ELi solidaarsus Ukrainaga – kronoloogia

Komisjon maksab seitsmenda korrapärase maksena Ukraina rahastust Ukrainale välja 2,8 miljardit eurot

EL ühineb ametlikult Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohtuga ja ratifitseerib konventsiooni, millega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon

EL võtab vastu Venemaa-vastaste sanktsioonide 20. paketi ja kiidab heaks 90 miljardi euro suuruse toetuslaenu Ukrainale 

EL võtab vastu 18. sanktsioonipaketi, mis on suunatud Venemaa vastu

EL kuulutab Ukraina taastamise 2025. aasta konverentsil välja uue 2,3 miljardi euro suuruse investeerimispaketi

EL ja Ukraina jõuavad põhimõttelisele kokkuleppele ajakohastatud kaubandussuhetes.

Komisjon teeb ettepaneku uute meetmete kohta, millega aidatakse Ukraina pagulastel järk-järgult ajutiselt kaitselt üle minna

EL võtab vastu 17. sanktsioonipaketi, mis on suunatud Venemaa vastu

Kokkulepe luua Euroopa Nõukogus Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohus

EL ja Ukraina pikendavad maanteetranspordi lepingut kuni 31. detsembrini 2025

Kolmas korraline makse Ukraina rahastust

EL võtab vastu 16. sanktsioonipaketi, mis on suunatud Venemaa vastu

Pannakse alus erikohtule, et võtta Venemaa vastutusele Ukraina-vastase agressiooni eest

EL kannab Ukrainale üle esimesed 1,5 miljardit eurot tulu, mis on teenitud tõkestatud Venemaa varadelt.

Komisjon annab positiivse hinnangu Ukraina rahastu esimese (peaaegu 4,2 miljardi euro suuruse) korralise makse kohta

22 Euroopa ja seitsme Ukraina telekommunikatsioonivõrgu operaatori vahel sõlmitud vabatahtliku lepingu pikendamine, et tagada Ukrainast saabunud pagulastele võimalus üle riigipiiride ühendust pidada.

Nõukogu lepib kokku Venemaa Ukraina-vastase agressiooni eest põgenevate inimeste ajutise kaitse pikendamises 2026. aasta märtsini.

ELi avab ühinemisläbirääkimised Ukrainaga.

EL võtab vastu neljateistkümnenda Venemaa-vastaste majanduslike ja individuaalsete sanktsioonide paketi.

Komisjon teeb ettepaneku pikendada Venemaa Ukraina-vastase agressiooni eest põgenevate inimeste ajutist kaitset 2026. aasta märtsini.

EL pikendab Ukrainale antavat kaubandustoetust veel üheks aastaks

Ukraina saab komisjonilt Ukraina rahastu raames lisaks 1,5 miljardit eurot toetust

Ukraina saab komisjonilt Ukraina rahastu raames esimesed 4,5 miljardit eurot toetust.

President Ursula von der Leyen annab Kiievis üle autod Ukraina julgeolekujõududele, et suurendada stabiilsust ja tõhustada sõjakuritegude uurimist okupeeritud territooriumidel.

Komisjon teatab esialgsest 83 miljoni euro suurusest humanitaarabist, et toetada 2024. aastal Venemaa Ukraina-vastasest sõjast mõjutatud inimesi.

EL võtab vastu kolmeteistkümnenda Venemaa-vastaste majanduslike ja individuaalsete sanktsioonide paketi

ELi juhid lepivad kokku, et annavad Ukrainale korrapärast ja prognoositavat toetust uue sihtotstarbelise rahastamisvahendi kaudu. Ukraina rahastu raames tehakse kuni 2027. aastani toetuste ja laenudena kättesaadavaks kuni 50 miljardit eurot.

Komisjon soovitab Euroopa Ülemkogul alustada 2023. aasta laienemispaketi raames Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi.

Komisjon maksab Ukrainale täiendavalt 1,5 miljardit eurot. Koos selle maksega on Ukraina sel aastal rahastamisvahendi „Makromajanduslik finantsabi+“ raames seni saanud 13,5 miljardit eurot.

