Põhisisu juurde

Euroopa poolaasta

Euroopa poolaasta on Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise ja järelevalve raamistik.

Mis on Euroopa poolaasta?

Euroopa poolaasta on iga-aastane ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükkel. Selle raames viivad liikmesriigid oma eelarve- ja majanduspoliitika kooskõlla ELi tasandil kokku lepitud eesmärkide ja reeglitega.

Euroopa poolaasta eesmärk on paremini koordineerida majandus- ja sotsiaalpoliitikat, et tagada kõikjal ELis kestlik majanduskasv, töökohtade loomine, makromajanduslik stabiilsus ja riigi rahanduse usaldusväärsus.

Tsükli ajakava on alati sama ning poolaasta algab sügisel Euroopa Komisjoni majandus- ja sotsiaalprioriteetide esitamisega. Poolaasta lõppeb järgmise aasta oktoobris ELi liikmesriikide eelarvekavade edastamisega. Seejärel kordub tsükkel algusest peale.

Euroopa poolaasta raamistik

Euroopa poolaasta loodi 2010. aastal, et tugevdada ELi sotsiaal-majanduslikku juhtimist ning paremini koordineerida liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitikat. Vajaduse sellise raamistiku järele tõi ilmsiks 2008. aasta finantskriis. Olukorra lahendamiseks algatasid liikmesriigid ELi poliitikas ulatusliku reformi, mis hõlmas järgmist:

  • uued vahendid juhuks, kui liikmesriigid satuvad rahalistesse raskustesse, kaasa arvatud Euroopa stabiilsusmehhanism;
  • liikmesriikide eelarve tugevam järelevalve reformitud stabiilsuse ja kasvu pakti kaudu;
  • uued vahendid ohtlike makromajanduslike suundumuste ärahoidmiseks ja korrigeerimiseks makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames;
  • tööhõive-, sotsiaal- ja majanduskasvupoliitika ulatuslikum koordineerimine;
  • Euroopa poolaasta ehk iga-aastase kavandamistsükli loomine, et viia eri koordineerimismenetluste ajakava omavahel kooskõlla.

Kui varem analüüsiti ja hinnati liikmesriikide majandus-, sotsiaal- ja eelarvepoliitikat eraldi, siis tänu Euroopa poolaastale tehakse seda nüüd korraga. Tsükkel kordub aastast aastasse. Selle esimeses etapis arutavad ELi liikmesriigid oma majandus- ja eelarvekavasid ning lepivad kokku põhiprioriteetides. Teises etapis, mida nimetatakse „liikmesriigi poolaastaks“, peavad liikmesriigid kooskõlastama oma poliitika, eelkõige eelarve järgmiseks aastaks. Euroopa Komisjonil on Euroopa poolaastas tähtis roll, kuna tema ülesanne on hinnata liikmesriikide esitatud eelarvekavasid ja anda neile suuniseid.

Esimene Euroopa poolaasta tsükkel käivitus 2011. aasta jaanuaris, kui komisjon avaldas iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja ühise tööhõivearuande. Viimastel aastatel on poolaasta alanud novembris, kusjuures liikmesriigi poolaasta vältab juunist oktoobrini.

Võrreldes varasemate koordineerimisraamistikega on Euroopa poolaastal järgmised eelised:

  • korrapärasem järelevalve,
  • koordineeritumad meetmed ühiste väljakutsetega tegelemiseks,
  • kiirem reageerimine probleemide korral,
  • suurem läbipaistvus liikmesriikide vahel,
  • Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmade aktiivsem kaasatus kõigil tasanditel.

Lisateavet Euroopa poolaasta raamistiku kohta

Euroopa poolaasta kalender

Euroopa poolaasta järgib kindlat ajakava. Lisaks allpool kirjeldatud ametlikele etappidele peab Euroopa Komisjon liikmesriikide ja sidusrühmadega aastaringselt korrapärast dialoogi.

  1. November
    Euroopa poolaasta sügispakett

    Euroopa poolaasta algab novembris, kui Euroopa Komisjon esitab Euroopa poolaasta sügispaketi. Selles nimetatakse üldised sotsiaalsed ja majandusprioriteedid ning antakse liikmesriikidele alanud tsükliks poliitilisi suuniseid.

    Sügispakett sisaldab järgmist: 

    • iga-aastane kestliku majanduskasvu analüüs, milles esitatakse Euroopa Komisjoni hinnangu põhjal Euroopa Liidu järgmise 12–18 kuu majandus-, tööhõive- ja sotsiaalprioriteedid;
    • liikmesriikide eelarvekavasid käsitlevad arvamused, milles komisjon hindab liikmesriikide järgmise aasta eelarvekavade vastavust ELi majandus- ja eelarvenormidele. Arvamustele lisandub üldine teatis;
    • nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta, milles antakse euroala liikmesriikidele poliitilisi nõuandeid teemadel, mis mõjutavad kogu euroala toimimist (ettepanek);
    • häiremehhanismi aruanne, mille eesmärk on avastada, hoida ära ja korrigeerida makromajanduslikku tasakaalustamatust, mis takistab liikmesriikide majanduse ning majandus- ja rahaliidu toimimist tervikuna;
    • programmijärgse järelevalve aruanded, milles hinnatakse finantsabi programmidest abi saanud liikmesriikide tagasimaksevõimet;
    • ühine tööhõivearuanne, milles analüüsitakse ELi peamisi tööhõive- ja sotsiaalsuundumusi ning poliitikat, millega liikmesriikide valitsused neile reageerivad (ettepanek).

