REFIT – ELi õigusaktide lihtsustamine, kulude vähendamine ja tulevikukindlamaks muutmine

REFITi tutvustus

REFITi programm (õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm) on osa komisjoni parema õigusloome tegevuskavast. Selle programmi raames tagab komisjon, et ELi õigusaktid toovad kaasa kavatsetud tulemusi üksikisikutele ja ettevõtjatele, lihtsustades samal ajal olemasolevaid ELi õigusakte ja vähendades bürokraatiat nii palju kui võimalik. REFITi eesmärk on muuta ELi õigusaktid lihtsamaks, sihipärasemaks ja hõlpsamini järgitavaks.

Eelkõige saavad REFITist kasu kodanikud ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, mis moodustavad 99% kõigist ELi ettevõtjatest, kuna neid võivad eeskirjadest tulenev halduskoormus ja nende keerukus kõige rohkem mõjutada.

Komisjon jälgib korrapäraselt REFITi raames tehtud edusamme REFITi tulemustabeli abil, milles on andmed REFITi algatuste kogu elutsükli kohta. Iga-aastases koormusanalüüsis esitatakse iga-aastane ülevaade ELi jõupingutustest lihtsustamisel ja koormuse vähendamisel, sealhulgas peamised REFITi algatused, tulevikukindluse platvormi meetmed ja põhimõte „üks sisse, üks välja“ (alates 2021. aastast)

Parem õigusloome: miks ja kuidas?

REFITi tulemustabel

ELi jõupingutused õigusaktide lihtsustamisel – 2022. aasta koormusanalüüs

Kuidas REFIT toimib?

Kõik komisjoni ettepanekud kehtivate ELi õigusaktide muutmiseks peaksid olema suunatud nende lihtsustamisele ja tarbetute regulatiivsete kulude vähendamisele, saavutades samal ajal asjaomased poliitilised eesmärgid.

Uus põhimõte „üks sisse, üks välja“ täiendab REFITi programmi, võttes arvesse nõuete täitmisega seotud kulude mõju kodanikele ja ettevõtjatele. Kohandamiskulud kvantifitseeritakse ja hüvitatakse võimalikult suures ulatuses, samal ajal kui halduskulud kompenseeritakse.

Praktikas tähendab see järgmist:

mõjuhinnangute raames vaadeldakse olemasolevaid võimalusi poliitikaeesmärkide saavutamiseks kõige tõhusamal viisil ning analüüsitakse eelistatud variandi REFITi mõõdet.
Kõigi hindamiste ja toimivuskontrollide raames uuritakse võimalusi, kuidas lihtsustada kehtivaid ELi õigusakte ja kõrvaldada tarbetud regulatiivsed kulud.
Õiguskontrollikomitee pöörab erilist tähelepanu põhimõtte „üks sisse, üks välja“ kohaldamisele, hindab kuluhinnangute kvaliteeti ja eelistatud variandi proportsionaalsust, sealhulgas juhul, kui koormuse vähendamist on piisavalt uuritud.
Lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise potentsiaali kvantifitseeritakse võimaluse korral.
Komisjon esitleb REFITi mõõdet oma ettepanekute seletuskirjades.
Komisjoni tööprogramm hõlmab õigusaktide läbivaatamist, millega kaasneb kulude kokkuhoid kodanike, ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks.

ELi õigusaktide lihtsustamine ja regulatiivse koormuse vähendamine on jagatud vastutus, mida saab saavutada üksnes juhul, kui tehakse tihedat koostööd ELi institutsioonide, liikmesriikide ja sidusrühmadega.

Osana jõupingutustest vähendada ettevõtjate ja haldusasutuste koormust on komisjon võtnud 2023. aasta märtsis avaldatud pikaajalises konkurentsivõime strateegias kohustuse ratsionaliseerida aruandluskohustusi ja vähendada seda 25%, kahjustamata sellega seotud poliitikaeesmärke.

12. septembril 2023 täiendas VKEde abipakett seda strateegiat ja andis teavet esimeste ettepanekute kohta, mis võetakse vastu koos 2024. aasta tööprogrammiga. VKEde abipaketis seati veel selged vahe-eesmärgid, mis tuleb saavutada 2023. aasta lõpuks ning mille alusel jätkatakse tegevust 2024. aastal ja pärast seda.

Kuidas saate anda oma panuse?

Parema õigusloome lahutamatu osana põhineb REFITi programm kodanike ja sidusrühmade panusel.