Komisjon teeb ettepaneku pikendada Venemaa Ukraina-vastase agressiooni eest põgenevate inimeste ajutist kaitset 2025. aasta märtsini.

Ukraina nõustub kehtestama meetmed, et vältida ELi impordi kasvu pärast Ukraina teravilja ja muude toiduainete ELi importimist piiravate meetmete kehtivuse lõppemist.

EL kehtestab Valgevene suhtes täiendavad sihipärased piiravad meetmed.

Haagis avatakse rahvusvaheline keskus Ukraina vastu suunatud agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks.

Komisjon teeb ettepaneku luua erirahastu taastamis-ja ülesehitustöö ning uuenduste toetamiseks Ukrainas.

EL võtab vastu üheteistkümnenda Venemaa-vastaste majanduslike ja individuaalsete sanktsioonide paketi.

Komisjon maksab Ukrainale makromajandusliku finantsabi+ paketi raames 1,5 miljardit eurot. Selle osamaksega on 2023. aastaks kavandatud 18 miljardist eurost välja makstud juba 9 miljardit eurot.

EL mobiliseerib kriisivarusid ja rahalisi vahendeid, et toetada Nova Kahhovka tammi purustamise tagajärjel tekkinud kriisi lahendamist.

Komisjon lõimib Ukrainat rohkem ELi ühtse turuga ja rahastab taristu arendamist Euroopa ühendamise rahastu kaudu.

Komisjon maksab Ukrainale täiendavalt 1,5 miljardit eurot makromajanduslikku finantsabi. Koos sellega on komisjon seni välja maksnud 7,5 miljardit eurot 2023. aasta kuni 18 miljardi euro suurusest toetuspaketist.

Komisjoni president Ursula von der Leyen külastab Kiievit ja kuulutab välja Venemaa vastu suunatud 11. sanktsioonide paketi.

Euroopa Liidu Nõukogu lepib kokku 1 miljardi euro suuruses toetuses Euroopa rahutagamisrahastust

Komisjon annab Ukrainale täiendavalt 1,5 miljardit eurot makromajanduslikku finantsabi.

Ukraina ühineb ELi kodanikukaitse mehhanismiga – Euroopa solidaarsusraamistikuga, mis aitab katastroofis kannatada saanud riike.

Nõukogu võtab Euroopa rahutagamisrahastu raames vastu 1 miljardi euro suuruse abimeetme Ukraina relvajõudude toetamiseks. Koos sellega on ELi kogupanus Ukrainale Euroopa rahutagamisrahastu raames 4,6 miljardit eurot.

Komisjon eraldab Ukrainale täiendavalt 1,5 miljardit eurot makromajanduslikku finantsabi.

ELi liikmesriigid lepivad kokku, et kiirendavad laskemoona ühishankeid ja kohaletoimetamist Ukrainale.

Algatus „Uus Euroopa Bauhaus“: algatatakse võimekuse loomise programm Ukraina ülesehitamise alustamiseks

Komisjon on Venemaa Ukraina-vastase agressiooni eest põgenevatele inimestele ajutist kaitset andnud juba terve aasta.

Komisjoni president Ursula von der Leyen väljendab heameelt Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmisega tegeleva rahvusvahelise keskuse loomise üle.

Euroopa Komisjoniga korraldatava ühisprojekti raames kohustub energiaettevõte Enel annetama Ukrainale 5700 päikesepaneeli. See algatus on osa ELi laiematest püüdlustest tagada võrguvälised lahendused, mis tarniksid elektrit Ukrainas asuvatele olulistele üldkasutatavatele tsiviilhoonetele.

EL kehtestab Venemaa vastu kümnenda sanktsioonide paketi.

Ukraina on avaldanud aasta vaprat vastupanu: President von der Leyen rõhutab ELi vankumatut pühendumust ja solidaarsust Ukraina ja selle rahvaga.

Komisjon teeb ettepaneku pikendada veel üheks aastaks Ukrainast Euroopa Liitu suunatud ekspordi suhtes kohaldatavate imporditollimaksude, kvootide ja kaubanduse kaitsemeetmete peatamist.

