Programm „Tee digikümnendisse“ ning selle konkreetsed sihid ja eesmärgid aastaks 2030 määravad Euroopa digipöörde suuna.
IKT-spetsialistid: 20 miljonit + naiste ja meeste osakaalu ühtlustamine
Elementaarsed digioskused: vähemalt 80% elanikkonnast
Tehnoloogia kasutuselevõtt: 75% ELi ettevõtetest kasutab pilvandmetöötlust, tehisintellekti või suurandmeid
Novaatorid: suurendada kasvufirmasid ja rahastust, et kahekordistada ELi kiiresti kasvavate idufirmade arvu
Hiline kasutuselevõtt: üle 90% VKEdest jõuab vähemalt baastasemel digimahukuseni
Ühendatus: kõigil on gigabitiühendus
Uusimad pooljuhid: ELi osakaal üleilmses tootmises kahekordistub
Andmed – serv- ja pilvandmetöötlus: 10 000 kliimaneutraalset servasõlme
Andmetöötlus: esimene kvantarvuti
Peamised avalikud teenused: 100% internetis
e-tervis: 100% kodanikest saab tutvuda ravidokumentidega internetis
Digitaalne identiteet: 100%-l kodanikest on juurdepääs e-identimisele
Tee digikümnendisse
Poliitikaprogrammiga „Tee digikümnendisse“ aastaks 2030 luuakse ühiste eesmärkide ja sihtide saavutamiseks iga-aastane koostöötsükkel. Juhtimisraamistik põhineb iga-aastasel koostöömehhanismil, milles osalevad komisjon ja liikmesriigid.
Koostöömehhanism koosneb järgmistest elementidest:
- struktureeritud, läbipaistev ja jagatud järelevalvesüsteem, mis põhineb digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksil (DESI), mille abil mõõta 2030. aasta eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme;
- iga-aastane aruanne, milles komisjon hindab edusamme ja esitab soovitusi meetmete kohta. Esimene aruanne digikümnendi olukorra kohta avaldati 2023. aasta septembris;
- iga kahe aasta järel kohandatakse digikümnendi strateegilisi tegevuskavu, milles liikmesriigid kirjeldavad 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks vastuvõetud või kavandatud meetmeid;
- mehhanism mitut riiki hõlmavate projektide rakendamise toetamiseks – Euroopa digitaristu konsortsium.
Komisjon on välja töötanud ELi tasandi trajektoorid. Lähtetaseme trajektoorides kirjeldatakse, millised on ELi edusammud vastavalt praegustele suundumustele, ning kavandatud trajektoorides kirjeldatakse iga-aastaseid edusamme, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks 2030. aastaks. Erinevus hinnanguliste suundumuste ja ideaalse suuna vahel võimaldab komisjonil jälgida, mille puhul on vaja rohkem pingutada.
Komisjon vaatab eesmärgid läbi 2026. aastaks, et võtta arvesse tehnoloogia, majanduse ja ühiskonna arengut.
Mitut riiki hõlmavad projektid
Digieesmärkide saavutamiseks kiirendab ja hõlbustab komisjon mitut riiki hõlmavate projektide (suuremahulised projektid, mida mitte ükski liikmesriik ei suudaks arendada iseseisvalt) käivitamist.
Nende projektide raames võiks:
- kombineerida ELi (sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu), liikmesriikide ja erasektori investeeringuid;
- tegeleda vajakajäämistega ELi elutähtsana määratletud suutlikkuses;
- toetada ühendatud, koostalitlusvõimelist ja turvalist digitaalset ühtset turgu.
Komisjon on kokku pannud esialgse loetelu mitut riiki hõlmavatest projektidest. Loetelu hõlmab selliseid investeerimisvaldkondi nagu andmetaristu, väikese energiatarbega protsessorid, 5G- võrgud, kõrgjõudlusega andmetöötlus, turvaline kvantkommunikatsioon, avalik haldus, plokiahel, digitaalse innovatsiooni keskused, digioskused ja küberturvalisus.
Esimene aruanne mitut riiki hõlmavate projektide kohta avaldati 2023. aasta septembris.
Digiõigused ja -põhimõtted
15. detsembril 2022 allkirjastas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen koos Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsola ja nõukogu eesistujariigi Tšehhi peaministri Petr Fialaga Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni.
Deklaratsiooniga, mille komisjon esitas 2022. aasta jaanuaris, näitab EL oma pühendumust turvalisele, ohutule ja kestlikule digipöördele, mille keskmes on inimesed kooskõlas ELi põhiväärtuste ja -õigustega.
Digitehnoloogia peaks kaitsma inimeste õigusi, toetama demokraatiat ning tagama, et kõik digivaldkonnas osalised tegutsevad vastutustundega ja turvaliselt. EL propageerib neid väärtusi kogu maailmas.
Inimesed peaksid saama kasu õiglasest internetikeskkonnast, neid ei tohiks ohustada ebaseaduslik ja kahjulik sisu, ning nad peaksid olema võimestatud, kui suhtlevad uute ja arenevate tehnoloogiatega, nagu tehisintellekt.
Digikeskkond peaks olema ohutu ja turvaline. Võimestatud ja kaitstud peaksid olema kõik kasutajad, lastest vanuriteni.
Tehnoloogia peaks inimesi ühendama, mitte lahutama. Kõigil peaks olema juurdepääs internetile, digioskustele, digitaalsetele avalikele teenustele ja õiglastele töötingimustele.
Kodanikud peaksid saama osaleda demokraatlikus protsessis kõigil tasanditel ning neil peaks olema kontroll oma andmete üle.
Digitaalsed seadmed peaksid toetama kestlikkust ja rohepööre. Inimesed peavad teadma, milline on nende seadmete keskkonnamõju ja energiakulu.
Deklaratsioonis visandatud digitaalõigused ja -põhimõtted täiendavad kehtivaid õigusi (nagu need, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas) ning isikuandmete kaitset ja privaatsust käsitlevaid õigusakte. Nendega antakse kodanike käsutusse võrdlusraamistik nende digitaalõiguste kohta, samuti suunised liikmesriikidele ja ettevõtetele puhuks, kui tuleb tegeleda uue tehnoloogiaga. Nende eesmärk on aidata kõigil inimestel ELis digiüleminekust maksimaalselt kasu saada.
Esimene hinnang digipõhimõtete rakendamisele on esitatud 2023. aasta aruandes digikümnendi olukorra kohta.
Lisaks sellele korraldab komisjon iga-aastase Eurobaromeetri uuringu, et kontrollida liikmesriikides võetud järelmeetmeid. Esimene selline Eurobaromeetri uuring avaldati 2023. aasta juunis.