Tulevikukindluse platvorm

Tulevikukindluse platvorm loodi selleks, et koguda tõendeid riiklikelt, piirkondlikelt ja kohalikelt ametiasutustel, kodanikelt ja sidusrühmadelt, mis annaks komisjonile nõu selle kohta, kuidas muuta ELi õigusaktid tõhusamaks.

Lisaks oma liikmete seisukohtadele võtab tulevikukindluse platvorm arvesse ka kodanike ja sidusrühmade arvamusi, mis on esitatud portaali „Avaldage arvamust: lihtsustage!“ vahendusel.

Selle portaali kaudu saate teha ettepanekuid selle kohta, kuidas kehtivaid ELi õigusakte lihtsustada, vähendada neist tulenevat regulatiivset koormust ja kuidas neid ajakohastada.

Samuti saate jagada oma seisukohti kehtivate õigusaktide ning ELi kujunemisjärgus oleva poliitika kohta portaali „Avaldage arvamust!“ kaudu.

Peamised saavutused

Üldiselt jälgitakse REFITi tulemustabelis programmi edusamme alates 2015. aastast. Seni sisaldab tulemustabel järgmist:
üle 270 vastuvõetud seadusandliku algatuse, mis hõlmavad lihtsustamise ja koormuse vähendamise meetmeid.
210 lõpetatud hindamist ja toimivuskontrolli.

2022. aastal oli käimas 24 hindamist ja lõpule viidi neist 18. Lisaks võeti vastu 39 algatust, mis hõlmasid lihtsustamise ja koormuse vähendamise meetmeid.

Teabeleht: 2022. aasta algatused ELi õigusaktide lihtsustamiseks, vähendamiseks ja ajakohastamiseks

Taustteave

2023 – komisjon avaldab 2022. aasta koormusanalüüsi, milles antakse muu hulgas aru põhimõtte „üks sisse, üks välja“ täielikust rakendamisest selle esimesel aastal ning teatatakse komisjoni edasistest jõupingutustest ettevõtjate ja haldusasutuste aruandlusnõuete ratsionaliseerimiseks ja lihtsustamiseks.

2022 – komisjon avaldab 2021. aasta koormusanalüüsi, milles antakse esimest korda aru 2021. aastal ellu viidud katseprojekti „üks sisse, üks välja“ kohta.

2020 – komisjon loob tulevikukindluse platvormi. Tegemist on kõrgetasemeline eksperdirühmaga, kuhu kuuluvad liikmesriikide, Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajad ning sidusrühmad. Selle raames tehakse ka koostööd VKEde saadikute võrgustiku ja RegHubiga.

2017 – komisjon avaldab esimese iga-aastase koormusanalüüsi.

2017 – komisjon tõhustab REFITi, tagades, et lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise võimalusi võetakse õigusakti hindamisel ja läbivaatamisel alati arvesse. ELi õigusaktide läbivaatamine on alati hõlmatud REFITiga ning selle eesmärk on vähendada halduskoormust ja lihtsustada õigusakte.

2015 – komisjon loob REFITi platvormi; selle volitused lõppesid 31. oktoobril 2019.

2015 – komisjon avaldab uuringu (ABRplus), milles vaadeldakse, kuidas on ELi riikides kohaldatud 12 tegevusprogrammi meedet ning millisel määral on saavutatud lubatud kasu.

2012 – tegevusprogrammi lõppedes jõuab komisjon oma eesmärgini – vähendada ELi õigusaktidest ettevõtjatele tulenevat halduskoormust 25% (hinnanguline aastane kokkuhoid 30,8 miljardit eurot).

2007 – komisjon käivitab tegevusprogrammi, et vähendada ELi õigusaktidest tulenevat halduskoormust. Luuakse kõrgetasemeline töörühm, mis annab nõu rakendamisega seotud küsimustes. Selle soovitused käsitlevad muu hulgas elektrooniliste arvete esitamise edendamist ning mikroettevõtjate vabastamist ELi raamatupidamiseeskirjade kohaldamisest.

2005 – lihtsustamisprogramm hõlmab 164 meedet ajavahemikuks 2005–2009 ning sellest saab komisjoni iga-aastase tööprogrammi osa

2002 – parema õigusloome programm on esimene samm ELi õigusaktide lihtsustamise ja parandamise suunas. Sellega kehtestatakse kohustus teha mõjuhinnanguid ja sidusrühmadega konsulteerida kõigi komisjoni kavandatud uute algatuste puhul