Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
Euroopa Komisjon

EL ÜRO kliimamuutuste konverentsil COP30

ÜRO kliimamuutuste konverents

Peamised tulemused

COP30 raames julgustas EL rahvusvahelist üldsust püüdlema julgemate meetmete poole, et vähendada heitkoguseid ja kohaneda kliimakriisi mõjuga.

Samaaegselt suuremate ambitsioonide poole püüdlemisega tegi EL järgmist:

  • saavutas kokkuleppe ülemaailmse reageerimise kohta, et hoida 1,5 °C piirmäär käeulatuses;
  • esitas ambitsioonika riiklikult kindlaksmääratud panuse kasvuhoonegaaside netoheite vähendamiseks 2035. aastaks 66,25–72,5%ni võrreldes 1990. aasta tasemega;
  • kutsus üles 2035. aastaks kolmekordistama kliimamuutustega kohanemise rahastamist COP29-l kokku lepitud uue ühise kvantifitseeritud eesmärgi raames;
  • kiitis heaks deklaratsiooni, millega edendatakse süsiniku hinnastamise ja süsinikuturu mehhanismide tunnustamist peamiste vahenditena kliimameetmete edendamiseks kogu maailmas;
  • toetas ülemaailmset uuenduslikku rahastamismehhanismi, millega edendatakse troopiliste metsade säilitamist;
  • kinnitas veel kord oma pühendumust täita ülemaailmsed lubadused loobuda fossiilkütustest, kolmekordistada taastuvate energiaallikate ülesseatud võimsust ja kahekordistada 2030. aastaks energiatõhususe parandamise ülemaailmset määra, nagu lepiti kokku COP28-l.

ELi kliimameetmed „kodus“

EL jätkab tööd oma kliimaeesmärkide saavutamise suunas. 

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku muuta ELi kliimamäärust ja seada ELi 2040. aasta kliimaeesmärgiks kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise 90% (85% ELi-siseselt ja kuni 5% rahvusvaheliste süsinikukrediitide osas) võrreldes 1990. aasta tasemega. 

Teel 2040. aastani on EL leppinud kokku riiklikult kindlaksmääratud panuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil. Riiklikult kindlaksmääratud panus kujutab endast kohustust vähendada 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 66,25–72,5% võrreldes 1990. aasta tasemega.

Mõlemad eesmärgid tuginevad olemasolevale eesmärgile vähendada netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% ja on vaheetapiks ELi üldise kohustuse suunas – saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

-55% vähem kasvuhoonegaaside netoheidet
aastaks 2030
-90% vähem kasvuhoonegaaside netoheidet
aastaks 2040
Kliimaneutraalsus
aastaks 2050

Komisjon on esitanud Euroopa puhta tööstuse kokkuleppe, milles kirjeldatakse konkreetseid meetmeid, et muuta süsinikuheite vähendamine Euroopa tööstuse kasvu peamiseks tõukejõuks.

Lisaks peaks uus pikaajaline ELi eelarve aastateks 2028–2034 suurendama investeeringuid, et toetada uuenduslikke ettevõtteid ning säilitada Euroopa juhtroll puhta tehnoloogia sektorites ja ringluses.

ELi panus üleilmsesse kliimamuutustega seotud rahastamisse