Põhisisu juurde

Avaliku hanke menetlus ja lepingu sõlmimine

Iga projektiettepanekut hinnatakse enne toetuse andmist põhjalikult.

Projektiettepanekute/pakkumuste esitamine, vastuvõtmine ja registreerimine

Pärast konkursikutse (toetused) või pakkumiskutse (hanked) avaldamist võivad taotlejad/pakkujad esitada oma projektiettepanekud/pakkumused.

Nad peaksid järgima kutses täpsustatud projektiettepanekute või pakkumuste saatmise ja üleandmise korda, näiteks tähtpäeva, kuupäeva ja võimaluse korral kellaaega. Hinnatakse ainult nendele tingimustele vastavaid projektiettepanekuid/pakkumusi.

Hindamisprotsess

Hankija hindab saadud projektiettepanekuid/pakkumusi, teeb lepingu sõlmimise otsuse ja teavitab toetuse taotlejaid/pakkujaid.

Komisjon kasutab projektiettepanekute/pakkumuste hindamiseks spetsialistide abi. Need võivad olla komisjoni töötajad või sõltumatud spetsialistid, kes värvatakse mõne konkreetse projekti hindamiseks, sest neil on konkursi/hanke valdkonnas vajalikud oskused, kogemused ja teadmised.

Projekti hindamise eest vastutavad üksused erinevad sõltuvalt eelarve täitmise viisist.

  • Eelarve otsene täitmine: komisjon hindab projektiettepanekuid/pakkumusi otse
  • Eelarve kaudne täitmine: projektiettepanekuid/pakkumusi hindab kolmas isik, kes võib olla partnerriik, rahvusvaheline organisatsioon või arenguagentuur
  • Eelarve jagatud täitmine: projektiettepanekuid/pakkumusi hindavad liikmesriikide avaliku sektori hankijad

Projektiettepanekute/pakkumuste hindamisel tuleb rangelt järgida kutses võimalikele taotlejatele/pakkujatele esitatud kriteeriume. Lisaks tuleb neid kriteeriume kohaldada järjepidevalt iga projektiettepaneku/pakkumuse suhtes, et tagada kõigi võrdne kohtlemine. Hindamiskomisjoni liikmed järgivad eelnevalt kindlaks määratud hindamismetoodikat. Allpool esitatud kronoloogia näitlikustab protsessi osa loogilist järjestust.

Toetuse andmise menetlus

  1. 1. etapp
    Rahastamiskõlblikkus- ja välistamiskriteeriumid
  2. 2. etapp
    Valikukriteeriumid
  3. 3. etapp
    Hindamiskriteeriumid
  4. 4. etapp
    Toetuse andmise ettepanek

Pange tähele, et valikukriteeriumite kohaselt võib olla vaja hinnata taotleja finantssuutlikkust.

Teatamine

Taotlejaid/pakkujaid, teavitatakse hindamismenetluse tulemusest kirja teel või veebiteatega, olenemata sellest, kas nende projektiettepanek/pakkumus on vastu võetud või tagasi lükatud.

Toetuslepingu/hankelepingu allkirjastamine

Edukaks tunnistatud taotleja/pakkuja allkirjastab hankijaga toetuslepingu või hankelepingu vormis juriidilise kohustuse. Selle juriidilise kohustusega kehtestatakse meetme/projekti rakendamise õiguslik alus ning see on võrdlusdokument kohtuvaidluste korral.

Reservnimekiri

Mõnikord pannakse projektiettepanekud, mida esialgu välja ei valitud, reservnimekirja, mis tähendab seda, et kui mõni rohkem punkte saanud projekt ei lähe käiku või kui leitakse lisavahendeid, võidakse mõnikord hiljem otsustada neile ikkagi toetust anda. Seega tuleb reservnimekirja kantud taotlejate puhul järgida teavitamiseni kuluvat aega, kuid mitte toetuse andmiseni kuluvat aega, mida kohaldatakse ainult väljavalitud taotlejate suhtes.

Reservnimekiri on osa toetuse andmise otsusest ja ettepanekud kantakse reservnimekirja üldise pingerea alusel. Sellega määratakse kindlaks, millises järjekorras võtab komisjon eelarveliste vahendite olemasolu korral ühendust taotlejatega, kes on need ettepanekud esitanud. Samuti tuleks neile hiljemalt konkreetseks kuupäevaks (kooskõlas eelarveliste kulukohustustega) teatada, et nende projekti on võimalik rahastada. Reservnimekirja kantud taotlejatega võidakse ühendust võtta ka juhul, kui asjaomase rahastamisotsusega seotud aasta jooksul tehakse kättesaadavaks täiendavad eelarveassigneeringud. See tähtaeg tuleb kindlaks määrata ja see ei ületa tavaliselt juriidiliste eelarveliste kulukohustuste kehtestamise võimalikku tähtaega. Vastasel juhul muutub tagasilükkav otsus pärast seda kuupäeva lõplikuks.

Läbipaistvusnõuded

Läbipaistvuspõhimõttest tuleneva nõude kohaselt tuleb avaldada ELi vahendite saajate nimed. Avaliku sektori hankija peaks andma teavet oma kavatsuste, eesmärkide, tegevuse, tavade ja tulemuste kohta. Seda kohustust täidetakse erinevalt, sõltuvalt eelarve täitmise viisist, mille alusel raha välja makstakse.

  • Teave eelarve otsese täitmise raames toimuva rahastamise kohta avaldatakse igal aastal finantsläbipaistvuse süsteemi andmebaasis.
  • Eelarve jagatud täitmise puhul vastutavad toetusesaajaid käsitleva teabe avaldamise eest liikmesriigid. Lisateabe saamiseks perioodi 2014–2020 kohta vt ühtekuuluvuspoliitika andmeportaal.
  • Eelarve kaudse täitmise korral peavad lõplikke abisaajaid käsitleva teabe avaldama rakenduspartnerid.

ELi eelarve kaitsmine