Praegu on aeg näidata noorele põlvkonnale, et suudame ehitada maailmajao, kus sa võid olla sina ise, armastada, keda tahad, ning seada nii kõrged eesmärgid, kui soovid.
Tõeliselt kaasav ühiskond avardab ja kasutab igaühe potentsiaali. Seepärast on komisjon seadnud võrdõiguslikkuse oma tegevuskavas kesksele kohale, püüdes luua võrdõiguslikkuse liidu, kus kõik inimesed saavad elada diskrimineerimiseta.
Aastatel 2020 ja 2021 võttis komisjon vastu viis strateegiat, et luua kõigile piisavalt head tingimused elamiseks, arenguks ja edu saavutamiseks, olenemata sool, rassil või etnilisel päritolul, usutunnistusel või veendumustel, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhinevatest erinevustest.
- LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2020–2025
- Soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025
- Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030
- ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025
- Romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik 2020–2030
Õigus olla see, kes oled
ELis on diskrimineerimine mis tahes alusel (nagu sugu, rassiline või etniline päritolu, usutunnistus või veendumused, puue, vanus või seksuaalne sättumus) seadusega keelatud. Kuid paljude inimeste jaoks on see endiselt igapäevane reaalsus.
Võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhiõiguste järgimise tagamiseks teeb komisjon ettepanekuid uute poliitikameetmete ja algatuste kohta, keskendudes võrdõiguslikkuse ja kaasatuse edendamisele.
EL püüab saada maailmajaoks, kus kõik saavad teha elus valikuid vastavalt soovile, ilma soolise vägivalla ja stereotüüpideta.
Soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on ELi liikmesriigid teinud märkimisväärseid edusamme, sealhulgas esitanud ühiseid õigusakte ja integreerinud soolise võrdõiguslikkuse perspektiive eri poliitikavaldkondadesse.
ELi riigid on siiski veel kaugel täieliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamisest ja edusammud on aeglased. Soopõhine vägivald on ikka veel laialt levinud. Tööturul on naised vähemtasustatavates sektorites üleesindatud ja otsustustasandi ametikohtadel alaesindatud. Nad teenivad tunnis ikka veel keskmiselt peaaegu 13 % vähem kui mehed. Uuringud näitavad ka, et naised teevad üldiselt rohkem majapidamistöid kui mehed. Selliste erinevuste algpõhjus on nii naisi kui mehi mõjutavad stereotüübid.
Praeguseni kestva soolise ebavõrdsuse vastu võitlemiseks käivitas komisjon 2020. aastal ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia.
Tegevus soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas
Euroopa Liit on lesbide, geide, biseksuaalide, trans-, intersooliste ja queer-inimeste (LGBTIQ) õiguste parema kaitsmise eestvedaja.
Allikad: Vikerkaarekaart, LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 eduaruanne
Vaatamata meie jõupingutustele võimaldada igaühel olla see, kes ta on, ja armastada, keda ta tahab, diskrimineeritakse LGBTIQ-inimesi sageli. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2019. aastal läbi viidud uuring näitas, et diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel suureneb. Samas uuringus leiti, et viiest küsitletud LGBTIQ-inimesest kaks on kogenud ahistamist LGBTIQ-inimeste kogukonda kuulumise tõttu.
Selle probleemi lahendamiseks võttis komisjon vastu LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2020–2025, milles käsitletakse LGBTIQ-inimesi mõjutavat ebavõrdsust ja nende probleeme ning esitatakse sihipärased poliitikameetmed.
Me oleme n.ö ühinenud mitmekesisuses maailmajaos, kus on palju erinevaid kultuure, traditsioone ja keeli.
Kuid selleks, et EL saaks oma motost kinni pidada ja oma eesmärki täita, peame pidevalt võitlema rassismi ja ksenofoobsete liikumiste vastu, sealhulgas antisemitismi ja moslemivastase vaenu vastu.
