22. november – ELi ettevõtteid ja kodumajapidamisi tuleb kaitsta gaasihinna ülemääraselt kõrgel püsimise eest, ja selleks tegi komisjon ettepaneku kehtestada turukorrektsioonimehhanism. See on ajutine ja täpselt suunatud vahend, millega automaatselt sekkutakse gaasiturul, kui gaasi hind tõuseb mingiks ajaks äärmuslikult kõrgele. Uue mehhanismi eesmärk on vähendada Euroopa gaasiturgude volatiilsust ning tagada samal ajal gaasivarustuskindluse.
Komisjon on viimase aasta jooksul tegelenud energiahindade tõusu ohjeldamisega. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja tema edasist energiaressursside kasutamist relvana on olukord energiaturul palju halvemaks läinud.
Hoolimata Venemaalt pärit energiatarnete märkimisväärsest vähenemisest – eelmisel aastal moodustasid need gaasiimpordist 45%, 2022. aasta septembris vaid 14% –, on Euroopal õnnestunud leida alternatiivseid tarneid ja vähendada nõudlust, et puudujääki tasa teha.
Samuti on võetud meetmeid turu volatiilsuse vähendamiseks ning energiasektori ülemäärased tulud suunatakse ümber inimeste ja ettevõtete aitamiseks.
Tänu energiahindade meetmepaketile on liikmesriigid võtnud riiklikul tasandil mitmeid meetmeid, et leevendada hinnasurvet inimestele ja tööstusettevõtetele. Maikuus võttis EL vastu REPowerEU kava, et võimalikult kiiresti teha lõpp sõltuvusele Venemaa fossiilkütustest.
Tulevasteks talvehooaegadeks valmistudes on EL varustuskindluse tagamiseks kehtestanud gaasi hoiustamise miinimumkohustused. Pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks on Euroopal eesmärk vähendada gaasinõudlust 15%. Energia säästmiseks ja hoidlate täitmiseks tehtud pingutused on seni andnud häid tulemusi.
Septembris 2022 võeti vastu uued meetmed, et vähendada elektrinõudlust ja kasutada energiasektori ülemäärast kasumit inimeste ja tööstusettevõtete aitamiseks.
18. oktoobril 2022 tegi komisjon ettepaneku võtta vastu uued meetmed ühiste gaasiostude, hindade piiramise mehhanismide, taristukasutuse läbipaistvuse, liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja nõudluse juhtimise kohta. See aitab turgu stabiilsemaks muuta.
Ikooni autor Pixel perfect, www.flaticon.com
Põhinäitajad
Liidu energiavarustuse mitmekesistamine
EL on mitme kuu jooksul teinud koostööd rahvusvaheliste partneritega, et mitmekesistada tarneid. Veeldatud maagaasi import ongi rekordilisel tasemel ja torujuhtmegaasi saadakse samuti rohkem kui varem.
Saavutused
- Kolmepoolne vastastikuse mõistmise memorandum Euroopa Liidu, Egiptuse ja Iisraeli vahel maagaasi Euroopasse eksportimise kohta.
- Vastastikuse mõistmise memorandum Aserbaidžaaniga strateegilise energiapartnerluse kohta.
- USA kohustub tarnima ELile sel aastal veel vähemalt 15 miljardit kuupmeetrit veeldatud maagaasi.
- 2022. aasta esimesel poolel suurenes muudest riikidest kui Venemaalt pärit veeldatud maagaasi import eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 19 miljardit kuupmeetrit. Norrast, Aserbaidžaanist, Ühendkuningriigist ja Põhja-Aafrikast pärit torujuhtmegaasi import kasvas 14 miljardi kuupmeetri võrra.
Nõudluse vähendamine
Euroopa riskide ja kulude vähendamiseks tarnehäirete korral on komisjon vastu võtnud Euroopa gaasinõudluse vähendamise kava, et aidata liikmesriikidel vähendada gaasinõudlust 15%.
Kava põhineb kolmel meetmete sambal:
- üleminek gaasilt muudele kütustele
- tarbimise vähendamise stimuleerimine
- kütte ja jahutuse vähendamine
Lisaks sisaldab kava võimalust kuulutada välja ELi häireolukord, mis käivitab kohustusliku gaasitarbimise vähendamise kõigis liikmesriikides. See on jõuline signaal sellest, et EL on varustuskindluse ja tarbijate kaitse nimel kõigeks valmis.
Komisjon jälgib tähelepanelikult nõudluse vähendamise meetmeid. 15 liikmesriigi aruannete põhjal tehtud esialgne analüüs näitab, et ELi gaasitarbimine 2022. aasta augustis ja septembris on jäänud eelmise viie aasta keskmisest ligikaudu 15% väiksemaks. Samasuguseid jõupingutusi on tarvis teha igal kuul kuni märtsini 2023. Iga kahe kuu tagant peavad liikmesriigid andma aru oma edusammudest nõudluse vähendamisel. Kui praegustest meetmetest ei piisa, on komisjon valmis aktiveerima ELi häiremehhanismi või vaatama nõudluse vähendamise eesmärgid läbi.