Kiievis toimub ELi ja Ukraina tippkohtumine.

Volinike kolleegium sõidab Kiievisse, et suurendada ELi toetust ja valdkondlikku koostööd Ukrainaga.

EL käivitab rahastajate platvormi, et hõlbustada Ukraina taastumist.

Komisjon käivitab ELi solidaarsuskampaania „Koolibussid Ukrainale“.

Euroopa Komisjon ja tema partnerid võtavad solidaarsuskoridoride jaoks kasutusele 1 miljard eurot, et suurendada maailma toiduga kindlustatust ja toetada Ukraina majandust.

Komisjon teeb ettepaneku eraldada Ukrainale 2023. aastaks stabiilne ja prognoositav toetuspakett mahuga kuni 18 miljardit eurot.

Euroopa Komisjon ja G7 eesistujariik Saksamaa korraldavad Berliinis rahvusvahelise ekspertide konverentsi Ukraina taastamise, ülesehitamise ja moderniseerimise teemal.

Komisjon eraldab Ukrainale täiendavalt 2 miljardit eurot erakorralist makromajanduslikku finantsabi.

Nõukogu võtab vastu Euroopa rahutagamisrahastu täiendavad abimeetmed, et jätkata Ukraina relvajõudude suutlikkuse ja vastupanuvõime toetamist. ELi poolt Ukrainale Euroopa rahutagamisrahastust antava toetuse kogusumma on nüüd 3,1 miljardit eurot.

Nõukogu lepib kokku Ukrainat toetava sõjalise abi missiooni (EUMAM Ukraina) loomises. Missiooni eesmärk on aidata edendada Ukraina relvajõudude sõjalist võimet viia tõhusalt läbi sõjalisi operatsioone, et võimaldada Ukrainal kaitsta oma territoriaalset terviklikkust oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, kasutada tõhusalt oma suveräänsust ja kaitsta tsiviilisikuid.

EL lepib kokku kaheksandas Venemaa vastu suunatud sanktsioonide paketis.

Komisjon teeb 2022. aasta mais väljakuulutatud erakorralise makromajandusliku finantsabi paketi (kuni 9 miljardit eurot) teise osana ettepaneku anda Ukrainale makromajandusliku finantsabina veel 5 miljardit eurot.

Komisjon teeb ettepaneku peatada ELi ja Venemaa vahelise viisalihtsustuslepingu kohaldamine täielikult. See on vastuseks suurenenud riskidele ja ohtudele ELi julgeolekuhuvidele ja tema liikmesriikide riiklikule julgeolekule, mis on tingitud Venemaa sõjalisest agressioonist Ukraina vastu.

EL avab Poolas meditsiinilise evakuatsiooni keskuse, et hõlbustada Ukraina patsientide üleviimist. Keskus pakub Ukrainast saabuvatele patsientidele turvalist ala enne, kui nad saadetakse mõne teise Euroopa riigi haiglasse.

Nõukogu võtab vastu kaks Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet, mille eesmärk on suurendada veelgi ELi toetust Ukraina relvajõudude vastupanuvõimele ja võimekusele kaitsta Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning tsiviilelanikke Venemaa käimasoleva sõjalise agressiooni eest. ELi toetus Ukrainale Euroopa rahutagamisrahastust on nüüd 2,5 miljardit eurot.

Nõukogu otsustab kehtestada piiravad meetmed veel 54 isiku ja 10 üksuse suhtes vastusena Venemaa jätkuvale põhjendamatule ja provotseerimata sõjalisele agressioonile Ukraina vastu.

Komisjon ja Ukraina valitsus kirjutavad alla lepingule, mille kohaselt Ukraina ühineb programmiga „EL tervise heaks“. Lepinguga luuakse Ukrainale võimalus saada tervishoiuvaldkonnas rahastust ELi vahenditest. Nii saab Ukraina tervishoiusüsteem reageerida esmavajadustele ja aidata kaasa pikaajalisele taastumisele.

