Page contents Page contents Esmane õigus: ELi aluslepingudKogu ELi tegevus põhineb aluslepingutel. Nendes ELi liikmesriikide vahel sõlmitud siduvates lepingutes, eelkõige Rooma lepingus ja Maastrichti lepingus, on sätestatud Euroopa Liidu eesmärgid, ELi institutsioone puudutavad normid, otsuste tegemise kord ning suhted ELi ja selle liikmesriikide vahel.Aluslepingud on ELi õiguse lähtepunkt ja neid nimetatakse seetõttu esmaseks õiguseks. EL saab võtta vastu õigusakte üksnes neis poliitikavaldkondades, kus tal on selleks ELi aluslepingute alusel liikmesriikide volitus. Seda nimetatakse pädevuse andmise põhimõtteks.Aluslepingute üle räägivad läbi ja nendes lepivad kokku kõik ELi liikmesriigid ning need ratifitseeritakse liikmesriikide parlamentides, teinekord pärast rahvahääletust. Aja jooksul on ELi aluslepinguid muudetud, kui temaga on ühinenud uued liikmesriigid, ELi institutsioone on reformitud ning ELile on antud uusi vastutusalasid.ELi aluslepingudELi aluslepingute läbivaatamineELi tegevusvaldkonnadTeisene õigus: seadusandlikud aktidAluslepingutes kindlaks määratud põhimõtete ja eesmärkide alusel vastu võetud õigusnormide kogum moodustab teisese õiguse. Siia alla kuuluvad nii seadusandlikud kui ka muud kui seadusandlikud aktid.Seadusandlikud aktid on otsused, mis võetakse vastu aluslepingutega ette nähtud korras (seadusandlik tava- või erimenetlus).Praegu on olemas viit liiki seadusandlikke akte: määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Määrused Määrus on tervikuna siduv õigusakt. Määrus on vahetult ja ühetaoliselt kohaldatav kõigis ELi liikmesriikides kohe pärast selle jõustumist, ilma et seda oleks vaja riigisisesesse õigusesse üle võtta. Lisateave määruste kohtaDirektiivid Direktiiviga seatakse ELi liikmesriikidele siduvad eesmärgid teatava tulemuse saavutamiseks, kuid jäetakse vabadus valida, kuidas neid eesmärke saavutada. Kui direktiiv on ELi tasandil vastu võetud, peavad ELi liikmesriigid võtma vastu meetmed selle ülevõtmiseks oma riigisisesesse õigusesse. Riigi ametiasutused peavad neist meetmetest teavitama Euroopa Komisjoni.Ülevõtmine peab toimuma direktiivis sätestatud tähtaja jooksul (mis on tavaliselt kaks aastat). Kui liikmesriik sellest tähtajast kinni ei pea, võib komisjon algatada rikkumismenetluse.Lisateave direktiivide kohtaOtsused Otsus on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele.Lisateave otsuste kohtaSoovitused Soovitus ei ole siduv. Soovitus võimaldab ELi institutsioonidel teha oma seisukohad teatavaks ja pakkuda välja erinevaid meetmeid, ilma et kehtestataks mingeid juriidilisi kohustusi nende suhtes, kellele soovitus on adresseeritud.Lisateave soovituste kohtaArvamused Arvamus ei ole siduv. Arvamus võimaldab ELi institutsioonil avaldada oma seisukoht, ilma et seisukoha adressaatidele kehtestataks juriidilisi kohustusi.Lisateave arvamuste kohta Aluslepingutes kindlaks määratud põhimõtete ja eesmärkide alusel vastu võetud õigusnormide kogumit tuntakse teisese õigusena. Siia alla kuuluvad nii seadusandlikud kui ka muud kui seadusandlikud aktid.Muud kui seadusandlikud aktid on otsused, mida ei võeta vastu seadusandliku tavamenetluse või erimenetluse korras, vaid pigem erinormide alusel. Muu kui seadusandliku akti vastuvõtmiseks tuleb kõigepealt anda seadusandlikus aktis volitused selle vastuvõtmiseks.Muid kui seadusandlikke akte on kahte liiki: delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid.Lisateave rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide kohta