Gaasi hoiustamisel on oluline roll ELi varustuskindluse tagamisel – tavalistel talvedel kaetakse hoiustatud gaasiga 25–30% ELis tarbitava gaasi vajadustest.
2022. aasta juunist kehtivad uued õigusnormid, mille kohaselt peavad ELi maa-alused gaasihoidlad 1. novembriks 2022 olema täidetud 80% ulatuses nende mahutavusest (järgnevatel aastatel 90% ulatuses), et tagada tarned eelseisval talvel.
Gaasi ühine ostmine
Selleks et kindlustada ELi energiavarustus taskukohase hinnaga, on komisjon ja liikmesriigid loonud ELi platvormi gaasi, veeldatud maagaasi ja vesiniku ühiseks ostmiseks. Tegemist on vabatahtliku koordineerimismehhanismiga, mis toetab liidu jaoks gaasi ja vesiniku ostmist. Nii kasutatakse parimal viisil ära ELi kollektiivset poliitilist kaalu ja turujõudu.
Platvormil on juba loodud viis liikmesriikide piirkondlikku rühma. ELi nõudluse koondamine ja gaasi ühisostmine võimaldab kasutada ELi kollektiivset ostujõudu, et hinnaläbirääkimistel paremaid hindu saada ja vähendada ohtu, et liikmesriigid hakkavad niigi juba pingelisel turul üksteist üle trumpama. See suurendab ka läbipaistvust ja aitab eriti väiksemaid liikmesriike, kes on ostjatena turul ebasoodsamas olukorras.
Euroopa kodumajapidamiste ja ettevõtete energiaarvete vähendamine
Komisjon soovib leevendada viimase aja järsku hinnatõusu ja koormust Euroopa kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Selleks pakkus ta septembris välja mitu meedet, sealhulgas:
- erakorralised elektrinõudluse vähendamise meetmed, mis aitavad vähendada tarbijate elektrikulusid
- meetmed, millega jaotatakse energiasektori ülemäärane tulu lõpptarbijatele
Esimene meede kõrgete hindade alandamiseks on nõudluse vähendamine. Sellega saab mõjutada elektrihindu ja turgu üldiselt rahustada. Komisjoni ettepanekute põhjal jõudsid liikmesriigid kokkuleppele järgmises:
- eesmärk vähendada elektrienergia kogunõudlust 10%
- kohustus vähendada nõudlust tipphinnaga tundidel 5%
Vähendades elektritarbimist tipptundidel 5%, vähendame gaasitarbimist elektri tootmiseks umbes 4% talve jooksul ning kahandame hinnasurvet.
Ülempiir tulule, mida saadakse madala kuluga toodetud elektrist
Väiksemate piirkuludega elektritootjad on teeninud erakordset kasumit, kuna kõrged gaasihinnad on tõstnud elektrienergia hulgihinda, samal ajal kui tootmiskulud on jäänud madalaks. Seepärast on komisjon teinud ettepaneku kehtestada ELis ajutiselt tulu ülempiir 180 eurot/MWh järgmiste tehnoloogiate abil toodetud elektri puhul: tuumaenergia, pruunsüsi ja taastuvad energiaallikad jms.
Seda taset ületava tulu koguvad liikmesriigid kokku. Nad suunavad selle energiatarbijatele, et leevendada kõrgete energiahindade mõju.
Liikmesriigid võivad seda tulu kasutada selleks, et:
- maksta hüvitist elektritarbijatele tarbimise vähendamise eest
- maksta tarbijatele otsetoetusi
- vähendada tarbijate elektrikulusid piiratud mahus
- toetada tarbijate investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse ja energiatõhususse
- maksta hüvitist tarnijatele, kes tarnivad tarbijatele elektrit alla omahinna
Solidaarsusmeetmed fossiilkütuseid kasutavate ettevõtete poolt
Ka nafta-, gaasi-, söe- ja rafineerimisettevõtted on viimastel kuudel teeninud tohutut kasumit, mis ei ole tingitud äriotsustest või investeeringutest, vaid peamiselt energiaturu häiretest, mida põhjustab Venemaa sissetung Ukrainasse. Eespool nimetatud meetmed neid ettevõtjaid ei mõjuta. Solidaarsuse ja õigluse huvides peavad kõik energiaallikad aitama leevendada mõju, mida kõrged hinnad on avaldanud tarbijate arvetele. Selleks tegi komisjon ettepaneku, et 2022. aastal fossiilkütuste sektoris saadud ülemäärase kasumi arvelt antakse ajutine solidaarsuspanus.
