Selgitusi nullnetotööstuse määruse kohta
Nullnetotööstuse määrus on algatus, mis tuleneb rohelise kokkuleppe tööstuskavast, mille eesmärk on suurendada puhaste tehnoloogiate tootmist ELis. See tähendab, et suurendatakse ELi selliste tehnoloogiate tootmisvõimsust, mis toetavad üleminekut puhtale energiale ja mille kasvuhoonegaaside heide on äärmiselt väike, null või negatiivne.
See määrus meelitab ligi investeeringuid ning loob ELis keskkonnahoidlikule tehnoloogiale paremad tingimused ja tagab turulepääsu. Eesmärk on, et liidu üldine tootmisvõimsus kataks 2030. aastaks vähemalt 40% ELi iga-aastasest strateegiliste nullnetotehnoloogiate vajadusest. See kiirendab ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist ning 2050. aastaks üleminekut kliimaneutraalsusele. Samuti suurendab see ELi tööstuse konkurentsivõimet, loob kvaliteetseid töökohti ja toetab ELi jõupingutusi saada energiasõltumatuks.
Määrus lihtsustab ka nende tehnoloogiate tootmist reguleerivat raamistikku. See aitab suurendada nullnetotehnoloogiatööstuse konkurentsivõimet Euroopas ja kiirendada ka süsinikdioksiidi heitkoguste säilitamise võimekust.
Määrus käsitleb tehnoloogiaid, millel on suur roll süsinikuheite vähendamises. Eelkõige toetab see strateegilisi nullnetotehnoloogiaid, mis on kaubanduslikult kättesaadavad ja millel on suur potentsiaal kiiresti areneda. Sellised tehnoloogiad tugevdavad ELi tööstuse konkurentsivõimet ja energiasüsteemi vastupanuvõimet, tehes samas võimalikuks ülemineku puhtale energiale.
6. veebruaril 2024 jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu nullnetotööstuse määruse suhtes poliitilisele kokkuleppele. Määrus jõustub pärast seda, kui see on ametlikult vastu võetud.
Peamised tehnoloogialahendused
Fotogalvaaniline päikeseenergia ja päikese soojusenergia
Elektrolüüsiseadmed ja kütuseelemendid
Maismaa tuuleenergia ja avamere taastuvenergia
Säästev biogaas/biometaan
Patareid ja akud ning säilitamine
Süsiniku kogumine ja säilitamine
Soojuspumbad ja geotermiline energia
Võrgutehnoloogiad
Määruses sisalduvad meetmed toetavad ka muid nullnetotehnoloogiaid, nagu säästvad alternatiivkütuste tehnoloogiad, kõrgtehnoloogilised tehnoloogiad energia tootmiseks tuumaprotsessidest, kus kütusetsükli jäätmeid tekib minimaalselt, väikesed moodulreaktorid ja parimad asjakohased kütused.
Nullnetoheidet võimaldavasse tehnoloogiasse investeerimise stimuleerimiseks tehakse määruses järgmised ettepanekud.
- Strateegilised nullnetotehnoloogia projektid: määratleda prioriteetsed projektid, mis on olulised ELi nullnetotööstuse vastupanuvõime ja autonoomia tugevdamiseks
- Bürokraatia vähendamine ja kiirem lubade andmine: vähendada nullnetotehnoloogia tootmisprojektide väljatöötamisega seotud halduskoormust ning tagada lihtsamad ja kiiremad loamenetlused. See kehtib eelkõige strateegiliste projektide puhul, mille puhul muutub lubade andmine veelgi kiiremaks, et suurendada planeerimis- ja investeerimiskindlust.
- Süsinikdioksiidi sisestusvõimekus: toetada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekte, eelkõige süsinikdioksiidi säilitamiskohtade parema kättesaadavuse kaudu
- Investeeringute ligimeelitamine: meelitada ligi investeeringuid Euroopa nullnetotehnoloogia platvormi ja Euroopa vesinikupanga kaudu
- Turulepääsu hõlbustamine: suurendada taastuvenergia nõudlust, rakendades hankemenetlustes ja enampakkumistel kestlikkuse ja vastupidavuse kriteeriume
- Innovatsiooni hoogustamine: luua regulatiivsed testimiskeskkonnad, et aidata välja töötada ja katsetada uuenduslikke nullnetotehnoloogiaid ning luua innovatsiooni jaoks võrdsed tingimused
- Oskuste edendamine: luua nullnetotööstuse akadeemiad, mida toetatakse ja kontrollitakse Euroopa nullnetotehnoloogia platvormi kaudu. Akadeemiad pakuvad nullnetotehnoloogia alast väljaõpet ja koolitust ning aitavad luua kvaliteetseid töökohti.
Euroopa nullnetotehnoloogia platvorm
Euroopa nullnetotehnoloogia platvorm aitab jälgida kõiki määrusest tulenevaid meetmeid. See toob meetmete arutamiseks ja koordineerimiseks kokku Euroopa Komisjoni ja liikmesriigid. Platvormiga võidakse kutsuda ühinema tööstuse esindajaid ja muid eksperte.
Euroopa vesinikupank
Vesinik on Euroopa nullnetotööstuse määruse üks peamisi tehnoloogiaid. See on asendamatu Euroopa tööstuse süsinikuheite vähendamiseks ja selleks, et saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärgid ning 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Vesinikutootmise suurendamisega vähendame fossiilkütuste kasutamist Euroopa tööstuses ja täidame raskesti elektrifitseeritavate sektorite vajadusi.
Euroopa vesinikupank toetab taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutuselevõttu ELis ja selle importi rahvusvahelistelt partneritelt. Vesinikupanga eesmärk on kaasata erasektori investeeringuid vesiniku väärtusahelatesse, ühendades taastuvenergia pakkumise tõhusalt nõudlusega ja lahendades algsed investeerimisprobleemid.
Pank loob areneva Euroopa vesinikuturu, pakub uusi kasvuvõimalusi ja kvaliteetsete töökohtade loomist ning aitab saavutada ELi vesinikueesmärke kooskõlas kavaga „REPowerEU“ ja kliimaneutraalsuse suunas tehtavate püüdlustega.
Esimesed katseoksjonid toimuvad innovatsioonifondi toel 2023. aasta sügisel, toetades taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmist. Sellega soovitakse saata selge signaal, et EL on vesinikutootmise eestvedaja.
Taustteave
EL on võtnud kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, kuid praegu on ta mitme selle eesmärgi saavutamisel keskse tähtsusega nullnetotehnoloogia ja -komponendi netoimportija. Seetõttu on komisjon teinud rohelise kokkuleppe tööstuskava osana ettepaneku võtta vastu nullnetotööstuse määrus, mis peab kindlustama, et strateegilised sõltuvused ei seaks ohtu rohepööret. Kehtestades 2030. aastaks tootmisvõimsuse koondeesmärgi ja lihtsustades nullnetotehnoloogia õigusraamistikku, võimaldab määrus ELil saada selle valdkonna turuliidriks. Tuginedes COVID-19 pandeemiast ja energiakriisist saadud õppetundidele, tagatakse määrusega, et tarneahelad enam ei katke ning et puhtale energiale üleminekut toetab vajalik riigisisene tootmisvõimsus.