ELi õiguse kohaldamise järelevalve 2022. aasta aruanne

Igal aastal avaldab komisjon aruande, mis käsitleb liidu õiguse kohaldamise järelevalvet eelnenud aastal. Aruandes vaadeldakse liikmesriikides ELi õiguse kohaldamise peamisi aspekte ning komisjoni meetmeid ELi õiguse järgimise tagamiseks 2022. aastal. Põhiaruandes esitatakse komisjoni poliitiliste prioriteetide seisukohast kõige olulisemad uurimised ja rikkumismenetlused. Sellel veebisaidil on esitatud rikkumisjuhtumid, EU Piloti menetlused ja kaebused poliitikavaldkondade ja liikmesriikide kaupa viie aasta lõikes. Poliitikavaldkondi käsitlevad spetsiaalsed veebilehed annavad teavet selle kohta, kuidas komisjon edendas nõuete täitmist nendes valdkondades, ning viidatakse Euroopa Liidu Kohtu peamistele otsustele. Liikmesriikide lehtedel antakse konkreetse riigi kohta täpsemat teavet.

 

Rikkumised

Uued rikkumismenetlused 2018–2022

[notranslate]new_infringement_cases_2018_2022[/notranslate]

Klõpsates sellel interaktiivsel mitmetasandilisel graafikul, saate tutvuda valitud aasta uute rikkumismenetluste jaotusega poliitikavaldkondade ja rikkumiste liikide kaupa.

Aasta lõpu seisuga pooleli olnud rikkumismenetlused (2018–2022)

[notranslate]infringement_cases_open_at_year_end_2018_2022[/notranslate]

Klõpsates ülal esitatud mitmetasandilisel graafikul, saate tutvuda valitud aasta lõpu seisuga pooleliolevate rikkumismenetluste arvuga poliitikavaldkondade ja rikkumiste liikide kaupa.

Rikkumisjuhtumite edenemine

Ülal esitatud graafikul on näidatud uute, lõpetatud või aasta lõpu seisuga endiselt pooleliolevate menetluste arv ajavahemikul 2018–2022. Rippmenüül klõpsates saate valida poliitikavaldkonna.

Uute rikkumisjuhtumite liik liikmesriikide kaupa ja Ühendkuningriigi puhul

Aasta lõpu seisuga pooleliolevate rikkumisjuhtumite liik liikmesriikide kaupa ja Ühendkuningriigi puhul

Lõpetatud rikkumismenetlused menetlusetappide järgi

Komisjon püüab ELi õiguse rikkumisi võimalikult kiiresti lahendada. Kui rikkumisjuhtum lahendatakse varases etapis, saavad inimesed ja ettevõtjad kasu ELi õigusest kiiremini, ilma et nad peaksid Euroopa Liidu Kohtusse pöörduma.

2022. aastal lõpetas komisjon 489 rikkumismenetlust. 96 % juhtudest oli võimalik menetlus lõpetada ilma kohtusse pöördumata. Täpsemalt lõpetas komisjon rikkumismenetlused järgmistes etappides:

• 354 rikkumismenetlust pärast ELi toimimise lepingu artikli 258 kohase ametliku kirja saatmist;
• 116 rikkumismenetlust pärast põhjendatud arvamuse saatmist;
• 8 rikkumismenetlust pärast asja Euroopa Kohtusse andmise otsuse tegemist, kuid enne vastava avalduse esitamist;
• 9 rikkumismenetlust pärast kohtuotsust (sealhulgas üks kohtuasi pärast teist ELi toimimise lepingu artikli 260 kohast kohtuotsust);
• 2 rikkumismenetlust võeti Euroopa Kohtust tagasi, enne kui kohus oma otsuse tegi. Komisjon võttis need rikkumismenetlused tagasi, kuna asjaomased liikmesriigid olid võtnud ELi õiguse järgimiseks vajalikud meetmed.

Kohtusse pöördumine ja kohtuotsused

2022. aastal otsustas komisjon anda Euroopa Liidu Kohtusse kokku 35 rikkumismenetlust. Kõik need menetlused suunati Euroopa Kohtusse esimest korda ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel (18 juhtumit) või artikli 258 ja artikli 260 lõike 3 alusel (17 juhtumit).

ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 3 kohaselt võib komisjon teha ettepaneku rahaliste karistuste määramiseks isegi siis, kui ta suunab rikkumismenetluse esimest korda kohtusse. Komisjon otsustas taotleda kohtult rahaliste karistuste määramist kõigi 17 menetluse puhul ja tegi nimetatud artikli kohase kohtusse suunamise otsuse (lisateavet rikkumismenetluse eri etappide kohta leiab siit).

