Komisjon on seadnud demokraatia kaitse oma prioriteediks. Komisjon on esitanud strateegiad ja õigusaktid, mis kaitsevad vabu ja õiglasi valimisi, võitlevad välissekkumise vastu, kaitsevad meediavabadust ja meedia mitmekesisust ning ajakirjanike turvalisust.
Samal ajal on see tugevdanud kodanike võimalusi osaleda aktiivselt demokraatlikus elus, edendades otsuste tegemise puhul osalemist ja kaasamist.
Euroopa demokraatia kaitsekilp
2025. aasta novembris esitletud Euroopa demokraatia kaitsekilp on komisjoni üldine strateegia meie demokraatia kaitsmiseks ja võimestamiseks.
Kaitsekilp sisaldab uusi meetmeid kolmes prioriteetses valdkonnas
- Inforuumi kaitsmineELi olukorrateadlikkuse ja suutlikkuse suurendamine, et reageerida desinformatsioonile ning välisriigist lähtuvale infoga manipuleerimisele ja sekkumisele
- Demokraatlike institutsioonide ja vaba meedia tugevdaminevalimisprotsesside õigluse ja usaldusväärsuse tugevdamine ELis ning vaba ja sõltumatu meedia toetamine
- Ühiskonna vastupanuvõime ja kodanike kaasatuse suurendaminemeedia- ja digikirjaoskuse tagamine igas vanuses inimestele ning kodanike ja kodanikuühiskonna toetamine aktiivses ja turvalises demokraatlikus elus osalemisel
Lisateave Euroopa demokraatia kaitsekilbi kohta
Demokraatia vastupanuvõime Euroopa keskus
Euroopa demokraatia kaitsekilbi põhikomponendiks olev demokraatia vastupanuvõime Euroopa keskus on uus teabevahetuskeskus, mille eesmärk on suurendada ELi suutlikkust avastada meie demokraatiat ähvardavaid ohte ja neile reageerida.
Keskus koondab osalevate ELi institutsioonide, liikmesriikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide eksperditeadmised ja ressursid ning kodanikuühiskonna ja akadeemiliste ringkondade täiendava panuse.
Lisateave demokraatia vastupanuvõime Euroopa keskuse kohta
Pidevad jõupingutused
Euroopa demokraatia kaitsekilp on osa laiemast ja arenevast ELi lähenemisviisist demokraatia kaitsele. Varasemad algatused on pannud praegusele raamistikule olulise aluse.
Euroopa demokraatia tegevuskavaga loodi terviklik raamistik, et edendada vabu ja õiglasi valimisi, tugevdada meediavabadust, võidelda desinformatsiooni vastu ja julgustada kodanikke osalema. Seda tööd arendati edasi täiendavate meetmetega, millega kehtestati kolmandate riikide lobitöö jaoks uued läbipaistvus- ja aruandlusstandardid ning soovitused valimiste vastupanuvõime ja kodanikuaktiivsuse kohta.
ELi meetmed teemade kaupa
Kaitseme vabasid ja õiglasi valimisi
Vabad ja õiglased valimised on demokraatliku valitsemistava alus. EL on võtnud valimiste usaldusväärsuse toetamiseks mitmeid olulisi meetmeid.
- Poliitilise reklaami määrusega, mida kohaldatakse alates 10. oktoobrist 2025, nõutakse täielikku läbipaistvust selles osas, kes rahastab sponsoreeritud poliitilist sisu, tagades, et kodanikud teavad, millal ja miks poliitiliste sõnumitega nende poole pöördutakse.
- Euroopa valimiskoostöö võrgustik ühendab liikmesriikide valimisasutusi, et jagada eksperditeadmisi ja parimaid tavasid selle kohta, kuidas hoida valimised vabad, õiglased ja turvalised.
- Euroopa tasandi erakondade rahastamise ajakohastatud eeskirjad suurendavad läbipaistvust ja vähendavad välissekkumise ohtu.
Meediavabadus ja meedia mitmekesisus
Vaba ja mitmekesine meediamaastik on elujõulise demokraatia jaoks hädavajalik. EL on kehtestanud selle toetamiseks pöördelise tähtsusega meetmed.
- Alates 8. augustist 2025 kohaldatava Euroopa meediavabaduse määrusega kaitstakse toimetuste sõltumatust, keelatakse nuhkvara kasutamine ajakirjanike vastu ja tagatakse meediaomandi läbipaistvus.