Komisjon võtab vastu ettepaneku uue meetmepaketi kohta, et hoida ja tugevdada Venemaa-vastaseid sanktsioone, mille EL on kuue laiaulatusliku ja enneolematu sanktsioonide paketiga saavutanud. Uue paketiga kehtestatakse keeld importida Venemaalt kulda ja tugevdatakse ühtlasi kahesuguse kasutusega ja kõrgtehnoloogiliste kaupade ekspordi kontrolli. Nõukogu kiidab need meetmed heaks 21. juulil.

Komisjon teeb ettepaneku anda Ukrainale 1 miljard eurot makromajanduslikku finantsabi, mis moodustab esimese osa komisjoni 18. mai 2022. aasta teatises välja kuulutatud ja 23.–24. juunil 2022. aastal toimunud Euroopa Ülemkogul kinnitatud kuni 9 miljardi euro suurusest erakorralise makromajandusliku finantsabi paketist. Vastavad vahendid maksti Ukrainale välja augusti alguses.

Komisjon võtab vastu otsuse, millega lubatakse liikmesriikidel vabastada ajutiselt tolli- ja käibemaksust kolmandatest riikidest imporditud toiduained, tekid, telgid, elektrigeneraatorid ja muu elutähtis varustus, mis on mõeldud sõjas kannatanud ukrainlastele. Seda liikmesriikide taotletud meedet kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 24. veebruarist 2022 ja see kehtib kuni 31. detsembrini 2022.

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik teatab, et elektrikaubandus ELi ja Ukraina vahel käivitub 30. juunil. Selle sammu aluseks on Ukraina ja Moldova võrkude edukas erakorraline sünkroniseerimine Euroopa mandriosa võrguga märtsis. Edaspidi tuleb Euroopaga ühendada nende kahe riigi energiasüsteemid.

Ukraina palve peale saata talle meditsiinivarustust, kaitsevahendeid ja rahvatervise riskide, sh keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumariskidega seotud erivarustust, võtab komisjon kasutusele oma uue rescEU hädaabireservi.

EL annab Ukrainale ja Moldovale kandidaatriigi staatuse.

Komisjon esitab nõukogule oma arvamuse Ukraina ELi liikmeks saamise taotluse kohta ja soovitas anda Ukrainale kandidaatriigi staatuse tingimusel, et mitmes valdkonnas võetakse vajalikke meetmeid.

Komisjon esitab ELi riikidele suunised selle kohta, kuidas integreerida Ukrainast saabuvad inimesed tööturule ning toetada nende juurdepääsu koolitusele ja täiskasvanuharidusele. Lisaks sellele sisaldavad suunised mitut konkreetset näidet ELi rahastatud projektidest, millega toetatakse tööturule integreerimist.

President von der Leyen kohtub Kiievis president Zelenskõiga ja peab arutelusid, et valmistada ette komisjoni arvamust Ukraina ELi liikmeks saamise taotluse kohta. 

EL teatab, et Ukrainale antakse täiendavalt 205 miljonit eurot humanitaarabi. See tähendab, et ELi poolt vastusena Venemaa ebaseaduslikule Ukrainasse sissetungile antud humanitaarabi ja mitterahalise abi koguväärtus on üle 700 miljoni euro, millest 13 miljonit eurot on ette nähtud projektidele naabruses asuvas Moldovas.

EL näeb ette 20 miljonit eurot Ukraina idufirmade toetamiseks Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu.

Komisjon käivitab ELi platvormi teabe vahetamiseks ajutise kaitse ja piisava kaitse saajate kohta. Platvorm võimaldab ELi riikidel vahetada reaalajas teavet registreeritud isikute kohta, et Ukrainast põgenevad isikud saaksid tõhusalt kasutada oma õigusi kõigis liikmesriikides, tuvastades samal ajal topelt- või mitmekordse registreerimise juhtumid ja piirates võimalikku kuritarvitamist.  

Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel lepivad ELi juhid kokku kuuendas Venemaa-vastases sanktsioonide paketis. 

Et aidata kaasa ELi piiravate meetmete rakendamisele, teeb komisjon ettepaneku lisada ELi piiravate meetmete rikkumine ELi kuritegude loetellu ning kehtestada uued rangemad vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise eeskirjad. On ülimalt oluline, et ELi piiravaid meetmeid rakendataks täies ulatuses ning nende meetmete rikkumist ei tohi lubada. Nende ettepanekute eesmärk on tagada, et piiravaid meetmeid rikkuvate isikute ja üksuste vara saaks tulevikus tegelikult konfiskeerida.

