ määratletud raamistiku alusel tegutses Euroopa Komisjon soolise võrdõiguslikkuse saavutamise nimel asjaomasel ajavahemikul.

Strateegilised eesmärgid keskenduvad järgmisele viiele esmatähtsale valdkonnale:

• suurendada naiste osalemist tööturul ning naiste ja meeste majanduslikku iseseisvust
• vähendada soolisi palga-, sissetuleku- ja pensionilõhesid ja seeläbi naiste vaesust
• edendada naiste ja meeste võrdsust otsuste tegemisel
• võidelda soopõhise vägivallaga ning kaitsta ja toetada ohvreid
• edendada soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi kogu maailmas

Strateegilised eesmärgid on kehtestatud kõikide nimetatud valdkondade jaoks ja sisaldavad kokku rohkem kui 30 konkreetset meedet. Kõik see annab veel kord tunnistust ELi pühendumisest soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele: sooaspekti arvestatakse edaspidi kõikides Euroopa Liidu poliitikavaldkondades ja ELi rahastamisprogrammides.