Töökohtade ja majanduse toetamine koroonaviiruse pandeemia ajal

COVID-19 pandeemia on põhjustanud suure šoki Euroopa ja maailma majandusele. COVID-19 kriis pani proovile Euroopa majanduse ja ELi kodanike elujärje. Tervisekriisi ajal oli väga oluline kaitsta meie majanduse olulisi sektoreid, ettevõtjaid ja töötajaid.

Pandeemia majandusliku mõju leevendamiseks astutud sammudega tegi komisjon liikmesriikide jaoks võimalikuks jõuliste toetusmeetmete võtmise ning võttis erakorralisi majandusmeetmeid ja käivitas algatusi, et aidata töötajaid ja tööandjaid ning toetada kriisi ajal majandust. Pakiliste vajadustega tegeledes on komisjon reageerinud majandusšokile enneolematu taastekavaga, mis hõlmab investeeringuid ja reforme. Tegemist on taasterahastuga „NextGenerationEU“, mis võeti vastu koos ELi mitmeaastase eelarvega aastateks 2021–2027.

Ettevõtjate ja töökohtade kaitsmine

Komisjon kehtestas meetmed ja vahendid, et kaitsta COVID-19 pandeemiast mõjutatud töökohti ja töötajaid.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaitsmine

Koroonaviiruse kriisi majanduslik mõju Euroopa majandusele oli tööstusharude ja ettevõtjate lõikes erinev.

Selleks et toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), mis moodustavad ELi majanduse selgroo, koostas komisjon koos Euroopa Investeerimispanga grupiga ulatusliku paketi, mida toetab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI). Näiteks suunati 714 miljonit eurot EFSIst ümber COSME laenutagamisrahastusse. See võimaldas Euroopa Investeerimisfondil (EIF) motiveerida panku pakkuma likviidsust koroonaviiruse kriisist mõjutatud VKEdele. Rahastu kasutajatele võimaldati suuremat paindlikkust ja tagatise määra tõsteti 50%-lt 80%-le.

2022. aasta detsembri lõpu seisuga aitas toetus pakkuda likviidsust rohkem kui 180 000-le väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale kogu Euroopas, stimuleerides kohalikke panku pakkuma COSME COVIDi meetme raames likviidsusrahastust rohkem kui 10 miljardi euro ulatuses.

Piirkondade ja kohalike kogukondade toetamine ühtekuuluvuse ja investeeringute kaudu

Riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud kogukonnad olid pandeemia ja selle tagajärgedega võitlemisel eesliinil. Komisjon muutis vaid nädalatega ühtekuuluvuspoliitika eeskirju, et pakkuda liikmesriikidele täiendavat paindlikkust, likviidsust ja lihtsustamist kahe algatuse – koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse (CRII) ja koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse+ (CRII+) – kaudu. Liikmesriigid võisid ühtekuuluvuspoliitika kasutamata vahendid ümber jaotada kõige enam abi vajavatele sektoritele – tervishoid, ettevõtluse toetamine ja haavatavate inimrühmade kaitse. Üksnes esimese kuue kuu jooksul oli selliste meetmete väärtus 13 miljardit eurot, kuid praeguseks ulatub see juba 24 miljardi euroni. Meetmete abil hoiti ettevõtteid liikumispiirangute ajal pankrotti minemast, varustati haiglaid meditsiiniseadmetega ja tagati, et ebasoodsas olukorras olevad inimesed saaksid kogu vajaliku meditsiinilise ja sotsiaalse toe.

Taasterahastuga „NextGenerationEU“ tugevdati ühtekuuluvuspoliitikat vastloodud REACT-EU kaudu 50 miljardi euroga, mis kulutati pandeemiast taastumiseks, pöörates samal ajal erilist tähelepanu rohe- ja digiprioriteetidele. REACT-EU aitas taaskäivitada ettevõtteid, edendada teadus- ja arendustegevust ning pakkuda abivajajatele kättesaadavat haridust, koolitust ja tööalast tuge. Esimese kolme kuu jooksul oli komisjon juba heaks kiitnud üle 80% vahenditest, mis olid eraldatud 2021. aastaks.

Pikaajalised algatused majanduse taastamise toetamiseks

Paralleelselt pandeemia majandusliku mõju leevendamiseks võetud meetmetega esitas komisjon ettepaneku taasterahastu „NextGenerationEU“ paketi kohta, mis on ELi kava väljuda COVID-19 kriisist tugevama ja vastupidavamana.

Taaste- ja vastupidavusrahastu on „NextGenerationEU“ keskmes olev ajutine vahend. Rahastu kaudu kogub komisjon vahendeid kapitaliturgudelt laenamise teel (võlakirju ELi nimel emiteerides). Seejärel on need liikmesriikidele kättesaadavad, et viia ellu ambitsioonikaid reforme ja investeeringuid, mis:

• muudavad nende majanduse ja ühiskonna kestlikumaks ja vastupidavamaks ning aitab valmistuda rohe- ja digipöördeks kooskõlas ELi prioriteetidega;

• on suunatud probleemidele, mis on kindlaks tehtud majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames antud riigipõhistes soovitustes.

Taaste- ja vastupidavusrahastu on samuti väga oluline kava „REPowerEU“ rakendamisel, komisjoni reageerimisel sotsiaal-majanduslikele raskustele ja ülemaailmse energiaturu häiretele, mida põhjustab Venemaa sissetung Ukrainasse.

2020. aasta detsembris võeti vastu nii ELi mitmeaastane eelarve kui ka „NextGenerationEU“, mida toetab taaste- ja vastupidavusrahastu. 2023. aasta augustiks on taaste- ja vastupidavusrahastu raames kättesaadavast 723 miljardist eurost (2022. aasta hindades) välja makstud kokku 153 miljardit eurot.

Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavad projektid annavad käegakatsutavaid tulemusi liikmesriikide ja kohalike kogukondade majandusele paljudes valdkondades, sealhulgas rohe- ja digipööre, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, kestlik ja kaasav majanduskasv, vastupanuvõime ja järgmise põlvkonna poliitika. Näited projektidest kõigis liikmesriikides on esitatud taaste- ja vastupidavusrahastu veebilehel.

Paindlikkus ELi eelarve-eeskirjade raames

20. märtsil 2020 aktiveeris Euroopa Komisjon esimest korda stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli osana oma strateegiast kiireks ja jõuliseks reageerimiseks koroonaviiruse kriisile. Üldine vabastusklausel võimaldas liikmesriikidel võtta meetmeid kriisiga toimetulekuks, kaldudes kõrvale eelarvenõuetest, mida tavapäraselt Euroopa eelarveraamistiku alusel kohaldatakse.

Üldise vabastusklausli kohaldamine lõpetatakse 2023. aasta lõpus. Komisjoni 2022. aasta mai teatises Euroopa poolaasta kevadpaketi kohta märgiti, et tingimused üldise vabastusklausli kohaldamise lõpetamiseks loetakse täidetuks alates 2024. aastast. 2022. aasta novembris avaldatud iga-aastases kestliku majanduskasvu analüüsis kinnitati seda hinnangut ja märgiti, et Euroopa majandus on tõsisest majanduslangusest väljunud. Majandus on taastunud pandeemiaeelsest tasemest kõrgemale tasemele ja tulnud läbi Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud energiahinnašoki ägedast faasist, kuigi ebakindlus on endiselt suur.