Kliimamuutused, kiired muutused tehnoloogias ja geopoliitikas on kõik näited suundumustest, mis avaldavad eurooplaste elule suurt mõju. Need muutused toimuvad kõigil tasanditel alates kohaliku tasandi poliitikast kuni ülemaailmsete võimustruktuurideni. Komisjon tugevdab oma valmisolekukultuuri ja tõenduspõhist ennetavat poliitikakujundamist, et ennetada neid muutusi, neiks valmistuda ning toetada üleminekut rohelisele, digitaalsele ja õiglasemale Euroopale. Seepärast teeb komisjon jõupingutusi, et integreerida tulevikusuundade strateegiline analüüs oma töösse.
Mis on tulevikusuundade strateegiline analüüs?
Tulevikusuundade analüüs on valdkond, kus uuritakse ja prognoositakse võimalikke tulevasi arenguid, et kujundada eelistatavat tulevikku. Selleks kasutatakse kollektiivseid teadmisi struktureeritud ja süsteemsel viisil. Tulevikusuundi strateegiliselt analüüsides püütakse põimida Euroopa Liidu poliitikakujundamisse, strateegilisse planeerimisse ja valmisolekusse ka tulevikunägemust. See aitab ELil valmistuda tulevasteks vapustusteks ja võimalusteks ning kujundada soovitud tulevikku.
Tulevikusuundade strateegiline analüüs ei tähenda tuleviku prognoosimist, vaid erinevate võimalike tulevikustsenaariumide ning neist lähtuvate võimaluste ja probleemide uurimist. See aitab poliitikakujundajatel tegutseda olevikus, et kujundada tulevikku.
Peamised osalised
2019. aastal sai asepresident Maroš Šefčovičist komisjoni esimene tulevikusuundade strateegilise analüüsi eest vastutav volinik. Volituse rakendamist juhivad peasekretariaat ja Teadusuuringute Ühiskeskus (viimane kasutab asutusesisest tulevikusuundade analüüsi suutlikkust). Komisjoni tulevikusuundade strateegilise analüüsi võrgustik tagab pikaajalise poliitika koordineerimise kõigi peadirektoraatide vahel. Komisjon edendab tulevikusuundade analüüsimiseks tihedat koostööd ja sidemeid teiste ELi institutsioonidega, eelkõige Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi (ESPAS) kontekstis. Komisjon teeb koostööd ka rahvusvaheliste partneritega ja arendab kogu ELi hõlmava tulevikusuundade analüüsi võrgustiku kaudu partnerlusi, mis põhinevad liikmesriikide avaliku sektori tulevikuanalüüsi suutlikkusel.
Aruanded tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta
Komisjon koostab iga-aastase aruande tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta, mida võetakse arvesse komisjoni tööprogrammide ja mitmeaastase programmitöö puhul. See programmitöö põhineb osaluspõhisel ja valdkondadevahelisel tulevikusuundade analüüsil, mida juhivad komisjoni talitused, kes konsulteerivad liikmesriikide, Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi (ESPAS) partneritega ning väliste sidusrühmadega.
2023. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta („Kestlikkus ja inimeste heaolu – Euroopa avatud strateegilise autonoomia kesksed teemad“) juhib tähelepanu kõige olulisematele ja omavahel põimunud sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele, millega EL teel kestlikkuse poole silmitsi seisab. Selle alusel pakutakse välja kümme valdkonda, kus EL peab ülemineku edukaks suunamiseks võtma meetmeid. See peaks lõppkokkuvõttes tugevdama Euroopa avatud strateegilist autonoomiat ja tema ülemaailmset positsiooni nullnetoheite saavutamise kampaanias.
2023. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta
2022. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta: „Rohe- ja digipöörde sidumine uues geopoliitilises kontekstis“ keskendub Euroopa kaksikülemineku koosmõjule, võttes arvesse ka murrangulist ja muutuvat geopoliitilist maastikku, kus need üleminekud toimuvad. Selles rõhutatakse digitehnoloogia keskset rolli Euroopa viies strateegilises ja kõige enam kasvuhoonegaaside heidet tekitavas sektoris: energeetika, transport, tööstus, ehitus ja põllumajandus. Samuti tuuakse selles välja kümme peamist tegevusvaldkonda, et maksimeerida koostoimet ja vähendada pingeid üleminekute vahel 2050. aastaks.
2022. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta
2021. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta „ELi suutlikkus ja vabadus tegutseda“ esitatakse tulevikku suunatud ja valdkondadevaheline perspektiiv oluliste suundumuste kohta, mis mõjutavad ELi kuni aastani 2050. Selles käsitletakse muu hulgas järgmisi teemasid: kliimamuutused ja muud probleemid, tehnoloogilised muutused, surve demokraatiale ja väärtustele, muutused maailmakorras ja demograafias. Selles on kindlaks määratud 10 valdkonda, mille puhul EL saab oma suutlikkust ja tegutsemisvabadust suurendada.
2021. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta
2020. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta „Kurss Euroopa toimetulekuvõime suurendamisele“ arutati COVID-19 kriisist saadud esimesi struktuurseid õppetunde ning selgitati, kuidas võib tulevikusuundade analüüs aidata tugevdada Euroopa pikaajalist toimetulekuvõimet põhjalike ja kiirete muutuste ajal. Selleks analüüsiti ELi toimetulekuvõimet neljas mõõtmes: sotsiaalses ja majanduslikus, geopoliitilises ning rohe- ja digimõõtmes. Aruandes tutvustati toimetulekuvõime tulemustabeleid, mis toimivad poliitikakujundajate järelevalvevahenditena.