Komisjon eraldab Ukrainale 600 miljonit eurot erakorralist makromajanduslikku finantsabi, et vastata riigi kiireloomulisele rahastamisvajadusele, tagades sellega oluliste teenuste osutamise jätkumise ja igapäevaste põhivajaduste rahuldamise. See väljamakse on viimane osamakse 1,2 miljardi euro suurusest finantsabipaketist, millest komisjon teatas 2022. aasta jaanuari lõpus. 

Komisjon esitab kavad ELi koheste meetmete kohta, et vähendada Ukraina rahastamispuudujääki, kuulutades 2022. aastaks välja 9 miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi, ning toetada riigi pikemaajalise ülesehitamise raamistikku. 

Komisjon avab ukraina- ja venekeelse eriotstarbelise abitelefoni, et anda teavet ja aidata neid, kes põgenevad Ukrainast Venemaa invasiooni eest.

Komisjon esitab tegevuskava solidaarsuskoridoride loomiseks, et tagada Ukrainale võimalus eksportida teravilja ja importida vajalikke kaupu alates humanitaarabist ning lõpetades loomasööda ja väetistega.

Komisjon teatab Poola ja Rootsi poolt kokku kutsutud rahvusvahelisel rahastajate üritusel, et eraldab Ukraina sõjapõgenike abistamiseks 200 miljonit eurot.

Komisjon on teinud liikmesriikidele üle 3,5 miljardi euro ettemakseid, et aidata neil toime tulla Ukraina sõja eest põgenevate inimeste saabumisega nende territooriumile. REACT-EU maksed tehti ELi vahendi „Ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks Euroopas“ raames.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku peatada üheks aastaks kõigi Euroopa Liitu eksporditavate Ukraina kaupade suhtes kehtestatud imporditollimaksud. Ettepanekuga nähakse ette ka kõigi Ukraina teraseekspordile kehtestatud ELi dumpinguvastaste ja kaitsemeetmete peatamine. Selle kaugeleulatuva sammuga soovitakse aidata suurendada Ukraina eksporti ELi ning leevendada Ukraina tootjate ja eksportijate rasket olukorda.

EL eraldab täiendavalt 50 miljonit eurot humanitaarabi vahendeid, et toetada inimesi, kes on mõjutatud Venemaa sõjast Ukraina vastu. 45 miljonit eurot neist vahenditest eraldatakse humanitaarprojektideks Ukrainas ja 5 miljonit eurot Moldova jaoks. EL on sõjale reageerimise raames eraldanud humanitaarabi vahendeid kokku 143 miljoni euro väärtuses. See abi on osa 1 miljardi euro suurusest toetuspaketist, mille Euroopa Komisjon lubas eraldada kampaania „Stand Up for Ukraine“ raames.

Ülemaailmse rahastajate konverentsi ja kampaaniaga „Toetame Ukrainat“ (Stand Up for Ukraine) on Venemaa sissetungi eest Ukrainas ja välismaal põgenevate inimeste jaoks kogutud 9,1 miljardit eurot, millest ühe miljardi on andnud Euroopa Komisjon. Lisaks teatas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, et annab täiendavalt 1 miljardi euro ulatuses laenu põgenike vajaduste katmiseks.

EL lepib kokku viienda sanktsioonipaketi vastuvõtmises Venemaa vastu, kes tungis jõhkralt kallale Ukrainale ja selle rahvale. Koos eelmise nelja paketiga suurendavad need sanktsioonid veelgi majanduslikku survet Kremlile ja kahjustavad tema võimet rahastada sissetungi Ukrainasse. Uued meetmed on ulatuslikumad ja karmimad, raputades Venemaa majandust veelgi tugevamalt. Sanktsioonid on kooskõlastatud rahvusvaheliste partneritega.

