Käibemaks oli esimene ELi tasandil laialdaselt ühtlustatud maks, nii et juba 1970. aastal oli loogiline võtta impordi- ja põllumajandusmaksude kõrval tuluallikana kasutusele käibemaksupõhised ELi eelarve omavahendid.
Kuni viimase ajani ühtlustati käibemaksubaasi, mille alusel iga liikmesriik kohaldas sissenõudmismäära, et välja arvutada ELi eelarvesse tehtav käibemaksupõhine osamaks. Asjaomase kalendriaasta käibemaksupõhiste omavahendite arvutamiseks pidi liikmesriik jagama kogu selle aasta jooksul kogutud käibemaksu netotulu maksumääraga, mille alusel selles liikmesriigis samal aastal käibemaksu koguti. Kui aga liikmesriigis kohaldati rohkem kui üht käibemaksumäära, arvutati ühtlustatud käibemaksubaas nii, et kogutud käibemaksu netotulu kogusumma jagati selles riigis kohaldatava kaalutud keskmise käibemaksumääraga. Ühtlustatud käibemaksubaasi arvutamise metoodika määrati kindlaks nõukogu määrusega 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta.
Käibemaksubaasi ühtlustamine eeldas arvukaid parandusi ja hüvitisi ning kaalutud keskmise maksumäära arvutamist.
Käibemaksupõhised omavahendid praegu
Pikaajalises eelarves aastateks 2021–2027 on käibemaksupõhiseid omavahendeid lihtsustatud, et vähendada nii ELi kui ka liikmesriikide ametiasutuste halduskoormust.
Lihtsustamine hõlmab järgmist:
- käibemaksubaasi korrigeerimine ainult territoriaalse kohaldamisala puhul aluslepingus ette nähtud üksikutel juhtudel ja käibemaksudirektiivi rikkumise korral;
- igas liikmesriigis kogu ajavahemiku 2021–2027 jooksul 2016. aasta kaalutud keskmise käibemaksumäära kohaldamine.
Iga riigi käibemaksubaasi ülempiir on seejärel 50% iga riigi kogurahvatulu baasist, et piirata käibemaksupõhiste omavahendite regressiivseid aspekte. Ajavahemikul 2021–2027 kohaldatakse iga liikmesriigi käibemaksubaasi suhtes ühtset sissenõudmismäära 0,3%.
Kuidas see täpsemalt toimub?
Käibemaksupõhiste omavahendite kontrollimise üldine eesmärk on tagada, et iga liikmesriik maksaks ELi eelarvesse käibemaksupõhiste omavahenditena õige summa. Selleks analüüsitakse dokumente, tehakse kohapealseid kontrolle praegustes ja tulevastes liikmesriikides ning arendatakse välja asjakohane metoodika. Liikmesriikide käibemaksubaasi aruannete kontrollimise eest vastutab komisjoni eelarve peadirektoraat.