Euroopa vähitõrje tegevuskava
Euroopa vähitõrje tegevuskava on poliitiline kohustus peatada vähktõve levik ning järjekordne samm tugeva Euroopa terviseliidu ning turvalisema, paremini ettevalmistatud ja vastupidavama ELi loomisel.
2024. aastal diagnoositi Euroopa Liidus 2,7 miljonil inimesel vähktõbi ja 1,3 miljonit inimest, sealhulgas üle 2000 noore, kaotas selle haiguse tõttu elu. Kui me ei võta praegu otsustavaid meetmeid, suureneb vähktõve juhtumite arv 2035. aastaks 24%, mis teeb sellest ELis peamise surmapõhjuse.
Euroopa vähitõrje tegevuskava meetmeid toetatakse mitmesugustest rahastamisprogrammidest, sealhulgas programmidest „EL tervise heaks“, „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“.
Üheskoos tegutsedes saab EL teha järgmist:
- tubakavaba põlvkond: tagada, et 2040. aastaks kasutab tubakat vähem kui 5% elanikkonnast;
- vähendada alkoholi kuritarvitamist kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega (alkoholi kuritarvitamise suhteline vähenemine 2025. aastaks vähemalt 10% võrra) ja vähendada noorte kokkupuudet alkoholi turundamisega;
- vähendada keskkonnareostust, viies ELi õhukvaliteedi standardid kooskõlla Maailma Terviseorganisatsiooni suunistega, ning vähendada kokkupuudet kantserogeensete ainete ja kiirgusega;
- parandada teadmisi ja terviseteadlikkust, et edendada tervislikumat eluviisi.

Juunis 2024 võeti vastu uus soovitus, kuidas toetada liikmesriike nende jõupingutustes ennetada vähktõbe vaktsineerimise abil. See on osa Euroopa vähitõrje tegevuskavast ja Euroopa terviseliidu oluline tugisammas ning selles keskendutakse kahele vaktsiinile, millega saab ennetada vähktõbe põhjustavaid viirusnakkusi, milleks on inimese papilloomiviirus (HPV) ja B-hepatiidi viirus, ning täpsemini jälgida vaktsineerituse taset.
Euroopa vähitõrje tegevuskava eesmärgid 2030. aastaks
Vähktõve varajane avastamine
Varajane avastamine sõeluuringute abil võib aidata päästa elusid, kuid liikmesriikide vahel esineb endiselt ebavõrdsust juurdepääsul sõeluuringutele.
Testitavate riskirühmadesse kuuluvate inimeste arv on liikmesriigiti erinev. Vahemikud on järgmised:
2022. aasta detsembris vastu võetud uue lähenemisviisiga vähktõve avastamiseks toetab komisjon liikmesriike, et pakkuda vähktõve sõeluuringuid 90%-le ELi elanikkonnast, kes vastavad rinna-, emakakaela- ja kolorektaalvähi sõeluuringuprogrammide tingimustele. Soovituses tehakse ka ettepanek laiendada elanikkonnapõhiste sõeluuringute korraldamist, et hõlmata kopsu-, eesnäärme- ja teatavatel tingimustel maovähki, tuginedes edasistele uuringutele.
Igaühel peaks olema võrdne õigus kvaliteetsele hooldusele, diagnoosimisele ja ravile, ühetaoline juurdepääs ravimitele ning sama lootus ellu jääda, olenemata sellest, kus ta elab.
Kuid rinnavähi ravijärgne elulemus varieerub riigiti 20% ja käärsoolevähi viie aasta elulemus ulatub 49%-st 68%-ni.
Euroopa vähitõrje tegevuskavas on ette nähtud ELi platvorm vähiravimite kättesaadavuse parandamiseks ning vähktõvega tegeleva tööjõu toetamine erialadevahelise koolitusprogrammi kaudu, mida rakendatakse enam kui 100 vähikeskuses üle kogu ELi.
Samuti on komisjoni eesmärk tugevdada vähikeskuste digivõimekust. See hõlmab telemeditsiini ja kaugseire kasutamise laiendamist uue algatuse eCAN Plus (mis käivitati 2025. aasta juunis) abil.

Vähipatsientide ja vähktõvest jagusaanute elukvaliteedi parandamine
Tänu varajase avastamise, tõhusate ravimeetodite ja toetava raviga seotud edusammudele on Euroopas hinnanguliselt üle 12 miljoni vähktõvest jagusaanu, sealhulgas umbes 300 000 lapseeas vähktõve seljatanu.
Arvatakse, et tänu varajasele avastamisele, tõhusatele ravimeetoditele ja toetavale ravile
sealhulgas ligikaudu 300 000 lapsepõlves vähktõvest jagusaanut
Juhtalgatused
- Vähktõve teadmuskeskus
- Vähktõve diagnostika ja ravi kõigile
- Euroopa vähktõve piltdiagnostika algatus
- Euroopa algatus vähktõve mõistmiseks
- Inimese papilloomiviiruse põhjustatud vähkkasvajate ennetamine
- Algatus „Parem elu vähipatsientidele“
- ELi vähktõve sõeluuringute kava
- Vähktõve ebavõrdsuse register
- Riiklike vähikeskuste ELi võrgustik
- Algatus „Vähihaigete laste abistamine“
- Uued eksperdivõrgustikud (vähktõve horisontaalsete valdkondadega tegelemiseks)
Dokumendid
- 4. VEEBRUAR 2025
- 22. MAI 2024
- 2. VEEBRUAR 2022
- 31. JAANUAR 2022
- 5. VEEBRUAR 2021
- 3. VEEBRUAR 2021
- български(456.2 KB - HTML)
- español(362.09 KB - HTML)
- čeština(352.29 KB - HTML)
- dansk(349.71 KB - HTML)
- Deutsch(364.62 KB - HTML)
- ελληνικά(463.84 KB - HTML)
- English(339.46 KB - HTML)
- français(372.65 KB - HTML)
- hrvatski(344.11 KB - HTML)
- italiano(359.9 KB - HTML)
- latviešu(352.56 KB - HTML)
- lietuvių(355.52 KB - HTML)
- magyar(370.12 KB - HTML)
- Malti(363.33 KB - HTML)
- Nederlands(358.24 KB - HTML)
- polski(366.44 KB - HTML)
- português(358.78 KB - HTML)
- română(370.3 KB - HTML)
- slovenčina(361.02 KB - HTML)
- slovenščina(347.3 KB - HTML)
- suomi(352.2 KB - HTML)
- svenska(346.13 KB - HTML)
- 3. VEEBRUAR 2021
- Deutsch(HTML)
- français(HTML)
Seotud lingid
Seda lehekülge ajakohastati viimati 24 aprill 2026