Kuidas solidaarsusmeede toimib:
- kogutakse ülemääraselt 2022. ja/või 2023. aasta kasumilt
- hõlmab kasumit, mis ületab eelneva kolme aasta keskmist kasumit rohkem kui 20%
- liikmesriigid koguvad need tulud kokku
- Hinnanguliselt kogutakse ligikaudu 25 miljardit eurot, et aidata vähendada energiaarveid
ELi solidaarsuse tugevdamine
Solidaarsus on liidu nurgakivi ja see on liidu tegevuse tulemuslikkuse alus. Viis aastat tagasi lepiti kokku gaasivarustuskindluse määrus. Pärast seda on liikmesriigid allkirjastanud ainult kuus kahepoolset solidaarsuskokkulepet, kuigi neid oleks võinud olla 40. See tempo on liiga aeglane, ja komisjon on teinud ettepaneku kehtestada solidaarsusmeetmete vaike-eeskirjad. Nendega oleks tagatud, et hädaolukorda sattunud liikmesriik saab teistelt gaasi õiglase hüvitise eest.
Solidaarsuskohustust laiendatakse liikmesriikidele, kel puudub ühendus maagaasi veeldusjaamadega, tingimusel et gaasi saab transportida liikmesriiki, kus seda vajatakse.
Investeerimine taristusse
Tänu veeldatud maagaasi terminalide ja gaasiühenduste ehitamiseks tehtud investeeringutele, võib iga liikmesriik nüüd gaasi saada vähemalt kahest allikast ning naabrite vahel saab gaasi tarnida mõlemas suunas. Gaasivarustuskindlust käsitleva määruse kohaselt peavad liikmesriikidel olema riiklikud ennetavad tegevuskavad ja hädaolukorra lahendamise kavad ning solidaarsusmehhanismiga tagatakse tõsise hädaolukorra puhul tarned naaberriikide kaitstud tarbijatele.
Saavutused
- 1. mail 2022 hakkas tööle Poola ja Leedu vaheline gaasijuhe, mis suurendab kogu Balti riikide gaasituru võimalusi ja muudab selle vastupanuvõimelisemaks. Euroopa Komisjon toetas seda projekti Euroopa ühendamise rahastust.
- 1. oktoobril 2022 avati Kreeka ja Bulgaaria vaheline gaasijuhe.
Taastuvenergia on soodsaim ja puhtaim energia, mida saab kohapeal toota ning mis aitab vähendada vajadust energiaimpordi järele. Taastuvenergia jätkuv kasutuselevõtt elektritootmises, tööstuses, hoonetes ja transpordis suurendab kiiremini meie energiasõltumatust, hoogustab rohepööret ja alandab aja jooksul hindu. Komisjon on teinud ettepaneku suurendada ELi 2030. aasta taastuvenergia eesmärki 40%-lt 45%-le.
REPowerEU kava suurendaks 2030. aastaks taastuvenergia tootmise koguvõimsust 1236 GWni. See oleks rohkem kui paketiga „Eesmärk 55“ kavandatud 1067 GW.
Kodumajapidamiste ja ettevõtete toetamine: uuemad näited
- Komisjon on ELi riigiabi eeskirjade alusel heaks kiitnud Poola toetuskava, millega energiamahukatele ettevõtetele hüvitatakse osaliselt kõrgem elektrihind, mis tuleneb kaudsetest heitkogustest.
- Komisjon on heaks kiitnud Hispaania 220 miljoni euro suuruse meetme, millega toetatakse taastuvallikatest vesiniku tootmist ettevõttes Cobra Instalaciones y Servicios, S.A. Meede aitab ellu viia ELi vesinikustrateegia ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Samas vähendatakse sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ja kiirendatakse rohepööret vastavalt REPowerEU kavale.
- Komisjon on ELi riigiabi eeskirjade alusel heaks kiitnud Soome 150 miljoni euro suuruse reservvõimsuse mehhanismi, et tagada Soome elektrivarustuskindlus. Meede aitab ka vähendada elektrisektori CO2 heidet, vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele, ja toetab REPowerEU kava eesmärki vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest.
Energiasäästumeetmed – ajakava
- 22. november 2022
Komisjon teeb ettepaneku kehtestada gaasihinna ülemäärase tõusu piiramiseks uus mehhanism
- 30. september 2022
Energeetikaministrid leppisid kokku määruses, mis käsitleb erakorralist sekkumist kõrgete energiahindadega tegelemiseks
- 14. september 2022
Ettepanek uue erakorralise määruse kohta, millega ohjeldada gaasihinna tõusu ELis ja tagada sel talvel varustuskindlus
- 26. juuli 2022
Energeetikaministrid leppisid kokku määruses, mis käsitleb kooskõlastatud meetmeid gaasinõudluse vähendamiseks
- 20. juuli 2022
Komisjoni ettepanek võtta vastu määrus kooskõlastatud meetmete kohta gaasinõudluse vähendamiseks ja teatis „Säästame gaasi ohutu talve nimel“
- 27. juuni 2022
Võeti vastu gaasi hoiustamist käsitlev määrus
- 18. mai 2022
Komisjon tutvustab kava „REPowerEU“
- 23. märts 2022
Komisjoni ettepanek muuta gaasivarustuskindluse määrust ja teatis „Varustuskindlus ja taskukohased energiahinnad“
- 8. märts 2022
Teatis „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“
- 13. oktoober 2021
Teatis „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“
Dokumendid