Pärast seda, kui komisjon on otsustanud suunata menetluse kohtusse, koostab ta taotluse ja esitab selle Euroopa Liidu Kohtule. 2022. aastal andis komisjon Euroopa Kohtusse 35 rikkumismenetlust (sealhulgas menetlused, mille kohta oli tehtud kohtusse suunamise otsus enne 2022. aastat).

2022. aastal tegi Euroopa Kohus ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel 18 kohtuotsust ja ühe otsuse ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 alusel. Viimati nimetatud kohtuasjas määras kohus Kreeka suhtes rahalise karistuse.

17 kohtuotsust tehti komisjoni kasuks, kuid kahes Poolat käsitlevas kohtuasjas jättis Euroopa Kohus komisjoni hagi rahuldamata. 2022. aastal tehti rikkumist käsitlevad kohtuotsused järgmiste liikmesriikide suhtes:

• Hispaania (kolm),
• Bulgaaria, Iirimaa, Poola ja Slovakkia (iga riik kaks);
• Belgia, Taani, Kreeka, Prantsusmaa, Itaalia, Austria ja Portugal (iga riik üks).

Samuti tehti üks kohtuotsus Ühendkuningriigi suhtes.

Liikmesriigid peavad kiiresti võtma kõik meetmed, mis on vajalikud kohtuotsuse täitmiseks. See ei lähe aga tegelikkuses alati nii. 2022. aasta lõpus oli pärast kohtuotsuse tegemist veel pooleli 84 ELi toimimise lepingu artikli 258 kohast rikkumismenetlust ja 16 ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 kohast rikkumismenetlust, sest komisjon leidis, et liikmesriigid ei olnud kohtuotsuseid veel täitnud.

Pärast kohtuotsust pooleliolevad rikkumismenetlused liikmesriigiti

Eespool esitatud mitmetasandilisel graafikul klõpsates saate tutvuda nende rikkumismenetluste poliitikavaldkondadega, mis on pooleli pärast asjaomase liikmesriigi kohta tehtud Euroopa Kohtu kohtuotsust.

 

Direktiivide ülevõtmine

2022. aastasse langes 42 direktiivi ülevõtmise tähtaeg. See on vähem kui 2021. aastal (55). Keskmine ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid pidid 2022. aasta tähtajaga direktiivi üle võtma, oli 14,5 kuud. See on 2021. aastaga võrreldes lühem (22,4 kuud). Ülevõtmise tähtaja kehtestavad seadusandjad, kui nad direktiivi vastu võtavad, ja need võivad varieeruda sõltuvalt direktiivi liigist. Näiteks võivad delegeeritud direktiivide ja rakendusdirektiivide ülevõtmise tähtajad olla lühemad kui seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud direktiividel.

Uued hilinenud ülevõtmisega seotud menetlused 2018–2022

[notranslate]new_late_transposition_cases_2018_2022[/notranslate]

Klõpsates sellel interaktiivsel mitmetasandilisel graafikul, saate tutvuda 2022. aasta uute hilinenud ülevõtmisega seotud menetluste jaotusega poliitikavaldkondade ja sektorite kaupa.

Hilinenud ülevõtmisega seotud menetlused 2022. aastal liikmesriikide kaupa ja Ühendkuningriigi puhul

 

EU Pilot

Rikkumiseelne protsess EU Pilot on vahend, mida komisjon kasutab, kui see võib aidata nõudeid täita kiiremini kui ametlik rikkumismenetlus. Niiviisi saab komisjon lahendada hulga juhtumeid EU Piloti etapis, ilma et oleks vaja algatada rikkumismenetlust. Samuti võib see osutuda kasulikuks siis, kui komisjon soovib koguda hindamiseks vajalikku faktilist ja õiguslikku teavet.

Uued EU Piloti juhtumid 2018–2022

[notranslate]new_eu_pilot_cases_2018_2022[/notranslate]

Klõpsates sellel interaktiivsel mitmetasandilisel graafikul, saate tutvuda 2022. aasta uute EU Piloti juhtumite jaotusega poliitikavaldkondade ja sektorite kaupa.

EU Piloti juhtumite edenemine

Ülal esitatud graafikul on näidatud uute, lõpetatud või aasta lõpu seisuga endiselt pooleliolevate EU Piloti juhtumite arv ajavahemikul 2018–2022. Rippmenüül klõpsates saate valida poliitikavaldkonna.

Komisjon avas 2022. aastal 279 EU Piloti juhtumit. Neist 51 avati kaebuste alusel ja 228 avas komisjon pärast omaalgatuslikke uurimisi.

