Euroopa oskusteaasta annab uue hoo elukestvale õppele, andes inimestele ja ettevõtetele võimaluse panustada rohe- ja digipöördesse ning toetades innovatsiooni ja konkurentsivõimet.
Toetame konkurentsivõimet, osalust ja talenti
Vajalike oskustega töötajate olemasolu toetab ka kestlikku majanduskasvu, soodustab innovatsiooni ja parandab ettevõtete konkurentsivõimet. Euroopa oskusteaasta 2023 aitab ettevõtetel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, lahendada oskuste nappuse probleemi ELis. Selle raames edendatakse ümber- ja täiendusõppe mõtteviisi, aidates inimestel omandada kvaliteetsete töökohtade jaoks õigeid oskusi.
Rohe- ja digiüleminek pakuvad inimestele ja ELi majandusele uusi võimalusi.
Kvalifitseeritud töötajatel on paremad töövõimalused ja nad osalevad ühiskonnas täiel määral. Sellega tagatakse, et majanduse taastumine ning rohe- ja digiüleminek on sotsiaalselt aus ja õiglane.
Peame pöörama rohkem tähelepanu investeeringutele kutseharidusse ja täiendusõppesse. Vajame paremat koostööd ettevõtetega, sest nemad teavad kõige paremini, mida nad vajavad. Ning peame viima need vajadused vastavusse inimeste püüdlustega. Kuid peame ka Euroopasse meelitama vajalike oskustega tööjõudu, mis aitavad ettevõtteid ja tugevdavad Euroopa majanduskasvu.
Uus hoog elukestvale õppele
Euroopa oskusteaasta annab uue hoo, et saavutada ELi 2030. aasta sotsiaalsed eesmärgid, et vähemalt 60% täiskasvanutest osaleks igal aastal koolitusel ja vähemalt 78% tööhõives.
Algatus aitab kaasa ka 2030. aasta digikompassi eesmärkide saavutamisele, mille kohaselt antakse ELis 2030. aastaks vähemalt 80%-le täiskasvanutest põhilised digioskused ja võetaks tööle 20 miljonit IKT-spetsialisti.
Praegu märgib rohkem kui kolm neljandikku ELi ettevõtetest, et neil on raskusi vajalike oskustega töötajate leidmisega, samas kui ainult 37% täiskasvanutest osaleb korrapäraselt koolitusel.
Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks näitab, et neljal täiskasvanul kümnest ja igal kolmandal Euroopas töötaval inimesel puuduvad põhilised digioskused. Naised on tehnoloogiaga seotud kutsealadel ja õpingutel alaesindatud, kusjuures ainult üks viiest IKT-spetsialistist ja üks kolmest teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) eriala lõpetanust on naine.
Kuidas me seda teeme?
Soovime teha koostööd Euroopa Parlamendi, ELi liikmesriikide, sotsiaalpartnerite, tööturuasutuste, kaubandus- ja tööstuskodade, haridus- ja koolitusteenuste osutajate, töötajate ja ettevõtjatega, et tõhustada ja edendada oskuste arendamist kohapeal.
Soodustame suuremaid, tõhusamaid ja kaasavamaid investeeringuid koolitusse ja täiendusõppesse.
Tagame oskuste vastavuse tööturu vajadustele, tehes sealhulgas koostööd ka sotsiaalpartnerite ja ettevõtjatega.
Sobitame inimeste püüdlusi ja oskusi tööturul pakutavate võimalustega, eelkõige rohe- ja digiüleminekut ning majanduse taastumist silmas pidades.
Oskuste ja andekate inimeste ligimeelitamine kolmandatest riikidest, sealhulgas parandades õppimisvõimalusi ja liikuvust ning hõlbustades kvalifikatsioonide tunnustamist.
Komisjon tõstab esile asjakohased ELi algatused ja rahastamisvõimalused, et toetada nende meetmete kasutuselevõttu, rakendamist ja elluviimist kohapeal. Korraldatakse üritusi ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et toetada partnerite vastastikust õpet täiendus- ja ümberõppes.
Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuidas kaasata tööturule rohkem inimesi, eelkõige naisi ja noori ning ennekõike mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori;
ELi algatused, millega toetatakse oskuste arendamist
Euroopa oskusteaasta puhul tugineb EL paljudele käimasolevatele algatustele, mis on muu hulgas järgmised:
- Euroopa oskuste tegevuskava on ELi oskustealase poliitika koostöö raamistik ning see aitab jätkuvalt üksikisikutel ja ettevõtjatel arendada oskusi ning neid rakendada.