2020. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta
Kogu ELi hõlmav tulevikusuundade analüüsi võrgustik
Kogu ELi hõlmava tulevikusuundade analüüsi võrgustiku loomisest teatati komisjoni 2020. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta. Selle eesmärk on arendada avaliku halduse tulevikuanalüüsi suutlikkusel põhinevat sünergiat, koondades kokku kõigi liikmeriikide ja Euroopa Komisjoni intellekti ja tulevikusuundade strateegilise analüüsi alase asjatundlikkuse, et edendada strateegilist mõttevahetust ja koostööd Euroopa tuleviku jaoks olulistes küsimustes.
Kogu ELi hõlmaval tulevikusuundade analüüsi võrgustikul on kaks tasandit. Iga liikmesriigi poolt määratud tulevikuministrid kohtuvad mitteametlikult vähemalt kord aastas. Nad arutavad Euroopa tuleviku seisukohast olulisi küsimusi.
Tulevikuministrite tööd toetab võrgustik, kuhu kuuluvad riikide ametiasutuste kõrgemad ametnikud, kes kohtuvad vähemalt kaks korda aastas, et valmistada ette ministrite kohtumisi, võtta nende järeldustel põhinevaid järelmeetmeid ja teha temaatiliste töörühmade raames koostööd.
ELi poliitika kujundamise toetamine
Tulevikusuundade strateegiline analüüs aitab täiustada poliitika kujundamist, töötada välja tulevikukindlaid strateegiaid ja tagada lühiajaliste meetmete kooskõla pikaajaliste eesmärkidega. Selleks kasutatakse mitmeid erinevaid tehnikaid, sealhulgas järgmist:
tulevikuseire: sündmuste ja trendide süstemaatiline jälgimine ja kogumine. Tulemuseks on tulevikupilt või uute muutusemärkide visuaalne kaart;
megatrendide analüüs: harjumuste muutusi ja üksteist mõjutavaid trende puudutav analüüs ja arutelu, mille tulemuseks on (ühe) tuleviku lugu ja tegevuskava;
stsenaariumide kavandamine: interaktiivne ja iteratiivne protsess, mis hõlmab intervjuusid, analüüsi ja modelleerimist ning mille tulemuseks on tõenäolised tulevikustsenaariumid (meeldivad need meile või mitte) ja see, kuidas need võivad saada reaalsuseks;
visiooni loomine: eelistatud suuna kindlaksmääramine, mille tulemuseks on ühine arusaam eelistatud tulevikust ja selle sõnaselge kirjeldus ning keskpika perioodi tegevuskava, milles kirjeldatakse üksiksasjalikult konkreetseid meetmeid visiooni elluviimiseks.
Komisjon juhindub tulevikusuundade strateegilisest analüüsist strateegiliste prioriteetide saavutamisel, tehes järgmist:
- analüüsides tulevikku suunatud küsimusi, et uurida, kuidas saavutada komisjoni poliitilistes prioriteetides kirjeldatud eesmärke, analüüsida peamisi suundumusi, riske ja tekkivaid probleeme ning selgitada välja ELi jaoks eriti olulised teemad. Need toimingud hõlmavad iga-aastaste tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruannete avaldamist või võrdlusstsenaariumide kasutamist;
- toetades parema õigusloome tegevuskava. Tulevikusuundade strateegiline analüüs peaks aitama ette valmistada peamisi poliitikaalgatusi. Nii tagatakse, et ELi poliitika tugineb selgele arusaamisele tulevastest suundumustest ja tekkivatest probleemidest, võimalikest stsenaariumidest ning nendega seotud probleemidest ja võimalustest. Näiteks on komisjon töötanud välja tulevikusuundade stsenaariumid, mis hõlmavad nelja võimalikku stsenaariumi 2040. aasta jaoks, millele peaks otseselt tuginema komisjoni teatis maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni kohta;
- toetades tulevikule suunatud mõtlemist poliitikakujundajate hulgas ja andes inspiratsiooni peamisi poliitikaküsimusi käsitlevate pikaajaliste strateegiate jaoks sihipärase töö kaudu, mis hõlmab erinevaid teemasid: nt põllumajandustootjate roll aastal 2040, tolli tulevik ELis ning töökohtade keskkonnahoidlik tulevik;
- aidates teha läbivaatamisi õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi alusel, mille raames tehakse kindlaks võimalused vähendada Euroopa regulatiivset koormust ja mis aitab hinnata, kas kehtivad ELi õigusaktid on endiselt tulevikukindlad.
Järgmised sammud
- Koostöö tugevdamine kogu ELi hõlmava tulevikusuundade analüüsi võrgustiku raames, et suurendada tulevikusuundade analüüsi suutlikkust kõigi ELi liikmesriikide haldusasutustes.
- Komisjoni tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava rakendamine ja arutelu tulevaste algatuste üle.
- Koostöö teiste ELi institutsioonidega Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi (ESPAS) raames.
Kontaktandmed
Päringud palume saata aadressil SG-FORESIGHT
ec [dot] europa [dot] eu (SG-FORESIGHT[at]ec[dot]europa[dot]eu). JRC-FORESIGHTec [dot] europa [dot] eu (JRC-FORESIGHT[at]ec[dot]europa[dot]eu).