Tugev sotsiaalne Euroopa on jõukuse alus
Inimesed ja ettevõtted saavad ELis jõudsalt areneda vaid siis, kui majandus toimib nende hüvanguks. Tugev sotsiaalne Euroopa on inimeste jõukuse ja heaolu, aga ka konkurentsivõimelise ja õiglase majanduse alus. Selleks on väga olulised oskustöölised, kes on võimelised innovatsiooni intensiivistama ning kohanema puhtale energiale ja digitehnoloogiale üleminekuga.
Viimase nelja aasta jooksul on Euroopa Liit seisnud silmitsi enneolematute probleemidega, mis on tugevalt mõjutanud meie töökohti, haridust, majandust, sotsiaalhoolekandesüsteeme ja ühiskondlikku elu ning suurendanud takistusi ja ebavõrdsust. Vaatamata järjestikustele sotsiaalmajanduslikele vapustustele on EL püsinud vastupanuvõimelisena ning töötuse määr on rekordiliselt madal ja tööhõive suurenenud. Selle on võimalikuks teinud ELi ja selle liikmesriikide otsustav tegevus.
Euroopa Liit ehitab üles majandust, mis on õiglane, kaasav, pakub võimalusi ja vastab kõigi ELi kodanike vajadustele.
Pandeemiast ülesaamise, vajalike reformide ettevalmistamise ning rohe- ja digipöörde kiirendamise kontekstis on aeg kohandada ka sotsiaalreeglistikku. See peaks olema reeglistik, millega tagatakse põlvkondadevaheline solidaarsus ja tunnustatakse ettevõtjaid, kes hoolitsevad oma töötajate eest; reeglistik, mille keskmes on töökohad ja mis loob võimalusi, mis asetab oskused, innovatsiooni ja sotsiaalkaitse võrdsele alusele.
Õiglasema Euroopa ülesehitamine
Euroopa sotsiaalõiguste sammas tugineb 20 peamisele põhimõttele ja õigusele, mis on olulised õiglasemate ja paremini toimivate tööturgude ja sotsiaalhoolekandesüsteemide tagamiseks. 2021. aastal esitatud tegevuskava on olnud meie juhend, mille abil muuta need põhimõtted konkreetseteks kodanikele kasulikeks meetmeteks. Selles keskendutakse järgmisele:
- uued ja paremad töökohad
- inimeste võimalused arendada edu saavutamiseks vajalikke oskusi
- võrdne juurdepääs võimalustele
- võitlus vaesuse vastu ja kaasavam ühiskond
Selleks et jätkuvalt saavutada konkreetseid ja püsivaid tulemusi, mis toovad kasu kogu ELis, on komisjon seadnud 2030. aastaks kolm peamist eesmärki:
Allikas: Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava
2021. aasta Porto sotsiaaltippkohtumisel võtsid ELi liikmesriikide ja valitsuste juhid kohustuse täita need kolm eesmärki. Iga ELi riik on esitanud oma panuse nende eesmärkide saavutamisse.
Investeerimine oskustesse ja haridusse
Puhtale energiale ja digitehnoloogiale üleminek suurendavad Euroopas nõudlust uute oskuste järele. Näiteks loob puhtale energiale üleminek ELis uusi töökohti sellistes sektorites nagu tuule- ja päikeseenergia, elektrisõidukid ja soojuspumbad.
Nõudlusele vastavate oskustega tööjõu olemasolu on pikaajalise kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime jaoks oluline.
Allikas: Euroopa oskusteaasta – faktid ja arvud
Sellest hoolimata valmistab endiselt muret tööjõupuudus ja oskuste nappus. Tööjõupuudus on eriti terav probleem ehituses, tervishoius, teaduses, tehnoloogias, inseneerias ja matemaatikas. Naised on tehnoloogiaga seotud kutsealadel ja õpingutel alaesindatud, kusjuures ainult üks viiest IKT-spetsialistist ja üks kolmest teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) eriala lõpetanust on naine.
Nende puuduste kõrvaldamiseks ning puhtale energiale ja digiülemineku toetamiseks nimetati 2023. aasta Euroopa oskusteaastaks. See annab töötajatele ja ühiskonnale rohkem võimalusi, lahendades Euroopa Liidus oskuste nappuse probleemi ja edendades ELi oskuste tegevuskava. Samuti aitab see inimestel omandada kvaliteetsete töökohtade jaoks õiged oskused ning toetab ettevõtjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) oskuste nappusega tegelemisel.