    Sügispakett 

  2. Jaanuar–märts
    Nõukogu järeldused ja suunised

    Sügispaketi dokumendid saadetakse Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule.

    Jaanuarist veebruarini arutab nõukogu iga-aastase kestliku majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismijäreldusi ja võtab need vastu. Ühtlasi kiidab nõukogu heaks euroala soovituste eelnõu, milles ta võib enne teha muudatusi. Seejärel esitatakse soovituste eelnõu Euroopa Ülemkogule.

    Märtsis võtab nõukogu vastu tööhõivearuande koos selle järeldustega. Euroopa Ülemkogu kiidab heaks nõukogu soovituste eelnõu euroala majanduspoliitika kohta. Selle põhjal esitavad ELi juhid ühised suunised keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade koostamiseks aprillis. Lisaks annab komisjon liikmesriikidele nende kavade ettevalmistamiseks eelarvepoliitikaalaseid suuniseid.

    Euroopa Parlament arutab iga-aastast kestliku majanduskasvu analüüsi ja võib esitada selle kohta omal algatusel aruande.

  3. Aprill
    Liikmesriikide poliitikakavade esitamine hinnangu saamiseks

    Aprilli lõpuks esitavad liikmesriigid keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad või nendega seotud iga-aastased eduaruanded, et komisjon neid hindaks. Need dokumendid sisaldavad mitmeaastast netokulude kava, mille eesmärk on vähendada riigivõlga või hoida see usaldusväärsel tasemel. Struktuurikavades kirjeldavad liikmesriigid ka reforme ja investeeringuid, mis neil on kavas vastu võtta, et suurendada kestlikkust ja majanduskasvu ning lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamised probleemid.

    Kui varem esitasid liikmesriigid reformikavasid ja stabiilsus- või lähenemisprogramme, siis alates 2024. aastast asendatakse need majanduse juhtimise paketi hindamise raames keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavadega. Kavad hõlmavad vähemalt nelja aastat, sõltuvalt riigi seadusandja ametiaja pikkusest.

    Eeldatakse, et poliitikakavade ja eduaruannete koostamisel võtavad liikmesriigid arvesse riigipõhistes soovitustes antud suuniseid (juuni–juuli) ning nõukogu soovitusi euroala majanduspoliitika kohta ja komisjoni täiendavaid eelarvepoliitilisi suuniseid (jaanuar–märts).

  4. Mai
    Euroopa poolaasta kevadpakett

    Komisjon esitab Euroopa poolaasta kevadpaketi, milles antakse liikmesriikidele nende keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade või nendega seotud eduaruannete põhjal poliitilisi ja eelarvesuuniseid.

    Kevadpakett sisaldab järgmist:

    • teatis, milles tehakse kokkuvõte paketi peamistest osadest;
    • riigiaruanded, milles antakse aru iga liikmesriigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast;
    • riigipõhised soovitused, milles antakse igale liikmesriigile suuniseid selle kohta, kuidas tulla toime olemasolevate ja uute probleemidega ning saavutada peamised poliitilised eesmärgid;
    • programmijärgse järelevalve aruanded, milles hinnatakse finantsabi programmidest abi saanud liikmesriikide tagasimaksevõimet;
    • tööhõivesuuniste ettepanek, milles esitatakse liikmesriikidele ühised tööhõivepoliitika prioriteedid.

    Kevadpakett

  5. Juuni–juuli
    Nõukogu riigipõhiste soovituste arutamine ja vastuvõtmine

    Juunis arutab nõukogu kavandatud riigipõhiseid soovitusi ja lepib kokku nende lõplikus sõnastuses. Selle arutelu käigus on liikmesriikidel võimalik selgitada oma keskmise perioodi eelarve- ja struktuurikavasid. Pärast seda, kui Euroopa Ülemkogu on soovitused heaks kiitnud, võtab nõukogu need juulis ametlikult vastu.

    Riigipõhised soovitused

  6. August–oktoober
    Riigipõhiste soovituste rakendamine

    Liikmesriike kutsutakse üles täitma riigipõhiseid soovitusi ning kaasama need oma järgmise aasta reformidesse, investeeringutesse ja riiklikesse eelarvekavadesse. Euroalasse kuuluvad liikmesriigid edastavad oktoobri keskpaigas enne järgmist sügispaketti komisjonile oma eelarve-eelnõud. Komisjon hindab kavasid stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete, kokkulepitud netokulude kava ning riigipõhiste soovituste alusel.

    Aasta lõpus koostavad liikmesriigid lõpliku eelarve, võttes seejuures arvesse viimase sügispaketi käigus saadud komisjoni arvamust oma eelarvekava kohta.

    Sellega jõuab Euroopa poolaasta lõpule ja algab uus tsükkel.

    Euroopa poolaasta soovituste rakendamine

Euroopa poolaasta teie riigis

Lisateave riigiaruannete, riigipõhiste soovituste ja liikmesriikide kavade kohta