ELis ja Ukrainas asuvad telekommunikatsioonioperaatorid kirjutavad alla ühisavaldusele koordineeritud tegevuse kohta, millega püütakse tagada ELi ja Ukraina vahel stabiilne taskukohane või tasuta rändlus ja rahvusvahelised kõned. Ühisavaldusega püütakse luua stabiilsem raamistik, et aidata Ukraina põgenikel, kes asuvad mitmel pool Euroopas, hoida kontakti koju jäänud pere ja sõpradega.

Komisjon avaldab soovituse Venemaa sissetungi tõttu Ukrainast põgenenud inimeste akadeemiliste ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Soovituses antakse liikmesriikide ametiasutustele suuniseid ja praktilisi nõuandeid kiire, õiglase ja paindliku tunnustamisprotsessi kehtestamiseks.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kuulutab välja Venemaa vastu kehtestatud ELi sanktsioonide viienda paketi. Uued ulatuslikud ja tõhusamad piiravad meetmed on suunatud kuuele sambale, mõjutavad tugevalt Venemaa majandust ja aitavad säilitada survet Venemaa valitsusele.

EL loob Ukrainaga ühise uurimisrühma, et koguda tõendeid ja uurida sõja- ja inimsusvastaseid kuritegusid. EL on valmis saatma kohapeale uurimisrühmi, et toetada Ukraina prokuratuure. 

Komisjon võtab vastu ettepaneku, milles käsitletakse Ukraina sõja eest põgenenud inimeste grivna pangatähtede konverteerimist neid vastuvõtvate liikmesriikide vääringusse. Ettepaneku eesmärk on soodustada kooskõlastatud lähenemisviisi, mille alusel pakkuda Ukrainast põgenenud inimestele olenemata neid võõrustavast liikmesriigist ühesuguseid tingimusi grivna pangatähtede vahetamiseks kohaliku raha vastu.

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu erakorraline istungil tutvustavad euroopaliku eluviisi edendamise valdkonna asepresident Margaritis Schinas ning iseasjade volinik Ylva Johansson koostöös Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Prantsusmaa esindaja minister Gérald Darmaniniga 10-punktilist kava Ukraina sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmise tõhusamaks kooskõlastamiseks Euroopa tasandil.

Euroopa Komisjon ja Kanada valitsus teatavad üleilmse kampaania käivitamisest, mille raames kogutakse koostöös rahvusvahelise toetusorganisatsiooniga Global Citizen raha Ukrainasse sissetungi eest põgenevate inimeste toetamiseks.

Komisjon esitab liikmesriikide toetamiseks võetavad meetmed, et rahuldada Ukraina sõja eest põgenevate inimeste vajadusi. Lisaks vahetule abile piiril, põgenike vastuvõtmisel ja elanikkonna kaitsel, pakub EL nüüd liikmesriikidele abi, et põgenikud, kel on õigus haridusele, tervishoiule, majutusele ja töökohtadele, saaksid neid õigusi ka kasutada.  

Komisjon käivitab portaali „Euroopa teadusruum Ukraina jaoks“, mis on teabe- ja tugiteenuste ühtne kontaktpunkt teadlastele, kes elavad Ukrainas või sealt põgenevad.

Komisjoni varade külmutamise ja arestimise töökond, mis on moodustatud selleks, et tagada loetletud Venemaa ja Valgevene oligarhide vastaste sanktsioonide rakendamise koordineerimine ELi tasandil, on laiendanud oma tegevust rahvusvahelisel tasandil.  Kõrvuti toimivad nii varade külmutamise ja arestimise töökond kui ka äsja loodud rakkerühm „Venemaa eliit, nende lähedased ja oligarhid (REPO)“, mille raames EL teeb koostööd G7 riikide kui ka Austraaliaga.

ELi riigipeade ja valitsusjuhtide 10.–11. märtsi mitteametlikku kohtumise tulemusel otsustab nõukogu kehtestada neljanda majandus- ja individuaalsete sanktsioonide paketi seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu. Need sanktsioonid aitavad veelgi suurendada majanduslikku survet Kremlile ja vähendavad tema suutlikkust rahastada sissetungi Ukrainasse.

