Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
et
Euroopa Komisjon

Euroopa vähitõrje tegevuskava

Euroopa vähitõrje tegevuskava

Euroopa vähitõrje tegevuskava on poliitiline kohustus peatada vähktõve levik ning järjekordne samm tugeva Euroopa terviseliidu ning turvalisema, paremini ettevalmistatud ja vastupidavama ELi loomisel.

2020. aastal diagnoositi Euroopa Liidus 2,7 miljonil inimesel vähktõbi ja 1,3 miljonit inimest, sealhulgas üle 2000 noore, kaotas selle haiguse tõttu elu. Kui me ei võta praegu otsustavaid meetmeid, suureneb vähktõve juhtumite arv 2035. aastaks 24%, mis teeb sellest ELis peamise surmapõhjuse.

Euroopa vähitõrje tegevuskavale eraldatakse 4 miljardit eurot, sealhulgas 1,25 miljardit eurot tulevasest programmist „EL tervise heaks“.

Fookuses

Vaccination
Vähktõve ennetamine vaktsineerimise abil

31. jaanuar 2024 – Euroopa Komisjon toetab ELi riike nende jõupingutustes vähktõve ennetamiseks, sealhulgas vaktsineerimise abil. Komisjoni uus soovitus on osa Euroopa vähitõrje tegevuskavast ja selles keskendutakse sellele, et edendada vaktsineerimist kahe olulise viiruse – emakakaelavähki põhjustava inimese papilloomiviiruse (HPV) ja B-hepatiidi viiruse – vastu. Eesmärk on saavutada 2030. aastaks tüdrukute puhul HPV vastu vaktsineerituse määr 90% ja suurendada märkimisväärselt poiste vaktsineerimist. Lisaks peaksid meetmed muutma B-hepatiidi vastase vaktsiini kättesaadavamaks ja laiendama selle kasutuselevõttu, et ennetada maksavähki.

Lisateave

Elude päästmine vähktõve kestliku ennetamise kaudu

Umbes 40% vähktõve juhtudest on ennetatavad. Tõhusad vähktõve ennetamise strateegiad võivad aidata ennetada seda haigust, päästa elusid ja vähendada kannatusi.

woman jogging

Üheskoos tegutsedes saab EL teha järgmist:

  • tubakavaba põlvkond: tagada, et 2040. aastaks kasutab tubakat vähem kui 5% elanikkonnast;
  • vähendada alkoholi kuritarvitamist kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega (alkoholi kuritarvitamise suhteline vähenemine 2025. aastaks vähemalt 10% võrra) ja vähendada noorte kokkupuudet alkoholi turundamisega;
  • vähendada keskkonnareostust, viies ELi õhukvaliteedi standardid kooskõlla Maailma Terviseorganisatsiooni suunistega, ning vähendada kokkupuudet kantserogeensete ainete ja kiirgusega;
  • parandada teadmisi ja terviseteadlikkust, et edendada tervislikumat eluviisi.

Vähktõve varajane avastamine

Varajane avastamine sõeluuringute abil võib aidata päästa elusid, kuid liikmesriikide vahel esineb endiselt ebavõrdsust juurdepääsul sõeluuringutele.

Testitavate riskirühmadesse kuuluvate inimeste arv on liikmesriigiti erinev. Vahemikud on järgmised:

6% kuni 90%
rinnavähi korral
25% kuni 80%
emakakaelavähi korral

Euroopa Komisjon esitas jaanuaris 2024 soovituse, kuidas toetada liikmesriike nende jõupingutustes ennetada vähktõbe vaktsineerimise abil. See on osa Euroopa vähitõrje tegevuskavast ja Euroopa terviseliidu oluline tugisammas ning selles keskendutakse kahele vaktsiinile, millega saab ennetada vähktõbe põhjustavaid viirusnakkusi, milleks on inimese papilloomiviirus (HPV) ja B-hepatiidi viirus, ning täpsemini jälgida vaktsineerituse taset.

Euroopa vähitõrje tegevuskava eesmärgid 2030. aastaks

HPV vastu vaktsineerimine
90% tüdrukutest ja märkimisväärne kasv poiste puhul
B-hepatiidi vastu vaktsineerimine
Kättesaadavam kõigile ja kõrgem vaktsineerituse tase

2022. aasta septembris välja pakutud uue lähenemisviisiga vähktõve avastamiseks toetab komisjon liikmesriike, et pakkuda 2025. aastaks vähktõve sõeluuringuid 90%-le ELi elanikkonnast, kes vastavad rinna-, emakakaela- ja kolorektaalvähi sõeluuringuprogrammide tingimustele. Ettepanekuga laiendatakse ka elanikkonnapõhiste sõeluuringute korraldamist, et hõlmata kopsu-, eesnäärme- ja teatavatel tingimustel maovähki.

Võrdne juurdepääs vähktõve diagnoosimisele ja ravile

alt=""

Igaühel peaks olema võrdne õigus kvaliteetsele hooldusele, diagnoosimisele ja ravile, ühetaoline juurdepääs ravimitele ning sama lootus ellu jääda, olenemata sellest, kus ta elab.

Kuid rinnavähi ravijärgne elulemus varieerub riigiti 20% ja käärsoolevähi viie aasta elulemus ulatub 49%-st 68%-ni.

Euroopa vähitõrje tegevuskavas on ette nähtud ELi platvorm vähiravimite kättesaadavuse parandamiseks ning vähktõvega tegeleva tööjõu toetamine erialadevahelise koolitusprogrammi kaudu.

Vähipatsientide ja vähktõvest jagusaanute elukvaliteedi parandamine

Tänu varajase avastamise, tõhusate ravimeetodite ja toetava raviga seotud edusammudele on Euroopas hinnanguliselt üle 12 miljoni vähktõvest jagusaanu, sealhulgas umbes 300 000 lapseeas vähktõve seljatanu.

Arvatakse, et tänu varajasele avastamisele, tõhusatele ravimeetoditele ja toetavale ravile

on Euroopas üle 12 miljoni vähktõvest jagusaanu

sealhulgas ligikaudu 300 000 lapsepõlves vähktõvest jagusaanut

Kuigi see sisendab optimismi, on vaja ka asjakohast järelravi, juurdepääsu sotsiaalkaitsele ning finantsteenuste, sealhulgas kindlustuse, võrdset kättesaadavust.

Dokumendid

  • 22. MAI 2024
Europe's Beating Cancer Plan: Making a difference
English
(6.2 KB - HTML)
Laadige alla
  • 2. VEEBRUAR 2022
Europe’s Beating Cancer Plan: One year on
English
(PDF)
Laadige alla
  • 31. JAANUAR 2022
Europe's Beating Cancer Plan: Implementation Roadmap
English
(PDF)
Laadige alla
  • 5. VEEBRUAR 2021
Factsheet: SAMIRA (Strategic Agenda for Medical Ionising Radiation Applications)
English
(5.95 KB - HTML)
Laadige alla
  • 3. VEEBRUAR 2021
Teatis: "Euroopa vähktõvevastase võitluse kava"
eesti
(343.55 KB - HTML)
Laadige alla
  • 3. VEEBRUAR 2021
Factsheet: Europe's Beating Cancer Plan
English
(5.95 KB - HTML)
Laadige alla

Seotud lingid