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) on korraldanud mitmesuguseid uuringuid, mis näitavad, et ELis püsib laialdane diskrimineerimine.
Selle probleemi lahendamiseks on komisjon vastu võtnud rassismivastase tegevuskava 2020–2025. Muude eesmärkide hulgas tehakse selle kava raames järgmist.
- Võetakse kasutusele poliitikameetmed ja rahastamisprogrammid, et võidelda rassismi ja diskrimineerimisega, mida esineb seoses töö, hariduse ja koolituse, tervishoiuteenuste, sotsiaalkaitse ja eluaseme saamisega;
- edendatakse mitmeid meetmeid, et käsitleda koos meedia, kodanikuühiskonna ja rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimeste esindajatega rassilisi ja etnilisi stereotüüpe;
- julgustatakse liikmesriike võtma meetmeid, et hoida ära või kompenseerida ebasoodsat olukorda, mis tuleneb diskrimineerimisest rassilise või etnilise päritolu alusel.
Rassismivastane tegevuskava aastateks 2020–2025
Puuetega inimeste suurem kaasamine
Allikas: Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030 (puuetega inimeste seas läbi viidud uuring)
Vaatamata senistele edusammudele seisavad puuetega inimesed meie ühiskonnas endiselt silmitsi märkimisväärsete takistustega. Puuetega inimeste õiguste strateegia (aastateks 2021–2030) eesmärk on parandada puuetega inimeste elu ja tagada, et nad saavad kasutada oma õigusi ning ühiskondlikus elus ja majanduses teistega võrdsetel alustel täiel määral osaleda.
Strateegia raames võeti 2022. aastal vastu puuetega inimeste tööhõive pakett. Kuna ELis töötab ainult pool 42,8 miljonist tööealisest puudega inimesest, antakse selliste algatustega tööandjatele ja ametiasutustele suuniseid ja aidatakse samal ajal rohkem puuetega inimesi tööturule.
Viimastel aastatel on vastu võetud palju ELi õigusnorme, et muuta EL puuetega inimestele ligipääsetavamaks, sealhulgas:
- Euroopa ligipääsetavuse akt, mis hõlmab tooteid ja teenuseid,
- ja veebi juurdepääsetavuse direktiiv.
Muud algatused on järgmised:
- Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaart
- soovitused ligipääsetava ja toetatud eluaseme võimaldamiseks puuetega inimestele
- puuetega inimestele osutatavate sotsiaalteenuste Euroopa kvaliteediraamistik (esitatakse eeldatavasti 2024. aastal)
Romad on Euroopa suurim etniline vähemus. 10–12 miljonist romast on hinnanguliselt 6 miljonit ELi kodanikud või elanikud.
Kuigi ELis on diskrimineerimine keelatud, on paljud romad endiselt eelarvamuste ja sotsiaalse tõrjutuse ohvrid.
2020. aastal käivitas komisjon kümneaastase kava, mis käsitleb romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist ELis ja milles määrati kindlaks eesmärgid 2030. aastani, sealhulgas:
- vähendada nende romade osakaalu, kes on kogenud diskrimineerimist, vähemalt poole võrra
- vähendada romade ja muu elanikkonna vahelist vaesuslõhet vähemalt poole võrra
- liikmesriikides, kus on märkimisväärne roma elanikkond, vähendada segregeeritud algkoolides käivate roma laste osakaalu vähemalt poole võrra
- vähendada eeldatava eluea lõhet vähemalt poole võrra
Võrdõiguslikkuse rakkerühm
Kõik viis võrdõiguslikkuse liidu strateegiat ühendavad sihipärased meetmed (nt võrdõiguslikkust käsitlevad õigusaktid või sihtotstarbelised teadlikkuse suurendamise meetmed) ja jõupingutused võrdõiguslikkuse integreerimiseks teistesse poliitikavaldkondadesse.
Et aidata integreerida võrdõiguslikkust kõikidesse poliitikavaldkondadesse, moodustas komisjon spetsiaalse rakkerühma.