Komisjon eraldab Ukrainale 300 miljonit eurot erakorralist makromajanduslikku finantsabi. See summa on esimene osa Ukrainale antava 1,2 miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi programmi esimesest, 600 miljoni euro suurusest maksest. See finantsabi programm annab selgelt tunnistust ELi vankumatust toetusest Ukrainale.

Nõukogu otsustab kehtestada uusi sihipäraseid sanktsioone, pidades silmas olukorda Ukrainas ja Valgevene osalemist agressioonis. Nendega seati piiranguid veel 160 isikule. Koos valdkondlike meetmetega, mille nõukogu Valgevene ja Venemaa suhtes kehtestas, kõrvaldatakse uute piirangutega sanktsioonilüngad ja tugevdatakse ELi varasemaid meetmeid, mis võeti vastusena Venemaa sõjalisele agressioonile Ukrainas.

Komisjon teatab, et EL annab Ukrainast sõja eest põgenevatele inimestele ja neid vastuvõtvatele ELi riikidele väga ulatuslikku toetust. Euroopa väljendab oma solidaarsust tegudes, aidates inimesi otsese humanitaarabi, erakorralise elanikkonnakaitse ja piiril antava toetusega. Samuti annab ta sõjapõgenikele selge õigusliku seisundi, mis võimaldab neil ELis viivitamata kaitset saada.

Komisjon võtab vastu ka ettepaneku, mis käsitleb ühtekuuluvusmeetmeid pagulaste toetamiseks Euroopas. See võimaldab liikmesriikidel ja piirkondadel anda erakorralist abi inimestele, kes Ukrainast Venemaa sissetungi eest põgenevad.

Komisjon peatab koostöö Venemaa asutustega teaduse ja innovatsiooni valdkonnas. Komisjon ei sõlmi Venemaa organisatsioonidega programmi „Euroopa horisont“ raames uusi lepinguid ega kokkuleppeid. Samuti peatab Euroopa Komisjon koostöö Venemaa ja tema liitlase Valgevenega Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist rahastatavate piiriüleste koostöö programmide (ENI CBC) ja Interregi Läänemere piirkonna programmi raames.

Pärast komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni avaldust otsustab Euroopa Liidu Nõukogu peatada kogu ELis desinformatsiooni levitavate Venemaa meediakanalite Russia Today ja Sputnik edastamise. Sanktsioonid hõlmavad kõiki edastus- ja levitamisvahendeid, nagu kaabel-, satelliit- ja IP-televisioon ning internetiplatvormid, veebisaidid ja rakendused. Kõik asjaomased litsentsid, load ja levitamiskokkulepped on peatatud. Need meetmed hõlmavad kõiki ELi liikmesriike ja on kohe vahetult kohaldatavad.

Komisjon teeb ettepaneku aktiveerida ajutise kaitse direktiiv, et pakkuda kiiret ja tõhusat abi Ukraina sõja eest põgenevatele inimestele. Ettepaneku kohaselt antakse sõjapõgenikele ELis ajutine kaitse. See tähendab, et nad saavad elamisloa ning juurdepääsu haridusele ja tööturule

EL lepib kokku selles, et Venemaa peamised pangad jäetakse välja maailma domineerivast finantstehinguid käsitlevast süsteemist SWIFT. See meede takistab nendel pankadel tegemast kiiresti ja tõhusalt finantstehinguid kogu maailmas. Tänane otsus on tihedalt kooskõlastatud selliste ELi rahvusvaheliste partneritega nagu Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik.

Komisjon teatab täiendava 90 miljoni euro eraldamisest hädaabiprogrammidele, et aidata Ukraina sõjast mõjutatud tsiviilelanikke Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kiireloomulise abi andmise üleskutse raames. Need rahalised vahendid on abiks Ukrainas ja Moldovas elavatele inimestele.

Komisjon koordineerib ka Ukrainale materiaalse abi andmist ELi Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu. Praegu pakuvad seda 20 liikmesriiki ning see hõlmab 8 miljonit esmatarbevahendit ja elanikkonnakaitse toetust.