Komisjon lõpetas 2022. aastal 215 EU Piloti juhtumit. Nendest 160 uurimine lõpetati pärast asjaomastelt liikmesriikidelt rahuldavate vastuste saamist. See teeb lahendamise määraks 74 %, mis on madalam kui 2021. aastal (81 %). 46 juhtumi puhul lõpetati EU Piloti menetlus ettepanekuga jätkata selle küsimuse käsitlemist rikkumismenetluse teel. Üheksa neist põhinesid kaebustel.

Poliitikavaldkonnad, kus tehti EU Piloti juhtumite puhul kõige sagedamini ettepanek jätkata juhtumi käsitlemist rikkumismenetluse teel, on energeetika (12 juhtumit), siseturg (9 juhtumit), keskkond (7 juhtumit) ning ränne ja siseasjad (7 juhtumit).

2022. aasta lõpu seisuga pooleliolevad EU Piloti juhtumid liikmesriikide kaupa

Klõpsates sellel mitmetasandilisel graafikul, saate tutvuda 2022. aasta lõpu seisuga pooleliolevate rikkumismenetluste jaotusega poliitikavaldkondade kaupa asjaomases liikmesriigis.

 

Kaebused

Uued kaebused 2018–2022

[notranslate]new_complaints_2018_2022[/notranslate]

Klõpsates sellel interaktiivsel mitmetasandilisel graafikul, saate tutvuda 2022. aasta uute kaebuste jaotusega poliitikavaldkondade ja sektorite kaupa.

Kaebuste menetlemise edenemine

Ülal esitatud graafikul on näidatud uute, menetletud või aasta lõpu seisuga endiselt pooleliolevate kaebuste arv ajavahemikul 2018–2022. Rippmenüül klõpsates saate valida poliitikavaldkonna.

2022. aastal menetletud kaebused

Klõpsates sellel interaktiivsel mitmetasandilisel graafikul, saate tutvuda 2022. aastal menetletud kaebuste jaotusega poliitikavaldkondade kaupa.

Komisjon menetles 2022. aastal 3 615 potentsiaalset kaebust. Suur hulk saadud kirjadest (951), mille isikud ja asutused liigitasid kaebuseks, ei vastanud kaebuse ametlikele kriteeriumidele ning neile vastati vastavalt komisjoni hea haldustava eeskirjale.

Komisjon hindas 2 254 kaebust ning kas ei teinud kindlaks ühegi ELi õigusakti rikkumist või tegi kindlaks võimaliku rikkumise, mida komisjon põhimõtteliselt ei uuri vastavalt 2016. aasta teatise „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ kohasele täitmise tagamise strateegilisele lähenemisviisile.

Näiteks kui tegemist on kaebusega ELi õiguse väära kohaldamise üksikjuhtumi kohta, kui ei ole piisavalt märke üldisest tavast või süstemaatilise suutmatuse kohta kohaldada ELi õigust. Selliste probleemide lahendamiseks saab kaebuse esitaja kasutada riiklikke õiguskaitsemehhanisme. Seetõttu ei ole vaja komisjoni konkreetseid uurimisi.

Komisjon menetles 170 kaebust, uurides neid rikkumiseelses menetluses EU Pilot või rikkumismenetluse käigus. Seda on rohkem kui 2021. aastal (117). See tähendab, et 2022. aastal korraldas komisjon 4,7 % (potentsiaalse) kaebuse menetlemiseks uurimise.

179 kaebuse käsitlemine lõpetati, kuna need dubleerisid olemasolevaid kaebusi, ja 58 kaebust võeti tagasi (kas kaebuse esitajate poolt või seetõttu, et kaebust ei esitatud ettenähtud vormil). Komisjon edastas ka kolm kaebust SOLVITile.

2022. aastal registreeris komisjon kolm nn samasisulist kaebust. Samasisulise kaebuse menetlust võib komisjon kasutada selleks, et käsitleda mitut liikmesriigi vastu samas või sarnases küsimuses esitatud üksikkaebust. Komisjon registreerib sellisel juhul kõik kaebused ühe registrinumbri all ning igale kaebuse esitajale eraldi kirja saatmise asemel avaldab ta Europa veebisaidil kaebuste vastuvõtmise kohta avaliku teate. Eespool nimetatud statistikas loetakse samasisuline kaebus üheks kaebuseks. Kõnealused samasisulised kaebused puudutasid järgmist:

• ELi õiguse üldpõhimõtete ja põhiõiguste väidetav rikkumine Itaalia poolt seoses eriolukorra ja muude meetmetega (409 üksikkaebust),
• töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate ELi eeskirjade väidetav rikkumine Leedu poolt (450 üksikkaebust),
• pärimisasju käsitlevate ELi eeskirjade väidetav rikkumine Prantsusmaa poolt (22 üksikkaebust).