- Oskuste pakt: see hõlmab 1000 liiget ja 14 laiaulatuslikku partnerlust strateegilistes sektorites ning selle raames on antud lubadusi toetada kuni 6 miljoni inimese oskuste täiendamist.
- Nõukogu soovitused isiklike õppekontode ja mikrokvalifikatsioonitunnistuste kohta aitavad inimestel oma oskusi paindlikumalt ja sihipärasemalt ajakohastada või täiendada.
- ELi digioskuste ja töökohtade koalitsioon tegeleb digioskuste nappuse probleemiga, tuues kokku kõik asjaomased partnerid, et suurendada teadlikkust ja soodustada koolitusi digioskuste edendamiseks.
- Euroopa ühendamise rahastu raames loodud Euroopa digioskuste ja töökohtade platvorm pakub teavet ja vahendeid digioskuste kohta, näiteks enesehindamisvahendit.
- ELi liikmesriikidega peetava digiõppe ja -oskuste teemalise struktureeritud dialoogi raames arutatakse, kuidas tuua haridusse uusi digitehnoloogiaid ja aidata parandada digioskusi.
- Euroopa uues innovatsioonikavas tehakse ettepanek juhtalgatuse ja meetmete kohta, et luua meie andekatele inimestele sobivad raamtingimused.
- Euroopa ülikoolistrateegias pakutakse välja mitu meedet, et arendada kõrgetasemelisi ja tulevikukindlaid oskusi paljude õppijate, sealhulgas elukestvas õppes osalejate jaoks.
- ELi talendireservi ja talendipartnerluste loomine teatavate kolmandate riikidega aitab sobitada Euroopas töötada soovijate oskusi tööturu vajadustega.
Oskuste ELi-poolne rahastamine
Täiendus- ja ümberõppesse tehtavateks investeeringuteks on võimalik saada märkimisväärses mahus ELi rahastust ja tehnilist toetust.
- Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), mille eelarve aastateks 2021–2027 on üle 99 miljardi euro, on ELi peamine inimestesse investeerimise vahend.
- Taaste- ja vastupidavusrahastust saab toetada liikmesriikide reforme ja investeeringuid, sealhulgas oskuste ja tööhõive valdkonnas.
- 580 miljoni eurose eelarvega programmi „Digitaalne Euroopa“ raames rahastatakse kõrgema taseme digioskuste arendamist ja toetatakse digiekspertide talendireservi arendamist.
- Programmiga „Euroopa horisont“ toetatakse teadlaste, ettevõtjate ja novaatorite oskusi, eelkõige Marie Skłodowska-Curie meetme, Euroopa Innovatsiooninõukogu ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kaudu.
- 26,2 miljardi euro suuruse eelarvega programmi „Erasmus+“ toetatakse ka kutsehariduses ja -koolituses osalevate õppijate ja töötajate isiklikku ja kutsealast arengut, selles osalevaid asutusi ning rahastatakse ka Euroopa ülikoole.
Rohkem programme, mille raames saab toetada oskuste arendamist: programm „InvestEU“, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Euroopa Regionaalarengu Fond, õiglase ülemineku fond, avaliku sektori laenurahastu õiglase ülemineku mehhanismi raames, Euroopa solidaarsuskorpus, keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE), moderniseerimisfond, tehnilise toe instrument ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument.
Ajajoon
- 7. märts 2023
Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide poliitiline kokkulepe
- 9. veebruar 2023
Euroopa Parlament võtab vastu raporti ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa oskusteaasta 2023 kohta
- 8. detsember 2022
Ministrid leppisid tööhõive ja sotsiaalpoliitika nõukogus (EPSCO) kokku nõukogu seisukohas, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu otsus 2023. aasta Euroopa oskusteaastaks nimetamise kohta
- 12. oktoober 2022
Komisjon võtab vastu ettepaneku Euroopa oskusteaasta 2023 kohta
- 14. september 2022
President von der Leyen teeb oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus ettepaneku nimetada 2023. aasta Euroopa oskusteaastaks
Viimati lisatud
- Talentide rakendamine Euroopas: uus hoog ELi piirkondadele
- Tööränne: komisjon ja liikmesriigid tõhustavad koostööd, et lahendada tööjõupuuduse probleem ELi tööturul
- Praktika: komisjoni hinnangus analüüsitakse Euroopa kvaliteediraamistiku mõju
- Pressiteade: komisjon annab avalöögi Euroopa oskusteaastale
- Pressiteade: oskuste paktil on teise aastapäeva täitumisel juba 1000 liiget