Maailma suurim vabakaubanduspiirkondELis ja Indias elab kokku ligikaudu veerand maailma elanikkonnast ehk kaks miljardit inimest ja nende arvel on ligikaudu 25% kogu maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP). ELi ja India kaubandusleping on suurim kaubandusleping, mille EL ja India on eales sõlminud. See annab ELile märkimisväärse konkurentsieelise olulisemates tööstussektorites ning põllumajandus- ja toidutootmissektoris. Samuti aitab see tugevdada kaubandus-, investeerimis- ja poliitilisi sidemeid maailma kahe suurima demokraatia vahel. Leping aitabkõrvaldada kaubandustõkked ja lihtsustada menetlusiavada uusi ekspordivõimalusitugevdada ELi majandusjulgeolekut tarnete mitmekesistamise kaudu Tähtsamad näitajad ELi ja India kaubeldavate kaupade ja teenuste väärtus on juba praegu rohkem kui 180 miljardit eurot aastas ning selle kaubandusega on seotud ligikaudu 800 000 töökohta ELis. Leping peaks avaldama ELi majandusele tugevat positiivset mõju. 107,6%aastas peaks 2032. aastaks kasvama ELi kaupade eksport Indiasse4 miljardit eurot aastashoiavad Euroopa eksportijad kokku tollimaksudelt90%tollimaksudest kas kaotatakse või vähendatakse ELi ettevõtjatele avanevad võimalused Lepinguga antakse ELi ettevõtjatele eelisjuurdepääs maailma suurima rahvaarvuga riigile (ligi 1,5 miljardit inimest) ja suuruselt neljandale majandusele.Praegu tegutseb Indias 6000 Euroopa ettevõtet. Leping aitab suurendada ELi ettevõtjate konkurentsivõimet ja pakub neile uusi võimalusi mitmesugustes sektorites.Peamised eelised ELi eksportijate jaoks on avatum, stabiilsem ja prognoositavam ettevõtluskeskkondkiiremad ja lihtsamad tolliprotseduurideelisjuurdepääs India teenusteturule, sealhulgas finants- ja meretransporditeenuste turuletugev intellektuaalomandi õiguste (sealhulgas autoriõiguse, kaubamärkide, disainilahenduste ja ärisaladuste) kaitse ja jõustamineabi ELi väikeettevõtjatele, et nad saaksid kasutada uusi ekspordivõimalusi ELi põllumajandustootjatele tulenev kasu Lepinguga kaitstakse Euroopa tundlikke sektoreid. ELil on kavassäilitada oma kehtivad tollimaksud tundlikele toodetele, nagu veiseliha, suhkur, riis, kanaliha, piimapulber, mesi, banaanid, pehme nisu, küüslauk ja etanoollubada importida piiratud koguses lamba- ja kitseliha, suhkrumaisi, viinamarju, kurke, kuivatatud sibulat, melassist valmistatud rummi ja tärklistJuhul kui import põhjustab probleeme, võimaldab kahepoolne kaitsemehhanism võtta vajalikke meetmeid. Ranged tervishoiu- ja toiduohutuseeskirjad Eurooplased naudivad ohutut ja tervislikku toitu tänu maailma rangeimatele tervishoiu- ja toidustandarditele, mida kaitstakse ka uue lepinguga. Selleks et neid standardeid järgitaks, suurendab komisjon auditite arvu ja tugevdab imporditud toidu ning loomsete ja taimsete saaduste kontrolli piiril. Samuti tugevdab ta imporditud toodete inspekteerimist ja auditeerimist pestitsiide ja loomade heaolu seisukohast Kestliku kaubanduse soodustamine Leping ei piirdu ainult kaubandusaspektidega. See sisaldab ka kestlikkuse, töötajate õiguste ja kliimamuutustega seotud kohustusi. Lepinguga kohustatakse nii ELi kui ka Indiat rakendama Pariisi kliimakokkulepetkaitstakse töötajate õigusitoetatakse naiste majanduslikku võimestamistluuakse platvorm, et teha koostööd kaubandusega seotud keskkonna- ja kliimaküsimustestagatakse, et selle rakendamine toimub tulemuslikult ja kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivsel osalusel Korduma kippuvad küsimused Miks soovib EL sõlmida Indiaga vabakaubanduslepingu?India on maailmas suuruselt neljas majandus ja ühtlasi suurima rahvaarvuga riik, kuid EList Indiasse suunduva ekspordi maht on võrreldes ELi muu ekspordiga suhteliselt väike. Osalt on selles süüdi väga suured tollimaksud, mida Indias imporditud kaupadelt võetakse. Leping aitab vähendada tollimakse ja halduskoormust ning muuta kauplemise lihtsamaks, odavamaks ja kiiremaks. Sellest saavad kasu ka tarbijad.Kuidas mõjutab leping ELi eksporti?Lepingu abil peaks ELi eksport Indiasse kahekordistuma. Juba praegu on selle ekspordiga seotud 800 000 töökohta Euroopas. Kaubanduslepinguga luuakse uusi ärivõimalusi, mis omakorda soodustab töökohtade loomist.Kuidas toetab leping rohepööret?EL ja India kohustuvad tegema koostööd kliimameetmete ja loodusvarade säästva kasutamise valdkonnas. Nad pürgivad selliste rahvusvaheliste kokkulepete rakendamise poole nagu Pariisi kokkulepe, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ning ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon.Millised on järgmised sammud?1. Läbiräägitud lepingu eelnõu tekst avaldatakse2. Juristid vaatavad lepingu eelnõu läbi ja selle tekst tõlgitakse kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse3. Lepingu eelnõu esitatakse Euroopa Liidu Nõukogule allkirjastamiseks ja sõlmimiseks4. Nõukogu võtab eelnõu vastu5. EL ja India kirjutavad lepingule alla6. Euroopa Parlament annab lepingule oma heakskiidu7. Nõukogu võtab vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta Kui ka India on lepingu ratifitseerinud, saab see jõustuda. Veel küsimusi ja vastuseid Taust EL ja India alustasid vabakaubanduslepingu sõlmimiseks läbirääkimisi 2007. aastal. 2013. aastal kõnelused peatati ja neid alustati uuesti 2022. aastal. Läbirääkimised jõudsid edukalt lõpule 2026. aasta jaanuaris. Lisaks vabakaubanduslepingule peavad EL ja India läbirääkimisi ka geograafilisi tähiseid ja investeeringute kaitset käsitlevate lepingute üle. Seotud lingid ELi kaubandussuhted IndiagaEU-India agreementsEU-India agreements: DocumentsKaubandusEL ja India: uue strateegilise tegevuskava suunas
Maailma suurim vabakaubanduspiirkondELis ja Indias elab kokku ligikaudu veerand maailma elanikkonnast ehk kaks miljardit inimest ja nende arvel on ligikaudu 25% kogu maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP). ELi ja India kaubandusleping on suurim kaubandusleping, mille EL ja India on eales sõlminud. See annab ELile märkimisväärse konkurentsieelise olulisemates tööstussektorites ning põllumajandus- ja toidutootmissektoris. Samuti aitab see tugevdada kaubandus-, investeerimis- ja poliitilisi sidemeid maailma kahe suurima demokraatia vahel. Leping aitabkõrvaldada kaubandustõkked ja lihtsustada menetlusiavada uusi ekspordivõimalusitugevdada ELi majandusjulgeolekut tarnete mitmekesistamise kaudu
