Põhisisu juurde

ELi õigusaktide liigid

Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab, et ELi kogu tegevus põhineb aluslepingutel, mille liikmesriigid on demokraatlikult heaks kiitnud. ELi õigusaktid aitavad saavutada aluslepingute eesmärke ja viia ellu ELi poliitikastrateegiaid. ELi õigusaktid jagunevad peamiselt esmaseks ja teiseseks õiguseks. 

Esmane ja teisene õigus

Kogu ELi tegevus põhineb aluslepingutel. Nendes ELi liikmesriikide vahel sõlmitud siduvates lepingutes on sätestatud Euroopa Liidu eesmärgid, eeskirjad ELi institutsioonidele, otsuste tegemise kord ning suhted ELi ja selle liikmesriikide vahel.

Aluslepingud on ELi õiguse lähtepunkt ning need moodustavad esmase õiguse.

Aluslepingutes kindlaks määratud põhimõtete ja eesmärkide alusel vastu võetud õigusaktid moodustavad teisese õiguse. Need on muu hulgas määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused.

Seadusandlikud ja muud aktid

Seadusandlikud aktid võetakse vastu aluslepingutega ette nähtud korra alusel, mis on kas seadusandlik tava- või erimenetlus. Muude kui seadusandlike aktide puhul neid menetlusi ei kasutata ning neid akte võivad ELi institutsioonid vastu võtta eraldi eeskirjade alusel. 

EL saab võtta meetmeid vaid nendes valdkondades, mille jaoks liikmesriigid on ELi aluslepingutes talle volitused andnud. 

ELi tegevusvaldkonnad

Kuidas ELi õigusakt vastu võetakse?

ELi aluslepingud

Aluslepingutes sätestatakse Euroopa Liidu eesmärgid, eeskirjad ELi institutsioonidele, otsuste tegemise kord ning suhted ELi ja selle liikmesriikide vahel. ELi aluslepinguid on ELi institutsioonide ümberkorraldamiseks ning ELile uute vastutusalade määramiseks aeg-ajalt muudetud. Neid on muudetud ka selleks, et uutel riikidel oleks võimalik ELiga ühineda.

Aluslepingute üle räägivad läbi ja nendes lepivad kokku kõik ELi riigid ning seejärel ratifitseeritakse need liikmesriikide parlamentides (mõnikord pärast rahvahääletust).

Määrused

Määrus on õigusakt, mis hakkab kohe pärast jõustumist automaatselt ja ühetaoliselt kehtima kõigi ELi riikide suhtes, ilma et seda oleks vaja siseriiklikku õigusesse üle võtta. Määrus on tervikuna siduv kõikidele ELi riikidele.

Direktiivid

Direktiiviga kohustatakse riike saavutama selles sätestatud eesmärgid, kuid riikidel on õigus selleks vajalikud meetodid ise valida. ELi riigid peavad võtma meetmeid, et need siseriiklikku õigusesse üle võtta, et saavutada direktiiviga ette nähtud eesmärgid. Riiklikud ametiasutused peavad kõnealustest meetmetest teavitama Euroopa Komisjoni.

Ülevõtmine peab toimuma direktiivis sätestatud tähtajaks, mis tavaliselt on 2 aastat. Kui liikmesriik sellest tähtajast kinni ei pea, võib komisjon algatada rikkumismenetluse.

Kuidas ELi õigusakt vastu võetakse?

Otsused

Otsus on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele.

Soovitused

Soovitus võimaldab ELi institutsioonidel teha oma seisukohad teatavaks ja pakkuda välja erinevaid meetmeid, ilma et kehtestataks mingeid juriidilisi kohustusi nende suhtes, kellele soovitused on adresseeritud. Need ei ole õiguslikult siduvad.

Arvamused

Arvamus on vahend, mis võimaldab ELi institutsioonil avaldada oma seisukoht ilma, et seisukoha adressaatidele kehtestataks õiguslikke kohustusi. Arvamus ei ole õiguslikult siduv.

Delegeeritud aktid

Delegeeritud õigusaktid on õiguslikult siduvad ja nende abil saab komisjon täiendada või muuta ELi seadusandliku akti mitteolemuslikke aspekte, et määrata näiteks kindlaks üksikasjalikud meetmed.

Delegeeritud õigusakti võtab vastu komisjon ning see jõustub, kui Euroopa Parlament ja nõukogu vastuväiteid ei esita.

Rakendusaktid

Rakendusaktid on õiguslikult siduvad aktid, mille abil komisjon kehtestab ELi riikide esindajatest koosneva komitee järelevalve all ELi õigusaktide ühetaoliseks rakendamiseks vajalikud tingimused.

ELi aluslepingud