ELi tegevuse ajajoon 2022

Komisjon tegi 11 miljardi euro suuruse kahe väärtpaberistamise seeriaga tehingu, millest saadavat tulu kasutatakse ELi makromajandusliku finantsabi programmi raames Ukraina toetamiseks ja juhtprogrammi „NextGenerationEU“ osana Euroopa majanduse taastamiseks. Tehing koosnes täiendavast 5 miljardist eurost 7-aastasele jätkuvõlakirjale lunastamistähtajaga 4. detsember 2029 ja uuest 20-aastasest võlakirjast summas 6 miljardit eurot, mille lunastamistähtaeg on 4. novembril 2042.

Komisjon avaldas oma neljanda poolaastaaruande TERA rakendamise ja mõju kohta. Aruandes leiti, et TERA toetatud riiklikud tööturumeetmed kaitsesid 2020. aastal töötuse eest ligikaudu 1,5 miljonit inimest. Tööhõivekaitse oli väga oluline, et hõlbustada majanduse kiiret taastumist 2021. aastal, mis võttis vähem aega kui varasemate kriiside ajal. TERA oli selles osas abiks, sest sellest rahastati kavasid, mis võimaldasid ettevõtjatel töötajad ja oskused alles jätta ning aidata füüsilisest isikust ettevõtjatel kohe oma tegevust jätkata, samuti suurendades usaldust kogu ELis.

Komisjon tegi oma juhtprogrammi „NextGenerationEU“ raames 12 miljardi euro suuruse kahe väärtpaberistamise seeriaga tehingu. Tehing oli taasterahastu „NextGenerationEU“ raames kokku 12. sündikaattehing ja seitsmes, mis toimus 2022. aastal. See koosnes uuest 7 miljardi euro suurusest 5-aastasest võlakirjast lunastamistähtajaga 4. oktoober 2027 ja uuest 5 miljardi euro suurusest 30-aastasest võlakirjast, mille lunastamistähtaeg on 4. oktoobril 2052.

Komisjon andis Madalmaade taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu. See on oluline samm selleks, et EL saaks taaste- ja vastupidavusrahastu raames Madalmaadele toetustena välja maksta 4,7 miljardit eurot. Selle rahastuse abiga toetatakse Madalmaade taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud oluliste investeerimis- ja reformimeetmete rakendamist. Toetus aitab Madalmaadel COVID-19 pandeemiast tugevamana välja tulla.

Komisjon andis Euroopa Ravimiameti soovitusel loa esimesele kahele COVID-19 variantidele kohandatud vaktsiinile, mille on välja töötanud BioNTech-Pfizer ja Moderna.

Tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise Euroopa Komisjoni asutus (HERA) allkirjastas äriühinguga HIPRA HUMAN HEALTH ühishanke raamlepingu valgupõhise COVID-19 vaktsiini hankimiseks. Selles ühishankes osaleb 14 liikmesriiki ja muud riiki ning selle kaudu saavad nad osta kuni 250 miljonit vaktsiinidoosi.

Euroopa Komisjon tegi täna taasterahastu „NextGenerationEU“ raames 8 miljardi euro suuruse kahe väärtpaberistamise seeriaga tehingu. Tehing oli taasterahastu „NextGenerationEU“ raames kokku 11. sündikaattehing ja kuues, mis toimus 2022. aastal. See koosnes uuest 7-aastasest võlakirjast summas 5 miljardit eurot lunastamistähtajaga 4. detsember 2029 ja täiendavast 3 miljardist eurost 20-aastasele jätkuvõlakirjale, mille lunastamistähtaeg on 4. juulil 2041.

Komisjon andis müügiloa Valneva väljatöötatud COVID‑19 vastasele vaktsiinile, mis on kuues ELis ametlikult lubatud COVID-19 vastane vaktsiin. Selle puhul järgiti Euroopa Ravimiameti pooldavat teaduslikku soovitust.

Komisjon emiteeris taasterahastu „NextGenerationEU“ raames 10. sündikaattehingus veel 5 miljardi euro ulatuses rohelisi võlakirju. Pikk 25-aastane võlakiri, mille lunastamistähtaeg on 4. veebruaril 2048, oli rohkem kui kuus korda üle märgitud. Koos selle tehinguga on komisjon 2022. aasta esimesel poolel kokku emiteerinud 47,5 miljardit eurot, mis on samm lähemale 50 miljardi euro suurusele taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamiseesmärgile aasta esimeseks kuueks kuuks.

Komisjon andis positiivse hinnangu Poola taaste- ja vastupidavuskavale, mis on oluline samm selleks, et EL saaks Poolale taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames toetustena välja maksta 23,9 miljardit eurot ja laenudena 11,5 miljardit eurot. Selle rahastuse abiga toetatakse Poola taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud oluliste investeerimis- ja reformimeetmete rakendamist. See võimaldab Poolal COVID-19 pandeemiast tugevamana välja tulla ning teha edusamme rohe- ja digipöörde valdkonnas.

Komisjon teatas oma kavatsusest suurendada rahastust ja anda täiendavalt 400 miljonit eurot toetust, et kiirendada vaktsiinide ja muude COVID-19 töövahendite jõudmist Aafrikasse ja nende sealset kasutuselevõttu. Samuti on komisjon näinud ette 427 miljonit eurot toetust ülemaailmsele pandeemiaks valmisoleku fondile, et toetada jõupingutusi tulevaste pandeemiate ennetamise ja neile paremini reageerimise valdkonnas.