Euroopa oskusteaasta üks peamisi tulemusi on tööjõupuuduse ja oskuste nappuse vähendamise tegevuskava, mille komisjon esitas 2024. aasta märtsis. Kavas sätestatakse viie tegevusvaldkonna peamised meetmed, mida EL, liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid peaksid lühikeses ja keskpikas perspektiivis võtma.
2019. aasta veebruaris otsustas Renata teha oma elus kannapöörde Pärast 13 aastat ametikohal, kus edutamisvõimalus puudus, otsustas ta karjääri vahetada. „Tahtsin saada tervishoiutöötajaks. Kuid kuna mul olid kogemused majandusvaldkonnas, arvasin, et karjääri muutmiseks on siiski liiga hilja.“
Hoolimata esialgsetest kahtlustest osales ta sotsiaal- ja kogukonnapraktika programmis, mis pakkus töökohapõhist koolitust. Koolituse käigus tegi ta tööpraktika St. Jamesi haiglas Dublinis ning talle pakuti unistuste töökohta, kus ta sai kasutada oma uusi oskusi ja teadmisi.
Kõigil Euroopas, nii linnades kui ka äärepoolsetes ja maapiirkondades, peaks olema õigus osaleda koolitustel ja elukestvas õppes. Ettevõtted vajavad puhtale energiale ja digitehnoloogiale üleminekuks vajalike oskustega töötajaid ning inimesed võimalusi saada õige haridus ja koolitus, et elus hästi toime tulla.
Oskuste ja hariduse pakkumiseks on komisjon töötanud välja
Töövõimaluste pakkumine noortele
Noortel on sageli raskusi esimese töökoha leidmisega. EL aitab noortel saada kvaliteetse töökoha, pakkudes toetusi ja algatusi, sealhulgas noorte tööhõive toetamise paketi tugevdatud noortegarantiid. Alates 2013. aastast on ligikaudu 50 miljonit noort saanud tänu noortegarantii programmidele töö-, õpipoisi- või praktikakoha või jätkanud hariduse omandamist ja osalenud koolitustel.
Uued ja paremad töökohad
Kodanike ja ettevõtjate toetamine pandeemia ajal
Üleilmsel pandeemial oli ränk mõju inimestele, ühiskonnale ja majandusele. Komisjon võttis COVID-19 kriisi ajal töötajate ja tööandajate toetamiseks viivitamata kasutusele erakorralised majanduslikud meetmed ja algatused ning pakkus ELi rahalist toetust. Komisjon lõi eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), et aidata liikmesriikidel kaitsta töökohti ja ettevõtteid ning toetada töötuks jäämise ja sissetuleku kaotuse ohus olevaid inimesi.
TERA tulemused
Allikas: TERA
Sellised algatused nagu TERA olid pandeemia negatiivse majandusliku ja sotsiaalse mõju vähendamisel üliolulised, kaitstes 2020. aastal tõhusalt ligikaudu 1,5 miljonit inimest töötuse eest ning tugevdades ELi vastupanuvõimet enneolematute kriiside suhtes:
Kuidas ELi rahaline toetus aitab inimesi ja ettevõtjaid?
ELi eelarve keskmes on taasterahastu „NextGenerationEU“ ning taaste- ja vastupidavusrahastu, mis näitavad, kuidas ELi toetused aitavad kogu Euroopa Liitu. Need rahastud edendavad arukat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, toetades ettevõtlust, konkurentsivõimet ja tööstuslikku tootmist.
ELi eelarve aitab luua töökohti ja toetab mitmesuguste valdkondade nagu tervishoiu, hariduse, transpordi ja energiataristu projekte. Näiteks peaksid ELi ühtekuuluvuspoliitika programmid looma 2027. aastaks ELis veel 1,3 miljonit töökohta. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) on ELi peamine vahend, mille kaudu investeerida inimestesse, muuta Euroopa sotsiaalsemaks ja kaasavamaks ning edendada tegevust sotsiaalõiguste samba raames. See aitab kujundada tööhõive, sotsiaalküsimuste, hariduse ja oskustega seotud poliitikasuundi kogu ELis. Samuti aitab see vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi liikmesriikide ja piirkondade vahel.
