18. aprillil tähistame 75 aasta möödumist päevast, mil allkirjastati Pariisi leping, millega asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ) – see oli esimene alusleping, mis viis Euroopa Liidu loomiseni. Sellele kirjutasid alla Belgia, Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad ning see sillutas teed Euroopa majandusintegratsiooni süvendamisele ja Euroopa Majandusühenduse loomisele 1957. aasta Rooma lepinguga ja Euroopa Liidu loomisele 1992. aasta Maastrichti lepinguga. 9. mail 1950 esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman Euroopa Söe- ja Teraseühenduse idee oma nüüdseks kuulsas Schumani deklaratsioonis. Pärast teise maailmasõja laastavaid tagajärgi kinnitas ta: „tootmise sellise ühendamise puhul oleks ilmselge, et igasugune sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel ei ole mitte ainult mõeldamatu, vaid ka praktilisel tasandil võimatu“. Aasta hiljem loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Ühenduse peamine eesmärk oli korraldada söe ja terase vaba liikumist, vabastada juurdepääs tootmisallikatele ja tagada hindade läbipaistvus. Sel ajal oli söe ja terase valdkonna valik suure sümboolse tähtsusega: 1950. aastate alguses olid söe- ja terasetööstus elutähtsad. Lisaks majanduslikule kasule oli Prantsusmaa ja Saksamaa ressursside ühendamise eesmärk tähistada nende kahe riigi vahelise rivaalitsemise lõppu. Söe ja terase ühisturg pidi olema eksperiment, mida oleks võidud järk-järgult laiendada ka teistesse majandusharudesse ning mille lõpptulemus oleks olnud poliitiliselt integreerunud Euroopa. Selle lepinguga pandi alus ka paljudele ELi kaasaegsetele institutsioonidele, sealhulgas praegusele Euroopa Komisjoni eelkäijale, mida nimetati ülemametiks, parlamentaarsele assambleele, ministrite nõukogule, Euroopa Kohtule ja nõuandekomiteele. Lisateave Asutamislepingud Üksikasjad Avaldamiskuupäev17. aprill 2026AutorTeabevahetuse peadirektoraat
