ELi õigusaktide liigid

Esmane õigus: ELi aluslepingud

Kogu ELi tegevus põhineb aluslepingutel. Nendes ELi liikmesriikide vahel sõlmitud siduvates lepingutes, eelkõige Rooma lepingus ja Maastrichti lepingus, on sätestatud Euroopa Liidu eesmärgid, ELi institutsioone puudutavad normid, otsuste tegemise kord ning suhted ELi ja selle liikmesriikide vahel.

Aluslepingud on ELi õiguse lähtepunkt ja neid nimetatakse seetõttu esmaseks õiguseks. EL saab võtta vastu õigusakte üksnes neis poliitikavaldkondades, kus tal on selleks ELi aluslepingute alusel liikmesriikide volitus. Seda nimetatakse pädevuse andmise põhimõtteks.

Aluslepingute üle räägivad läbi ja nendes lepivad kokku kõik ELi liikmesriigid ning need ratifitseeritakse liikmesriikide parlamentides, teinekord pärast rahvahääletust. Aja jooksul on ELi aluslepinguid muudetud, kui temaga on ühinenud uued liikmesriigid, ELi institutsioone on reformitud ning ELile on antud uusi vastutusalasid.

Teisene õigus: õigusaktid

Aluslepingutes kindlaks määratud põhimõtete ja eesmärkide alusel vastu võetud õigusnormide kogum moodustab teisese õiguse. Siia alla kuuluvad nii siduvad kui ka mittesiduvad õigusaktid.

Siduvad õigusaktid

Siduvad õigusaktid võetakse vastu aluslepingutega ette nähtud korras (seadusandlik tava- või erimenetlus). Need õigusaktid on määrused, direktiivid ja otsused.

Määrus on tervikuna siduv õigusakt. Määrus on vahetult ja ühetaoliselt kohaldatav kõigis ELi liikmesriikides kohe pärast selle jõustumist, ilma et seda oleks vaja riigisisesesse õigusesse üle võtta.
Direktiiviga seatakse ELi liikmesriikidele siduvad eesmärgid teatava tulemuse saavutamiseks, kuid jäetakse vabadus valida, kuidas neid eesmärke saavutada. Kui direktiiv on ELi tasandil vastu võetud, peavad ELi liikmesriigid võtma vastu meetmed selle ülevõtmiseks oma riigisisesesse õigusesse ja teavitama neist meetmetest Euroopa Komisjoni.
Ülevõtmine peab toimuma direktiivis sätestatud tähtaja jooksul (mis on tavaliselt kaks aastat). Kui liikmesriik sellest tähtajast kinni ei pea, võib komisjon algatada rikkumismenetluse.
Otsused on tervikuna siduvad. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele.

Mittesiduvad õigusaktid

Mittesiduvaid õigusakte ei võeta vastu seadusandliku tavamenetluse või erimenetluse korras, vaid pigem erinormide alusel. Need on soovitused ja arvamused.

Soovitus võimaldab ELi institutsioonidel teha oma seisukohad teatavaks ja pakkuda välja erinevaid meetmeid, ilma et kehtestataks mingeid juriidilisi kohustusi nende suhtes, kellele soovitused on adresseeritud.
Arvamus võimaldab ELi institutsioonil avaldada oma seisukoht, ilma et seisukoha adressaatidele kehtestataks juriidilisi kohustusi.

Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid

Teatavatel asjaoludel võivad parlament ja nõukogu volitada komisjoni võtma vastu delegeeritud õigusakte või rakendusakte.

Delegeeritud õigusaktid on komisjoni vastu võetud muud kui seadusandlikud aktid, mis on üldkohaldatavad, millega täiendatakse või muudetakse seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi. Selliste aktide vastuvõtmise õiguse suhtes kehtivad ranged piirangud:

seaduse olulisi osi ei saa muuta;
seadusandlikus aktis peavad olema kindlaks määratud volituste delegeerimise eesmärgid, sisu, kohaldamisala ja kestus;
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeerimise tagasi võtta või esitada delegeeritud õigusakti kohta vastuväiteid.

Komisjon (või erandkorras nõukogu) võib vastu võtta rakendusakte valdkondades, kus on vaja ühetaolisi rakendamistingimusi (nt maksustamine, põllumajandus, siseturg, tervishoid ja toiduohutus jne).

Lisateave rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide kohta