See teave on kättesaadav ka: ukraina keeles | українська | vene keeles | русский
Humanitaarabi ja elanikkonnakaitse
Komisjon on eraldanud rohkem kui 1,4 miljardit eurot Ukraina humanitaarabi programmidele, mida rakendavad kohapealsed partnerid.
Kooskõlas Ukraina valitsuse prioriteetidega pakub ELi humanitaarabi toetust seoses järgmisega:
- peavari;
- rahaline toetus;
- tervishoid;
- toiduabi;
- haridus;
- vesi ja sanitaartingimused.
Lisaks on ELi liikmesriigid ja partnerid andnud Ukrainale ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu rohkem kui 159 000 tonni mitterahalist abi.
EL on koordineerinud nende Ukraina patsientide meditsiinilist evakueerimist, kes vajavad kiiresti ravi, olles praeguseks toimetanud enam kui 5 000 patsienti eriarstiabi saamiseks haiglatesse üle Euroopa.
2022. aastal mobiliseeris EL 330 miljonit eurot erakorralise toetuse programmile, mis on aidanud kindlustada põhikaupade ja -teenuste, nagu haridus, tervishoid ja toit, kättesaadavust. Samuti on programm aidanud kaitsta elanikkonda – nii sisepõgenikke kui ka neid vastuvõtvaid kogukondi – ning toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja põllumajandust.
Demineerimise toetamine Ukrainas
EL ja selle liikmesriigid on aastatel 2022–2030 eraldanud 500 miljonit eurot miinivastaseks humanitaartegevuseks Ukrainas, mis tähendab, et nad on peamised rahastajad selles valdkonnas.
EL toetab Ukraina miinivastase tegevuse alaseid jõupingutusi, tugevdades riiklikku suutlikkust, koolitades ja varustades Ukraina demineerijaid ning edendades uuenduslike miinivastase tegevuse lähenemisviiside kasutuselevõttu, sealhulgas demineerimiskoerte kasutamist. See abi aitab muuta saastunud alad tsiviilisikute jaoks ohutuks, võimaldades samal ajal riigi taastamist ja ülesehitamist.
Nende jõupingutuste osana korraldavad EL ja Ukraina 16.–18. novembril Brüsselis Ukraina miinivastase tegevuse konverentsi (2026). Ürituse eesmärk on mobiliseerida rahvusvahelist toetust, tugevdada üleilmseid partnerlusi ja edendada miinivastase tegevuse uuenduslikke lähenemisviise nii Ukrainas kui ka mujal.
rescEU toetus
Vahendite reservi rescEU varude kaudu on EL mobiliseerinud meditsiinitarbeid, ajutise peavarju pakkumiseks vajalikku varustust ja elektrigeneraatoreid, aga ka erivarustust, mis on seotud rahvatervise ohtudega, nagu ähvardav keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht.
Kokku on EL alates sõja algusest andnud Ukrainale rescEU toetust rohkem kui 181 miljoni euro ulatuses.
Ukrainale on rescEU toetust antud muu hulgas seoses järgmisega:
- eluasemevajadused;
- kaitseülikonnad;
- saastetõrjevahendid;
- hingamisaparaadid;
- infusioonipumbad;
- patsiendimonitorid;
- ultraheliseadmed.
Ajutine kaitse
Pärast invasiooni puhkemist algatas EL viivitamata ajutise kaitse direktiivi. See annab Ukraina sõja eest põgenevatele inimestele ELis teatavad õigused seoses järgmisega:
- elamisload;
- sobivale majutusele juurdepääsu vahendid;
- õigus saada arstiabi;
- laste haridus.
Sellest ajast alates on ELi riigid võtnud Ukrainast vastu üle nelja miljoni inimese selle ajutise kaitse kava alusel. EL on nõustunud pikendama ajutist kaitset 2028. aasta märtsini, kuna vajadus Ukrainast põgenevate inimeste kaitse järele on endiselt selge.
Komisjon kehtestas maksimaalse paindlikkuse, et liikmesriigid saaksid kasutada ühtekuuluvusfondide vahendeid ka sõja eest põgenevate inimeste toetamiseks. Tänu sellele on sel eesmärgil kättesaadavaks tehtud kuni 17 miljardit eurot.
Ukraina laste toetamine
EL on eraldanud 100 miljonit eurot, et aidata Ukraina lastele tagada turvaline juurdepääs haridusele.
Ukrainale on annetatud enam kui 380 koolibussi ja komisjon on Ukraina kooliõpilastele üle andnud 1,5 miljonit õpikut.
Ukraina laste kojutoomine
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aastal on enam kui 20 500 Ukraina last ebaseaduslikult väljasaadetud ja sunniviisiliselt Venemaale ning ajutiselt okupeeritud aladele ümberasustatud.
EL juhtis koos Ukraina ja Kanadaga Ukraina laste tagasitoomise rahvusvahelise koalitsiooni kõrgetasemelist kohtumist 11. mail 2026. Üritusel võtsid osalejad kohustuse tõhustada meetmeid, et tagada iga Venemaa võetud Ukraina lapse tagasitoomine ja nende kuritegude eest täielik vastutusele võtmine.
Kohalikud lood
Anton Atroshchenko (29) on parameedik. Ta kuulub Tšernihivi oblasti erakorralise meditsiini ja katastroofimeditsiini keskuse 11. erakorralise meditsiini rühma. Pärast hiljutist Ukraina tervishoiureformi peavad kõik kiirabiautojuhid kvalifitseeruma meditsiinitöötajateks, kes osutavad kiireloomulist abi väljaspool haiglaid või teel sinna. Tänu ELi ja ÜRO Arenguprogrammi korraldatud koolitusele sai Antonist parameedik.
Kui Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse, oli Tšernihiv 41 päeva piiramisrõngas. Kord jäi meeskond tule alla just siis, kui oli hoonest lahkumas. Nad varjusid koos elanikega koridoris, mida kaitses vaid kaks seina. Üks sein varises kokku neist kõigest 15 meetri kaugusel. Tänu parameediku koolitusele omandas Anton uued oskused, mis aitavad tal iga päev päästa patsientide elusid.
See lehekülg vaadati viimati läbi 2 september 2026