Alates 1. jaanuarist 2021 kasutusel olevad plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid koosnevad liikmesriikide osamaksetest, mille aluseks on ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogus. Need omavahendid on tihedalt seotud ELi poliitiliste prioriteetidega, julgustades liikmesriike vähendama pakendijäätmeid ja stimuleerides Euroopa plastistrateegia rakendamise kaudu Euroopa üleminekut ringmajandusele. Samal ajal jätab see liikmesriikidele võimaluse määratleda neile kõige sobivam poliitika plastpakendijäätmete reostuse vähendamiseks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.Ringlusse võtmata plastpakendijäätmete massi suhtes kohaldatakse ühtset sissenõudmismäära 0,80 eurot kilogrammi kohta koos mehhanismiga, mis aitab vältida vähem jõukate liikmesriikide ülemäärast maksustamist.Kuidas see praktikas toimib?Osamaksed arvutatakse andmete põhjal, mida liikmesriigid koguvad ja mille nad esitavad jäätmeid käsitlevates ELi õigusaktides sätestatud aruandluskohustuse alusel. Täpsemalt öeldes liikmesriigid juba esitavad pakendite ja pakendijäätmete direktiivi (direktiiv 94/62/EMÜ) ja selle rakendusotsuse (otsus (EL) 2019/665) alusel andmeid plastpakendijäätmete tekke ja ringlussevõtu kohta. Pakendite ja pakendijäätmete direktiiv asendatakse eeldatavasti 2025. aasta veebruaris pakendite ja pakendijäätmete määrusega. Need andmed on Eurostati veebisaidil avalikult kättesaadavad.Kuna täpsed andmed esitatakse Eurostatile aasta N+2 juulis, arvutab Euroopa Komisjon kõigepealt osamaksed prognooside alusel, milles lepivad kokku ELi liikmesriigid ja komisjon. See on üldine tava, mida kohaldatakse ka muude ELi eelarve tuluallikate puhul.Lõplike andmete saamisel kohandab Euroopa Komisjon vajadusel liikmesriikide osamaksete arvutusi.Alates 2021. aastast (pärast omavahendite otsuse jõustumist) tasuvad liikmesriigid oma osamaksed igakuiselt prognooside alusel. Neid osamakseid kohandatakse kaks aastat hiljem, kui lõplikud andmed on kättesaadavad.
