Täiskasvanute kaitse

Elanikkonna vananemise ning eakate vaimsete ja psühhosotsiaalsete võimete sagedase vähenemise ning igas vanuses puuetega inimeste arvu suurenemise tõttu vajab üha rohkem täiskasvanuid oma isiklike või finantshuvidega tegelemiseks õiguskaitset või õigusabi. Praegu seisavad need täiskasvanud silmitsi mitmesuguste raskustega piiriülestes olukordades (näiteks kui nende esindaja peab sulgema välisriigis asuva pangakonto või kui ühe riigi kohtu võetud kaitsemeetmele tuleb tugineda välisriigis). 

Komisjon esitas 31. mail 2023 kaks seadusandlikku ettepanekut, mille eesmärk on lahendada raskused, millega need täiskasvanud ja nende esindajad piiriülestes olukordades kokku puutuvad:

• määrus, millega reguleeritakse täiskasvanute kaitsega seotud piiriüleseid juhtumeid ELi riikides, ning
• nõukogu otsus, millega kohustatakse ELi riike ühinema täiskasvanute kaitset käsitleva Haagi 2000. aasta konventsiooniga.

Ettepanekutega kehtestatakse ühtsed eeskirjad, mida kohaldatakse täiskasvanute kaitsega seotud piiriüleste juhtumite suhtes, parandatakse õiguskindlust, vähendatakse piiriüleste menetluste kulusid ja kestust ning kaitstakse täiskasvanute õigusi, sealhulgas nende õigust autonoomiale. 

Piiriülene juhtum tähendab, et sama juhtumiga on seotud kaks eri riiki: näiteks elab kaitstav täiskasvanu riigis A, kuid omab vara, nagu maja või pangakonto riigis B, või reisib riigis B ja vajab seal arstiabi.

Komisjoni ettepanekud puudutavad täiskasvanuid, kes oma isiklike võimete kahjustatuse või piiratuse tõttu ei suuda ise oma huve kaitsta. