Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030

Kestlik areng on selline areng, mis võimaldab rahuldada praeguste põlvkondade vajadused, ilma et see toimuks tulevaste põlvkondade arvelt. See kontseptsioon on Euroopa poliitika oluline osa. Euroopa on 40 aasta jooksul võtnud kasutusele ühed maailma rangeimad keskkonnanormid ja ambitsioonika kliimapoliitika ning edendanud Pariisi kokkulepet.

Komisjon käivitab nüüd kestva arengu teemal tulevikku suunatud arutelu. See moodustab osa laiemast arutelust, mis algatati 2017. aasta märtsis Euroopa tulevikku käsitleva valge raamatuga.

ELil on kõik eeldused, et parandada oma konkurentsivõimet, investeerida jätkusuutlikusse majanduskasvu ning kannustada valitsusi, institutsioone ja kodanikke, olles eeskujuks kogu ülejäänud maailmale. Juhindudes ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, määratakse aruteludokumendis kindlaks peamised tingimused üleminekuks kestlikule majandusele. Aruteludokumendis esitatakse kolm stsenaariumi selle kohta, kuidas kõige paremini saavutada kestliku arengu eesmärke.

• Kõikehõlmav ELi kestliku arengu eesmärkide strateegia, et suunata kõiki ELi ja liikmesriikide meetmeid

Selle stsenaariumi kohaselt kiidetaks kestliku arengu eesmärgid heaks ELi kõrgeimal poliitilisel tasandil ning need oleksid aluseks tulevastele poliitikasuundadele ja tegevusele. ELi institutsioonid ja liikmesriigid, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, teeksid parema koordineerimise tagamiseks tihedamat koostööd. Edusammude jälgimiseks loodaks järelevalveprotsess, millega seatakse vahe-eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks.

• Komisjon integreerib kestliku arengu eesmärgid jätkuvalt ELi kõikidesse asjaomastesse poliitikavaldkondadesse, ilma et liikmesriikidel oleks sama kohustus

Kestliku arengu eesmärke võetaks jätkuvalt arvesse komisjoni poliitilises otsustusprotsessis ja ELi 2020. aasta järgse majanduskasvu strateegia väljatöötamisel, kuid tähelepanu pöörataks ka muudele poliitilistele prioriteetidele ja liikmesriike ei sunnitaks saavutama kestliku arengu eesmärke ühiselt ja kogu ELis. Selline lähenemisviis jätaks liikmesriikidele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele suurema vabaduse otsustada, kas ja kuidas nad oma tööd kohandavad, et saavutada kestliku arengu eesmärgid.

• Suurem rõhk välistegevusele ja samas praeguste kestlikku arengu püüdluste konsolideerimine ELi tasandil

EL on paljudes kestliku arengu eesmärkidega seotud aspektides esirinnas. EL võiks sellele tuginedes edendada kestlikkust ja abistada teisi riike, et teha edasisi edusamme. EL võiks kaubanduslepingute ja mitmepoolsete läbirääkimiste kaudu otsustavamalt levitada oma praeguseid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisnorme. Samuti võiks EL nende eesmärkide saavutamiseks veelgi tihendada koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega.