Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
Euroopa Komisjon

Euroopa Eelarvenõukogu: küsimused ja vastused

Mida see nõukogu endast kujutab ja mida see teeb?

Pärast viie juhi aruannet Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta otsustas komisjon 2015. aasta oktoobris luua eelarveküsimustes sõltumatu nõuandekoguna Euroopa Eelarvenõukogu. Eelarvenõukogu peamised ülesanded on

määruse (EL) 2024/1263 artikli 24 kohaselt järgmised:

  1.  esitada õigeaegselt järelhinnang liidu eelarvejuhtimise raamistiku elluviimise kohta;
  2. anda nõu selle kohta, milline peaks olema euroala kui terviku suhtes sobiv tulevane eelarvepoliitika seisund ning millised peaksid olema stabiilsuse ja kasvu pakti normistikuga kooskõlas olevad asjakohased riikide eelarvepoliitika seisundid;
  3. anda komisjoni või nõukogu taotlusel nõu stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise kohta, sealhulgas üldise vabastusklausli pikendamise kohta kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 25;
  4. teha tihedat koostööd direktiivi 2011/85/EL artiklis 8a osutatud sõltumatute eelarveasutustega;
  5. teha ettepanekuid eelarveraamistiku edasise arengu kohta.

Euroopa Eelarvenõukogu koosneb esimehest ja neljast liikmest ning selle tööd toetab sekretariaat. Esimees ja liikmed on rahvusvaheliselt tunnustatud eelarvepoliitika, riigi rahanduse ja makromajanduse valdkonna eksperdid, kellel on kogemusi Euroopa majanduse juhtimise ja ELi eelarve-eeskirjade alal.

Miks see loodi?

Aasta 2007 järgne majandus- ja finantskriis tõi esile, kui oluline on, et liikmesriigid rakendaksid vastutustundlikku eelarvepoliitikat, mis ühitab riigi rahanduse jätkusuutlikkuse vajaduse majanduse stabiliseerimise vajadusega. See on eriti oluline euroala jaoks. Eelarvenõukogu esitab komisjonile ja nõukogule hinnangu ELi eelarve-eeskirjade rakendamise kohta, sealhulgas tegeliku eelarvepoliitika asjakohasuse kohta euroala ja liikmesriikide tasandil.

Millal nõukogu loodi?

Eelarvenõukogu loodi 21. oktoobril 2015 (komisjoni 21. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1937, millega luuakse sõltumatu nõuandev Euroopa Eelarvenõukogu). 

Komisjoni uus otsus võeti vastu 29. juulil 2024 (komisjoni 29. juuli 2024. aasta otsus (EL) 2024/2115, millega luuakse sõltumatu nõuandev Euroopa Eelarvenõukogu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/1937). Tavaliselt tuleb nõukogu kokku kord kuus, kuid vajaduse korral ka sagedamini.

Kuidas liikmeid valitakse?

Viie nõukogu liikme struktureeritud ja läbipaistev valikuprotsess algab avaliku osalemiskutsega. Komisjoni kõrgetest ametnikest koosnev valikukomisjon korraldab intervjuusid ja koostab nimekirja nendest, kes kandideerivad esimeheks ja juhatuse liikmeteks. Seejärel konsulteerib komisjon eelvaliku läbinud kandidaatide teemal Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukoguga.

Millised on juhatuse liikmete valimise kriteeriumid?

Taotluste hindamise kriteeriumid on järgmised:

  • kandidaatide tõendatud ja asjakohane pädevus ja kogemus, mis tõendab, et nad on lugupeetud rahvusvahelised eksperdid makromajanduse, riigi rahanduse, eelarvepoliitika ja eelarve haldamise valdkonnas;
  • põhjalik arusaam ELi eelarve-eeskirjadest ja nende rollist ELi ning majandus- ja rahaliidu toimimises;
  • tõendatud ja asjakohane pädevus ja kogemus majanduspoliitika kujundamisel; soovitavalt omandatud poliitikat kujundavates asutustes, poliitikaalast nõu andvates asutustes või teadusasutustes;
  • ELi institutsioonide, ELi otsuste tegemise protsessi ja Euroopa Komisjoni rolli tundmine;
  • kasuks tulevad horisontaalsel riikideülesel tasandil majandusanalüüsi tegemise kogemused.

Valimisprotsessi raames püütakse võimalikult suurel määral tagada valikumenetluse sooline ja geograafiline tasakaalustatus, võttes arvesse Euroopa Eelarvenõukogu konkreetseid ülesandeid ja nende täitmiseks vajalikke eriteadmisi. 

Kas nõukogu on sõltumatu või osa komisjonist?

Juhatuse liikmed peavad tegutsema sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki ELi või liikmesriigi institutsioonilt, organilt või valitsuselt, sealhulgas Euroopa Komisjonilt. Nad on kohustatud avalikustama kõik võimalikud huvide konfliktid. Nõukogu nõuannete erapooletus on tagatud tänu selle tasakaalustatud koosseisule, milles on esitatud erinevad kogemused, taust ja seisukohad.

Juhatuse liikmed ei ole komisjoni töötajad ja neil on kohustus pakkuda sõltumatuid eksperditeadmisi. Kuigi praktilistel halduslikel põhjustel (näiteks juurdepääsuks sarnastele andmetele) tuli nõukogu sekretariaat lisada komisjoni juurde, on nõukogu hoolikalt kavandatud täiesti sõltumatuks organiks.

Euroopa Eelarvenõukogu volitused ja ülesehitus on läbipaistvalt sätestatud komisjoni 29. juuli 2024. aasta otsuses (EL) 2024/2115, millega luuakse sõltumatu nõuandev Euroopa Eelarvenõukogu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/1937. Selle volitustel ja sõltumatusel on seega selge õiguslik alus, mis on kooskõlas sõltumatute asutuste parimate tavadega.

Miks ei tee nõukogu eelarveotsuseid?

Viie juhi aruandes märgitakse selgelt, et nõukogu: „peaks poliitika alal nõu andma, mitte seda ellu viima. Nõuete täitmise tagamine peaks jääma Euroopa Komisjoni ülesandeks.“

Komisjoni volitused põhinevad ELi lepingul, kus on selgelt kirjeldatud iga institutsiooni rolli majandus- ja rahapoliitika kujundamisel. „Täielikult sõltumatu ekspertorgan“ ei saa teha eelarveotsuseid, sest see rikuks erinevate ELi institutsioonide õigusi, sealhulgas aluslepingus sätestatud aruandekohustust ja otsustamismenetlusi.

Sellega seoses on oluline mitte segi ajada ELi tasandil loodud nõukogu rolli komisjoni ja nõukogu nõustamisel riiklikul tasandil loodud riiklike eelarvenõukogude rolliga.

Kas nõukogu arvamused on avalikud?

Kooskõlas komisjoni otsusega, millega luuakse Euroopa Eelarvenõukogu (artikkel 7), avalikustatakse kõik Euroopa Eelarvenõukogu aruanded ja nõuanded.

Kas nõukogul on piisavalt vahendeid?

Euroopa Eelarvenõukogu ja asjaomased komisjoni talitused allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi. Sekretariaat pakub nõukogule tehnilist ja praktilist tuge.

Millised on Euroopa Eelarvenõukogu ja riiklike eelarvenõukogude vahelised suhted?

Kõigis liikmesriikides peavad teise majanduse juhtimise paketi määruste kohaselt olema riiklikud eelarvenõukogud. Riiklikud eelarvenõukogud on sõltumatud asutused, mis jälgivad liikmesriikide eelarve-eeskirjade järgimist.

Nõukogu direktiivi 2011/85 kohaselt peavad kõigis ELi liikmesriikides olema riiklikud eelarvenõukogud. Riiklikud eelarvenõukogud on sõltumatud asutused, mis jälgivad liikmesriikide eelarve-eeskirjade järgimist ja hindavad/koostavad riikide eelarvete aluseks olevaid makromajanduslikke prognoose.

Euroopa Eelarvenõukogu ei sekku riiklike eelarvenõukogude töösse, vaid teeb nendega koostööd, eelkõige parimate tavade vahetamisel ja ühise arusaamise hõlbustamisel ELi eelarve-eeskirjadega seotud küsimustes. Selline koostöö on kasulik nii Euroopa Eelarvenõukogule kui ka liikmesriikide eelarvenõukogudele ning tugevdab neid.