See teave on kättesaadav ka: ukraina keeles | українська | vene keeles | русский
Ukraina pakiliste sõjaliste ja kaitsevajaduste rahuldamine
EL ja selle liikmesriigid on eraldanud Ukraina sõjalise ja kaitsevõime tugevdamiseks 81,9 miljardit eurot.
See hõlmab 77 miljardit eurot sõjalist abi Euroopa rahutagamisrahastu raames ja liikmesriikidelt eraldi ning 4,9 miljardit eurot Ukraina toetuslaenust. Selle toetuslaenu kaudu saab EL 2026. aastal toetada Ukraina kaitsetööstuse suutlikkust kuni 28,3 miljardi euroga.
Lisaks tegeleb Euroopa Liidu sõjalise abi missioon Ukraina toetuseks relvajõudude väljaõppevajaduste rahuldamisega ja on välja koolitanud üle 95 000 Ukraina sõduri.
ELi tootmisvõimsuse suurendamine
Samuti on Euroopa kaitsetööstus suurendanud oma laskemoona tootmisvõimsust 40%. Kohe on vaja kiirendada rakettide ja laskemoona tarnimist, eelkõige 1 miljoni suurtükilaskemoona algatuse raames, ning varustada Ukrainat rohkemate õhutõrjesüsteemidega.
Pärast laskemoona tootmist toetava määruse vastuvõtmist suurendab EL ka laskemoona ja rakettide tootmisvõimsust.
Tänu sellele määrusele suudab liidu kaitsetööstus toota rohkem ja kiiremini, kuna määrus toetab tööstuse tugevdamist kogu laskemoona ja rakettide tarneahela ulatuses ELis. See on otsene vastus üleskutsele tarnida kiiresti Ukrainasse laskemoona ja vajaduse korral rakette ning aidata liikmesriikidel oma varusid uuesti täita, kehtestades selleks sihipärased meetmed.
ELi ja Ukraina kaitsetööstuse alase koostöö tugevdamine
Nagu on rõhutatud valges raamatus Euroopa kaitsevalmiduse kohta aastani 2030, on agressioonisõda toonud esile Ukraina väga uuendusliku kaitsetööstuse, millel on märkimisväärsed eksperditeadmised sellistes sektorites nagu tehisintellekt ja droonitehnoloogia.
Noored ja dünaamilised Ukraina ettevõtted võivad aidata kaasa Euroopa tugevdatud kaitsevõime arendamisele, mis omakorda suurendab Euroopa konkurentsivõimet. Selleks on Euroopa Komisjon võtnud mitmeid meetmeid, et süvendada kaitsetööstuse alast koostööd ELi liikmesriikide ja Ukraina vahel.
2026. aasta juulis allkirjastasid komisjon ja Ukraina uue kaitsetööstuspartnerluse. Kõrvaldades koostöötõkked ja kiirendades standardite ühtlustamist, võimaldab see mõlema poole ettevõtjatel sujuvamalt töötada ja aitab tugevdada Euroopa ühist julgeolekut. Partnerluse eesmärk on suurendada 2026. aasta lõpuks droonide ja droonitõrjesüsteemide ning 2028. aastaks ballistiliste rakettide ühist tootmist.
ELi ja Ukraina droonikokkulepe koondab Euroopa tööstussuutlikkuse ja Ukraina eksperditeadmised drooniinnovatsiooni valdkonnas. See kiirendab järgmise põlvkonna droonide ja droonitõrjesüsteemide arendamist ja tootmist, tagades, et Ukrainal on suutlikkus, mida ta vajab praegu, tugevdades samal ajal Euroopa kaitsevalmidust tulevikuks.
Komisjoni ettepanek Euroopa kaitsetööstuse programmi määruse kohta aitab sillutada teed selleks, et ühendada Ukraina spetsiaalse Ukraina toetusvahendi abil Euroopa kaitseotstarbelise varustuse turuga ning Ukraina saaks ka võimaluse osaleda programmi tegevustes.
2024. aasta märtsis vastu võetud Euroopa kaitsetööstuse strateegia raames avasid Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus Kiievis ELi kaitseinnovatsiooni büroo, et veelgi tugevdada ELi ja Ukraina kaitsesidemeid.
2025. aasta juulis kuulutasid Euroopa Komisjon ja Ukraina välja BraveTech EU, mis on ELi ja Ukraina ühine algatus, mille eesmärk on kiirendada kaitseinnovatsiooni tihedama koostöö kaudu. BraveTech EU ühendab Euroopa Kaitsefondi, ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS) ja Ukraina kaitsetehnoloogia platvormi BRAVE1, et luua ühtne raamistik tipptasemel kaitselahenduste ühiseks arendamiseks, katsetamiseks ja kasutuselevõtuks.
Seda lehekülge ajakohastati viimati 15 juuli 2026