Õigusriiklus on meie demokraatia nurgakivi. Ühtlasi on see äärmiselt oluline meie majanduse ja Euroopa turvalisuse jaoks. Oma uusimas õigusriigi olukorra aastaaruandes uurib Euroopa Komisjon õigusriigi olukorda kõigis ELi riikides ning neljas laienemisprotsessis osalevas riigis: Albaanias, Montenegros, Põhja-Makedoonias ja Serbias. Nagu varasematelgi aastatel, on aruanne koostatud tihedas dialoogis riiklike ametiasutuste ja sidusrühmadega, selleks et õigusriiklust tugevdada. Selle järeldused õhutavad tegema reforme.Selleaastane aruanne kinnitab, et positiivset suundumust on märgata paljudes ELi riikides, kus on tehtud olulisi reforme neljas olulises valdkonnas: kohtusüsteem, korruptsioonivastane võitlus, meediavabadus ning institutsiooniline kontrolli- ja tasakaalustussüsteem. Mõnes ELi riigis on endiselt probleeme ja üksikutes riikides on olukord tõsine. Üldiselt aga on tahe tugevdada õigusriiklust endiselt kindel ja oluline osa 2024. aasta aruandes esitatud soovitustest on ka rakendatud. Kuna õigusriik on oluline kaalutlus ka piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate jaoks, tõstetakse 2025. aasta aruandes esile probleemid, millel on otsene seos ühtse turu nõuetekohase toimimisega, nagu usaldusväärne õigusloome ja hankelepingute sõlmimise kord. Olulisemad järeldusedKohtusüsteemid – paljud ELi riigid on teinud edusamme kohtureformide läbiviimisel, sealhulgas tugevdanud kohtute haldamise nõukodasid, kehtestanud täiendavaid kaitsemeetmeid kohtunike ametisse nimetamiseks ja tugevdanud prokuröride autonoomiat. Paljud riigid on siiski teatanud, et kohtusüsteemi ressurssid on suure surve all, mis mõjutab õigusemõistmise kvaliteeti ja tõhusust. Laienemisprotsessis osalevates riikides tuleb tegeleda lubamatute mõjutustega ja katsetega õõnestada kohtunike sõltumatust.Korruptsioonivastased raamistikud – mitu ELi riiki on välja töötanud uue korruptsioonivastase strateegia ja tugevdanud oma institutsioonilist suutlikkust, sealhulgas suurendanud õiguskaitse-, prokuratuuri- ja kohtuasutuste ressursse. Siiski on vaja teha veel tööd, et tugevdada ennetusraamistikke. Laienemisprotsessis osalevad riigid on teinud edusamme oma õigus- ja institutsiooniliste raamistike tugevdamisel, kuid peavad parandama korruptsioonijuhtumite uurimist ja nende eest süüdistuse esitamist.Meediavabadus ja pluralism – ELi riikides on käimas reformid, et viia siseriiklikud õigusnormid kooskõlla Euroopa meediavabaduse määrusega. Jätkuvate ohtude tingimustes pööratakse üha rohkem tähelepanu ajakirjanike turvalisusele ja kaitsele. On vaja teha veel tööd, et tulla toime selliste murekohtadega nagu ajakirjanike turvalisus, parandada mõnede meediat reguleerivate asutuste ja avalik-õigusliku meedia sõltumatuse kaitsemeetmeid, suurendada omandisuhete läbipaistvust ning paremini tagada riikliku reklaami jaotamise õiglus ja läbipaistvus. Laienemisprotsessis osalevates riikides valmistab muret ka meediat reguleerivate asutuste politiseeritus ja ringhäälinguorganisatsioonide juhtide ametisse nimetamine.Institutsiooniline kontrolli- ja tasakaalustussüsteem – mitmes ELi riigis on käimas reformid, näiteks sidusrühmade kaasamine õigusloomeprotsessi ja õigusaktide kvaliteedi parandamine. Paaris ELi riigis on endiselt takistusi kodanikuühiskonna rahastamis- või registreerimisnõuete osas. Mõnes ELi riigis on kodanikuühiskonna organisatsioonidel siiski tõsiseid probleeme: neile on peale pandud ülemäärased finantspiirangud või -kontrollid või on nende kaitse ebapiisav. Laienemisprotsessis osalevates riikides piiravad kaasavat juhtimist seadusandlikud protsessid ja ebatõhusad avalikud konsultatsioonid.Ühtse turu mõõde – selleaastases aruandes on pandud erilist rõhku küsimustele, mis võivad mõjutada ühtse turu nõuetekohast toimimist või kujundada ettevõtluskeskkonda, nagu usaldusväärne õigusloome, hankelepingute sõlmimise kord ja õiguskeskkonna stabiilsus.Nüüd kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles jätkama selle aruande alusel üldisi ja riigipõhiseid arutelusid ja kasutama soovitusi, et uurida põhjalikumalt, kuidas teha konkreetseid edusamme. Samuti kutsub komisjon liikmesriikide parlamente, kodanikuühiskonda ja muid sidusrühmi üles jätkama õigusriikluse teemal dialoogi nii riigi kui ka Euroopa Liidu tasandil, kaasates sellesse rohkem kodanikke.Lisateave2025. aasta õigusriigi olukorra aruanne2025. aasta õigusriigi olukorra aruanne – küsimused ja vastusedDemokraatia kaitsmine ja väärtuste hoidminePressiteade: 2025. aasta aruanne õigusriigi kohta – õigusriikluse olulisus Euroopa demokraatia, julgeoleku ja majanduse jaoks Üksikasjad Avaldamiskuupäev8. juuli 2025AutorTeabevahetuse peadirektoraat