- Vaigistushagide vastane direktiiv, mida kohaldatakse alates 7. maist 2026, kaitseb ajakirjanikke, aktiviste ja inimõiguste kaitsjaid kuritarvituslike hagide eest, mille eesmärk on neid vaigistada, võimaldades kohtutel põhjendamatud kohtuasjad kiiresti tagasi lükata ja maksta sihtmärgiks võetud isikutele hüvitist.
Võitlus desinformatsiooni ja välissekkumise vastu
Desinformatsioon ning välisriigist lähtuv infoga manipuleerimine ja sekkumine kujutavad endast otsest ohtu demokraatlikule arutelule ja valimiste usaldusväärsusele. EL reageerib sellele järgmiste meetmete abil.
- Digiplatvormide vastutusele võtmine – digiteenuste määruses nõutakse, et suured platvormid hindaksid ja maandaksid desinformatsiooniriske. Desinformatsioonivastane tegevusjuhend kohustab allakirjutanuid võtma meetmeid, et vähendada desinformatsiooni levikut oma platvormidel. Tehisintellektimäärusega nähakse ette täiendavad kaitsemeetmed tehisintellekti loodud manipuleerimise vastu.
- Välissekkumise avastamine ja paljastamine – projekt EUvsDisinfo ja kiirhoiatussüsteem aitavad jälgida ja paljastada desinformatsioonikampaaniaid, pöörates erilist tähelepanu välisriikide osalejatele. EL on vastu võtnud ka sanktsioonid Kremli meediaväljaannete vastu, mis on pärast Venemaa agressioonisõda Ukrainas võtnud sihikule Euroopa demokraatlikud riigid.
- Ühiskonna vastupanuvõime suurendamine – komisjon edendab digikirjaoskust ja meediapädevust, pakkudes vahendeid igas vanuses haridustöötajatele ja kodanikele, sealhulgas suuniseid õpetajatele ja töövahendeid keskkoolidele.
- Faktikontrolli toetamine – Euroopa demokraatia kaitsekilbi raames tagab tugevdatud Euroopa faktikontrollijate võrgustik sõltumatu faktikontrolli kõigis ELi keeltes. Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus ühendab faktikontrollijaid, teadlasi ja meediapädevuse eksperte kogu ELis.
Lisateave infomanipulatsiooni tõkestamise kohta
Kodanike kaasatus ja osalemine
Kodanike sisuline osalemine rikastab demokraatlikku arutelu ja tugevdab esindusdemokraatiat. Komisjoni 2023. aasta soovituses kodanikuaktiivsuse kohta edendati kodanike ja kodanikuühiskonna kaasamist avaliku poliitika kujundamisse kõigil valitsustasanditel.
EL pakub kodanikele otseseks poliitikakujundamises osalemiseks mitmesuguseid võimalusi.
toovad kokku juhuslikult valitud kodanikud, et arutada konkreetseid poliitikaküsimusi ja anda komisjoni ettepanekute jaoks sihipäraseid soovitusi.
võimaldab kodanikel pöörduda otse komisjoni poole, et viimane esitaks uue õigusakti ettepaneku. Alates 2011. aastast on rohkem kui 120 algatuse raames kogutud üle 20 miljoni allkirja.
võimaldab kodanikel jagada oma seisukohti komisjoni algatuste kohta ja anda oma panus otsustusprotsessi.
toob kokku noored esindajad kogu Euroopast, et nõustada komisjoni otseselt noori puudutavates poliitikavaldkondades.
Rahastamine
Komisjon võtab kasutusele sihtotstarbelised rahalised vahendid mitme ELi programmi raames, et toetada oma tööd demokraatia kaitsmisel.
ELi programmid aitavad rahastada muu hulgas järgmisi meetmeid:
- valimiste usaldusväärsuse edendamine, usalduse suurendamine kodanike osaluse, kodanikuaktiivsuse ja demokraatia vastu;
- uudistemeedia organisatsioonide rahastamise suurendamine ELis ja mujal;
- meediapädevuse edendamine ja kodanike abistamine desinformatsiooni tuvastamisel.
Peamised rahastamisprogrammid on järgmised.
Tulevikku vaadates on komisjon teinud ettepaneku programmi „AgoraEU“ kohta ELi järgmise pikaajalise eelarve raames, mille üle Euroopa Parlament ja nõukogu praegu läbirääkimisi peavad. Kui see vastu võetakse, suurendab see märkimisväärselt rahalist toetust demokraatlikule osalemisele, meediavabadusele ja kodanikuühiskonnale.
Seotud lingid
Seda lehekülge ajakohastati viimati 29 juuni 2026