ELi rahalisi vahendeid saab kasutada mitmesuguste rahastamisprogrammide, sealhulgas programmi „InvestEU“ kaudu, mis soodustab kestlikke investeeringuid, innovatsiooni ja töökohtade loomist. Väikeettevõtjatel ja projektidel on InvestEU portaali kaudu juurdepääs mitmesugustele investeeringutele. Paljud ettevõtted üle kogu Euroopa Liidu on juba saanud rahastust.
Piisav miinimumpalk ELis
Komisjon leiab, et kõik ELi töötajad peaksid saama õiglast ja põhivajaduste katmiseks piisavat palka. 2022. aasta oktoobris võttis EL vastu direktiivi, millega kehtestatakse raamistik, mis tagab piisava miinimumpalga kogu ELis ning edendab samal ajal kollektiivläbirääkimisi ja sotsiaaldialoogi. Et tagada töötajatele ja nende perekondadele inimväärsed töö- ja elamistingimused, tuleb neile maksta piisavat palka. See aitab ehitada üles õiglase ja vastupidava majanduse ning toetada kaasavat majanduskasvu.
Platvormitöötajate töötingimuste parandamine
Kõik ELis töötavad inimesed peaksid saama kasutada neile ette nähtud töötajate õigusi ja sotsiaalhüvitisi. 2021. aasta detsembris tegi komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega parandatakse digiplatvormide kaudu töötavate inimeste töötingimusi. Need uued meetmed aitavad õigesti kindlaks määrata platvormide heaks töötavate inimeste tööalase staatuse, et nad saaksid kasutada neile ette nähtud töötajate õigusi. Lisaks reguleeritakse algoritmide kasutamist personalijuhtimises ja muudetakse see läbipaistvamaks, et anda töötajatele teada, kui automaatseid seire- ja otsustussüsteeme kasutatakse muu hulgas seoses nende värbamise, töötingimuste ja sissetulekutega.
Nende uute normidega on EL võtnud endale kohustuse seada esikohale õiglus, vastutus ja töötajate õiguste kaitse pidevalt areneval digimaastikul.
31. jaanuaril 2024 allkirjastasid Euroopa Komisjon, ELi nõukogu eesistujariik Belgia ja Euroopa sotsiaalpartnerid Val Duchesse’i sotsiaalpartnerite tippkohtumisel deklaratsiooni, milles lubati tugevdada ELis sotsiaaldialoogi.
Sotsiaalpartnerid tegelevad üheskoos meie majanduse ja tööturgude peamiste probleemidega, keskendudes tööjõupuuduse ja oskuste nappuse probleemi lahendamisele. Nende ülesanded on muu hulgas parandada töötingimusi, tuua tööturule rohkem inimesi ja lihtsustada kvalifikatsioonide tunnustamist.
Võrdne juurdepääs võimalustele
Võrdne palk ning töö- ja eraelu tasakaal
Võrdne tasu võrdse töö eest on üks ELi aluspõhimõtteid ning soolise palgalõhe vähendamine on soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 peamine eesmärk. ELi reeglid tasustamise läbipaistvuse kohta tugevdavad põhimõtet, et võrdse töö eest tuleb maksta nii naistele kui ka meestele võrdset palka.
EL toetab töö- ja eraelu tasakaalu töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiviga, millega julgustatakse hooldus- ja töökohustusi naiste ja meeste vahel võrdselt jagama, ning pakub lisaõigusi, näiteks paindliku töökorralduse võimalus.
Allikas: Teabeleht uute töö- ja eraelu tasakaalustamise õiguste kohta
Tööohutuse ja töötervishoiu tugevdamine
Töötervishoid ja tööohutus on üks valdkondi, kus ELil on olnud suurim mõju. Et tööjõud püsiks elujõuline ja terve, on vaja häid töötingimusi. Komisjon on esimest korda kehtestanud töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus aastateks 2021–2027 ambitsioonika nulleesmärgi, et täielikult kaotada tööga seotud surmajuhtumid. Komisjon teeb viis ettepanekut selle kohta, kuidas kaitsta töötajaid tööga seotud võhktõve ja muude raskete haiguste eest. Üks ettepanekutest on vähendada märkimisväärselt kokkupuudet asbesti ja pliiga tööl.
2023. aasta mais toimunud tööohutuse ja töötervishoiu tippkohtumisel kinnitati, et ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik toimib hästi. Samuti tehti kindlaks üha enam muret tekitavad küsimused, nagu psühhosotsiaalsed riskid, vaimne tervis töökohal ning kliimamuutuste mõju, mida tuleb täiendavalt kaaluda.