Komisjon tegi taasterahastu „NextGenerationEU“ raames veel 9 miljardi euro suuruse kahe väärtpaberistamise seeriaga tehingu. Tehing oli taasterahastu „NextGenerationEU“ raames kokku 9. sündikaattehing ja neljas, mis toimus 2022. aastal. See koosnes uuest 3-aastasest võlakirjast summas 6 miljardit eurot lunastamistähtajaga 4. juuli 2025 ja täiendavast 3 miljardist eurost 30-aastasele jätkuvõlakirjale, mille lunastamistähtaeg on 6. juulil 2051. Tegemist on esimese 3-aastase võlakirjaga, mille komisjon on oma hajutatud rahastamise strateegia raames emiteerinud.

Euroopa Komisjon pakkus välja meetmed, et ohjata COVID-19 pandeemia praegust etappi ja valmistuda järgmiseks. Nõukogu kutsus liikmesriike üles võtma enne sügist meetmeid, et tagada valvsus ja jätkuv koordineerimine tervishoiualase valmisoleku ja reageerimise valdkonnas.

Komisjon võttis vastu positiivse hinnangu Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskava kohta. See on oluline samm selleks, et EL saaks taaste- ja vastupidavusrahastu raames toetustena välja maksta 6,3 miljardit eurot. Selle rahastuse abiga toetatakse Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud oluliste investeerimis- ja reformimeetmete rakendamist. Toetus aitab Bulgaarial COVID-19 pandeemiast tugevamana välja tulla.

Komisjon võttis vastu positiivse hinnangu Rootsi taaste- ja vastupidavuskava kohta. See on oluline samm selleks, et EL saaks taaste- ja vastupidavusrahastu raames Rootsile toetustena välja maksta 3,3 miljardit eurot. Selle rahastuse abiga toetatakse Rootsi taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud oluliste investeerimis- ja reformimeetmete rakendamist. Toetus aitab Rootsil COVID-19 pandeemiast tugevamana välja tulla. 

Komisjon avaldas kolmanda poolaastaaruande tööhõive toetamise erakorralise rahastu (TERA) rakendamise ja mõju kohta. TERA loodi 100 miljardi euro suuruse rahastuna, mille eesmärk on kaitsta COVID-19 pandeemiast mõjutatud töökohti ja sissetulekuid. Aruandes kinnitati, et TERA on edukalt leevendanud pandeemia mõju ja toetanud majanduse taastumist 2021. aastal.

Komisjon kaasas oma 2022. aasta teise sündikaattehinguga taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendeid veel 10 miljardi euro ulatuses. 6. juuli 2032. aasta lunastamistähtajaga 10-aastane võlakiri suurendab programmi raames kaasatud rahaliste vahendite kogusumma 91 miljardi euroni. Sellega toetatakse jätkuvalt Euroopa majanduse taastamist taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest taasterahastust „NextGenerationEU“ rahastatavatest ELi eelarveprogrammidest.

Komisjon võttis vastu taasterahastu „NextGenerationEU“ tähtsaima komponendi, taaste- ja vastupidavusrahastu esimese aastaaruande. Taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatakse liikmesriikidele toetuste ja laenudena kuni 723,8 miljardit eurot, et toetada majandust ümberkujundavaid investeeringuid ja reforme, mis aitavad ELil COVID-19 pandeemiast tugevamana väljuda. Aruandest selgub, et on tehtud suuri edusamme ja et taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine on edenenud jõudsalt.

Uus Euroopa tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA) tutvustas oma esimest töökava, mille eelarve on 2022. aastal 1,3 miljardit eurot. Eesmärk on ennetada piiriüleseid tervisealaseid hädaolukordi, nendeks valmistuda ja neile kiiresti reageerida.

Komisjon kaasas 2022. aasta esimese võlakirjade sündikaattehinguga ELi nimel taasterahastu „NextGenerationEU“ jaoks täiendavad 5 miljardit eurot. Tegemist on järjekordse eduka tehinguga. Selle 30-aastase võlakirja lunastustähtaeg on 6. juuli 2051 ja see lisandub olemasolevale ELi võlakirjale. Selle tulemusena suureneb programmi raames hangitud vahendite kogusumma 78,5 miljardi euroni. Komisjoni edukas pakkumine aitab tagada, et Euroopa taastumine COVID-19 pandeemiast ei kaotaks hoogu.

Komisjon teeb ettepaneku pikendada ELi digitaalse COVID-tõendi kasutust ühe aasta võrra, 30. juunini 2023. Määruse kohaldamisaja pikendamine tagaks selle, et juhul, kui liikmesriigid säilitavad teatavad rahvatervise meetmed, saavad inimesed ELis reisides jätkata ELi digitaalse COVID-tõendi kasutamist.

Osana käimasolevast tööst tugeva Euroopa terviseliidu loomiseks võttis nõukogu vastu määruse, millega muudetakse Euroopa Ravimiameti volitusi. See on oluline samm Euroopa Ravimiameti kriisivalmiduse ja -ohje tugevdamiseks ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonnas.

Komisjon eraldas Soomele eelmaksetena 271 miljonit eurot, mis moodustab 13% riigi rahalistest eraldistest taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames. Nende eelmaksete abiga toetatakse Soome taaste- ja vastupidavuskavas kirjeldatud oluliste investeerimis- ja reformimeetmete rakendamist.