Moldova käivitas mehhanismi, et toetada nende riiki saabuvaid ukrainlasi. Austria, Prantsusmaa ja Madalmaad on juba Moldovale pakkunud sellist erakorralist toetust nagu varjualused ja meditsiiniabi.

Komisjon teeb ettepaneku täiendavate Ukraina toetusmeetmete ja Venemaa-vastaste sanktsioonide kohta, mis on muu hulgas järgmised:

• Ukrainale mõeldud relvade ja muu varustuse ostmise ja tarnimise rahastamine;
• ELi õhuruumi sulgemine kõigile Venemaale kuuluvatele, Venemaal registreeritud või Venemaa kontrolli all olevatele õhusõidukitele [kehtiv alates 28. veebruarist];
• Venemaa riikliku osalusega meediakanalite Russia Today ja Sputnik ning nende tütarettevõtjate tegevuse keelustamine ELis [kehtiv alates 2. märtsist].

Komisjon teeb ka ettepaneku Lukašenka režiimi vastu suunatud uue paketi kohta, võttes sihikule Valgevene kõige olulisemad sektorid, piirates kahesuguse kasutusega kaupade eksporti ja kehtestades sanktsioone nende valgevenelaste suhtes, kes aitavad kaasa Venemaa sõjategevusele.

Koostöös Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Kanada, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikidega teeb komisjon ettepaneku uute meetmete kohta, et reageerida Venemaa agressioonile Ukrainas. Nende meetmete eesmärk on:

• jätta olulised Venemaa pangad välja SWIFT-süsteemist;
• keelata tehingud Venemaa keskpangaga ja külmutada kõik selle varad [kehtiv alates 28. veebruarist].
• võtta sihikule Venemaa oligarhide varad [kehtiv alates 28. veebruarist].

Pärast 24. veebruaril vastu võetud Euroopa Ülemkogu järeldusi võtab nõukogu vastu individuaalsete ja majanduslike meetmete paketi, mis põhineb viiel sambal:

• finantssektori sanktsioonid, mis lõikavad ära Venemaa juurdepääsu kõige olulisematele kapitaliturgudele, võttes sihikule 70% Venemaa pangandusturust, aga ka peamised riigile kuuluvad ettevõtted, sealhulgas kaitsevaldkonnas;
• energeetikasektori sanktsioonid, millega keelatakse nafta rafineerimiseks kasutatavate konkreetsete kaupade ja tehnoloogia Venemaale müük, tarnimine, üleandmine või eksport ning kehtestatakse piirangud nendega seotud teenuste osutamise suhtes;
• transpordisektori sanktsioonid, millega keelustatakse kõikide õhusõidukite, nende osade ja seadmete müümine Venemaa lennuettevõtjatele. See viib Venemaa majanduse võtmesektori ja riigi ühenduvuse allakäigule;
• tehnoloogiasektori sanktsioonid, millega kehtestatakse täiendavad piirangud kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi suhtes, samuti ekspordipiirangud teatavate kaupade ja tehnoloogia suhtes, mis võivad aidata kaasa Venemaa kaitse- ja julgeolekusektori tehnoloogilisele arengule;
• viisapoliitika sanktsioonid, mille kohaselt diplomaadid ja nendega seotud rühmad ning äriinimesed ei saa enam ELile eelisjuurdepääsu.

ELi juhid mõistavad Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel kõige karmimalt hukka Venemaa Föderatsiooni provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooni Ukraina vastu. Nad lepivad tihedas koostöös oma partnerite ja liitlastega kokku täiendavates piiravates meetmetes, mis toovad Venemaale tema tegevuse tõttu kaasa ulatuslikud ja tõsised tagajärjed.

Komisjoni president Ursula von der Leyen mõistab karmilt hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Ta kutsub Venemaad üles lõpetama viivitamata vägivald ja viima oma väed Ukraina territooriumilt välja, rõhutades ELi täielikku toetust Ukrainale ja selle rahvale. Ta tutvustab Euroopa juhtidele ulatuslike sanktsioonide paketti, mille sihtmärgiks on Venemaa majanduse strateegilised sektorid, blokeerides nende juurdepääsu tehnoloogiale ja turgudele.