ELi ja Austraalia kaubandusleping

Peamised eelised

ELi ja Austraalia kaubeldavate kaupade ja teenuste väärtus on juba praegu rohkem kui 89,2 miljardit eurot aastas ning selle kaubandusega on ELis seotud 460 000 töökohta.  Leping peaks avaldama ELi majandusele tugevat positiivset mõju:

Lisaks arvudes mõõdetavale majandusmõjule: 

Millised tööstusharud saavad kasu tollimaksude vähendamisest?

Kaubad

ELi masinate, mootorsõidukite ja kemikaalide eksportijate jaoks on kasu kõige vahetum. Nendele kaupadele kehtivad tollimaksud, mille väärtus ulatub praegu miljarditesse eurodesse, kaotatakse alates lepingu esimesest päevast.

Teenused

Teenuste valdkonnas saavad ELi ettevõtted parema juurdepääsu: 

• kutseala- ja äriteenustele
• meretranspordile ja
• finantsteenustele 

Kaubanduslepinguga kehtestatakse ka andmevoogude eeskirjad ja keelatakse andmete lokaliseerimise nõuded, mis on digi- ja tehnoloogiaettevõtete jaoks oluline samm.

Millist kasu toob kaubandusleping põllumajandus- ja toidutootjatele?

ELi põllumajandustootjatele avanevad uued ekspordivõimalused, kuna Austraalia kaotab tollimaksud sellistelt olulistelt toodetelt, nagu juust, vein, šokolaad ning küpsised ja leib.

Samal ajal kaitstakse ELi tundlikke sektoreid impordi piirmääradega.

Tundlike põllumajandussektorite puhul – sealhulgas veise-, lamba- ja kitseliha, suhkur, riis ja teatavad piimatooted – lubatakse lepinguga importi Austraaliast null- või vähendatud tollimaksumääraga ainult piiratud koguses ja teatavatel tingimustel.

Kaitsemehhanism võimaldab ELil kiiresti tegutseda juhul, kui Austraalia impordi järsk kasv põhjustab ELi põllumajandustootjatele raskusi.

Lepinguga kaitstakse ka ELi geograafilisi tähiseid, mis tähendab, et selliseid nimetusi nagu „Champagne“ või „Parmigiano Reggiano“ saab kasutada üksnes toodete puhul, mis on tegelikult valmistatud konkreetses geograafilises piirkonnas. Selline kaitse hõlmab:

• 165 eri toiduainet ja põllumajandustoodet
• 231 liiki piiritusjooke

Ajakohastatud kahepoolse veinilepinguga kaitstakse rohkem kui 1 600 ELi veini geograafilist tähist, kusjuures loetelusse on lisatud ka ligikaudu 50 uut veini.

Kogu Austraaliast pärit impordi suhtes kohaldatakse ka edaspidi ELi rangeid tervishoiu- ja ohutuseeskirju.

Kuidas aitab kaubanduskokkulepe tagada Euroopa varustatuse kriitiliste toormetega?

Austraalia on suur alumiiniumi, liitiumi ja mangaani tootja. Kõik need materjalid on ELi tööstuse, eelkõige puhta energia ja digitehnoloogia jaoks hädavajalikud.

Lepinguga vähendatakse nende materjalide suhtes kohaldatavaid tollimakse või kaotatakse need, ning tihendatakse ELi ja Austraalia vahelist koostööd tarneahela turvalisuse valdkonnas.

See on oluline, kuna EL sõltub suurel määral kriitiliste toormete impordist ja ülemaailmne nõudlus kasvab. Tarnete mitmekesistamine aitab tagada järjepidevuse strateegilistes tööstusharudes, nagu elektrisõidukid, akude tootmine ja taastuvenergia.

Leping sisaldab erisätteid keskkonna ja ohutuse kohta, millega tagatakse, et nende materjalide kaevandamine toimub kestlikult. Samuti on mõlemad pooled kokku leppinud koostöö tõhustamises kriitiliste toormete valdkonnas, sealhulgas asjaomaste projektide kaasrahastamises.

Milliseid keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid leping hõlmab?

Lepinguga reguleeritakse ka muid valdkondi peale kaubanduse. Leping sisaldab õiguslikult siduvaid kohustusi kliima, töötajate õiguste ja keskkonnakaitse valdkonnas. Peamised kestlikkusega seotud kohustused on järgmised:

Kaubanduskokkuleppega liberaliseeritakse ka kauplemine keskkonnasäästlike kaupade ja teenustega, nagu taastuvenergia ja energiatõhusad tooted.

Millal leping jõustub? 

Ratifitseerimisetapid on järgmised:

Kui ka Austraalia on lepingu ratifitseerinud, saab see jõustuda 

Taustteave

EL ja Austraalia alustasid vabakaubanduslepingu sõlmimiseks läbirääkimisi 2018. aasta juulis. Läbirääkimised jõudsid edukalt lõpule 2026. aasta märtsis.

Leping on kõige hiljutisem täiendus ELi lepingutele strateegilise India ja Vaikse ookeani piirkonnaga pärast vabakaubanduslepingu läbirääkimiste lõpuleviimist Indoneesiaga 2025. aasta septembris ja Indiaga 2026. aasta jaanuaris.