Kaebused, mille tulemuseks on EU Piloti uurimine või rikkumismenetlus, teemade kaupa (10 peamist kaebust)

EU Piloti menetluse ja rikkumismenetluseni viinud 170 kaebust puudutasid kõige sagedamini järgmisi liikmesriike:

• Rootsi (34),
• Prantsusmaa (25),
• Itaalia (21),
• Hispaania (14),
• Bulgaaria (13).

Kui kaebustel põhinevad või kaebuse põhjal algatatud rikkumismenetlused ei lahenda ELi õiguse rikkumist kohtueelses etapis, kaebab komisjon liikmesriigi Euroopa Liidu Kohtusse.

2022. aastal tegi komisjon ühe otsuse kaevata liikmesriik kaebuse põhjal avatud juhtumis Euroopa Kohtusse. See puudutas kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitlevate ELi õigusnormide ebaõiget ülevõtmist Portugali poolt.

 

Juhtumite menetlemise keskmine aeg

Ülal esitatud graafikul on näidatud, mitu nädalat kulub keskmiselt kaebuste, EU Piloti juhtumite ja rikkumismenetluste lõpetamise kohta otsuse tegemiseks. Teatavaid EU Piloti juhtumeid või kaebusi võidakse arvesse võtta rohkem kui üks kord (nt kui esialgse kaebuse tulemusena on algatatud EU Piloti juhtum või rikkumismenetlus).

 

Lisateave rikkumismenetluste kohta poliitikavaldkondade kaupa

 

Liikmesriigid

 

Metoodika

Käesolevas aruandes esitatakse meetmed, mida komisjon on ELi õiguse jälgimiseks ja järgimise tagamiseks võtnud 2022. aastal. Nimetatud rikkumismenetluste seis võib olla sellest ajast muutunud.

Aastaaruande poliitikavaldkonnad vastavad komisjoni peadirektoraatidele. Mõned laiemad teemad võivad kuuluda mitme peadirektoraadi alla. Näiteks võivad ühtse turu rikkumised põhineda õigusaktidel, mis hõlmavad isikute, kaupade, teenuste ja kapitali piiriülest vaba liikumist ELis, aga ka maksustamist, tööhõivet, kultuuri, sotsiaalpoliitikat, haridust, rahvatervist, energeetikat, tarbijakaitset, transporti, keskkonda (v.a looduskaitse) ning infoühiskonda ja meediat. Seetõttu võetakse aastaaruandes ühtse turu rikkumisi arvesse nende konkreetsemate poliitikavaldkondade raames.

Teatava poliitikavaldkonna arvnäitajad võivad aja jooksul muutuda, kuna juhtumeid võib menetlemiseks ühest poliitikavaldkonnast teise üle kanda. Selliseid vastuolusid ei tohiks esineda kõigi poliitikavaldkondade kohta käivates üldarvudes.

Käesolevas aruandes esitatud viide „kaebustele“ hõlmab sissetulevaid kirju, mille saatjad ise on liigitanud kaebuseks, kuigi need ei vasta teatise „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ lisa („Liidu õiguse kohaldamise kohta kaebuse esitanuga suhtlemise haldusmenetlus“) punktis 3 sätestatud tingimustele. Lisaks hõlmab viide „kaebustele“ nn „samasisulisi kaebusi“, mille puhul komisjon menetleb ühe kaebuse toimiku (registreerimiskande) raames mõnikord väga suurt hulka üksikkaebusi. Mis puudutab kaebuste arvu, siis mõnel juhul võib erinevus võrreldes eelmise aastaaruandega olla tingitud sellest, et statistiliste andmete väljavõtte tegemise ajal esines kaebuste registreerimisel hilinemisi või topelt- või ekslikku registreerimist.

 

Teave Ühendkuningriigi kohta

1. veebruaril 2020 jõustus väljaastumisleping, milles sätestati Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kord, ning Ühendkuningriigist sai ametlikult kolmas riik. Väljaastumislepingus sätestatud üleminekuperiood lõppes 31. detsembril 2020. Kooskõlas väljaastumislepinguga võib komisjon jätkata pooleliolevate rikkumismenetluste uurimist ja uute menetluste algatamist Ühendkuningriigi suhtes seoses ELi õiguse rikkumistega, mis leidsid aset enne üleminekuperioodi lõppu, või seoses väljaastumislepingu teatavate sätete või Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli ning Küprosel asuvaid suveräänseid baasipiirkondi käsitleva protokolli teatavate sätete rikkumisega. Seetõttu kajastuvad Ühendkuningriigiga seotud menetlused käesoleva aruande üldises statistikas.

Pressiteade

Eelmised aastaaruanded ELi õiguse kohaldamise kohta