Puuetega inimeste võimaluste suurendamine
ELis on umbes 87 miljonil inimesel mõni puue. Puudega inimestel on hariduse, koolituse, tööhõive ja sotsiaalkaitse ning eluaseme ja tervishoiu valdkonnas palju takistusi. Kuigi EL on märkimisväärselt kaasa aidanud juurdepääsetavuse parandamisele, on vaja veelgi enam ära teha. Võrdsete võimaluste suurendamiseks ELis võttis komisjon vastu uue puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030. Strateegias võetakse arvesse seda, et puudeid on väga erinevaid, ning püütakse anda puuetega inimestele võimalus ühiskonnas ja majanduses täiel määral osaleda.
Strateegia raames võeti 2022. aastal vastu puuetega inimeste tööhõive pakett. Kuna ELis töötab ainult pool 42,8 miljonist tööealisest puudega inimesest, antakse selliste algatustega tööandjatele ja ametiasutustele suuniseid ja aidatakse samal ajal rohkem puuetega inimesi tööturule.
Pärast komisjoni 2023. aasta septembri ettepanekut jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu kokkuleppele Euroopa puudega isiku standardse kaardi kasutuselevõtus ning Euroopa parkimiskaardi täiustamises puudega isikute jaoks.
Võitlus vaesuse vastu ja kaasavam ühiskond
Piisav sissetulek, mis tagab aktiivse kaasamise
Igaühel on õigus inimväärsetele tingimustele igas eluetapis. Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on selle õiguse takistused ning me peame ühiskonnana leidma viise need kõrvaldada. Selleks on vaja luua tugevad sotsiaalsed turvavõrgud, mis pakuvad piisavat sissetulekutoetust inimestele, kes seda hädasti vajavad. See tähendab ka tõhusa juurdepääsu tagamist tugi- ja esmatähtsatele teenustele ning töövõimelistele töö leidmiseks abi pakkumist. EL võttis 2023. aasta jaanuaris vastu soovituse, et toetada liikmesriike nende eesmärkide saavutamisel.
Kodutuse kaotamine
Juurdepääs taskukohasele eluasemele on kogu ELis üha suurem probleem. 21. juunil 2021 käivitasid Euroopa juhid Lissabonis toimunud kõrgetasemelisel konverentsil kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi ja allkirjastasid kodutuse vastu võitlemise Lissaboni deklaratsiooni, et koguda andmeid ja hõlbustada parimate tavade vahetamist kodutuse märkimisväärseks vähendamiseks.
Laste väljatoomine vaesuse tsüklist
Euroopas ei peaks vaesuses elama ükski laps. Et tagada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele lastele tõhus juurdepääs sellistele põhiteenustele nagu tervishoid ja haridus, võttis EL vastu ELi lapse õiguste strateegia ja Euroopa lastegarantii.
Euroopa lastegarantii eesmärk on lõpetada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse põlvest põlve edasikandumine. Sellega tagatakse, et liikmesriikides on abivajavatel lastel vaba ja tõhus juurdepääs:
- alusharidusele ja lapsehoiule
- haridusele ja koolipõhisele tegevusele
- igal koolipäeval vähemalt ühele tervislikule toidukorrale
- tervishoiule
Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) toetab Iirimaa haavatavaid perekondi algatuse „School Stationery Kits“ kaudu.
Praeguseks on abifondi toiduabi saajate lastele, varjupaigataotlejate (rahvusvahelise pagulaste kaitse programmi raames) lastele ja kodutute erakorralises majutuskohas elavatele lastele jagatud üle 120 000 koolikirjatarvete komplekti. 2020. aastal laiendati algatuse kohaldamisala nii, et hõlmati ka romade ja rändkogukondade perekonnad ning mõned Dublini enim puudust kannatavate piirkondade koolid.
Edasised sammud
Kuigi viimastel aastatel on sotsiaalsema Euroopa loomisel tehtud märkimisväärseid edusamme, ei ole meie töö veel lõppenud.
Et kursil püsida, vaatab komisjon 2025. aastal läbi Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava. Läbivaatamine võimaldab meil kavandada järgmisi samme, mida peame tegema selleks, et saavutada 2030. aasta eesmärgid ja Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted täielikult rakendada.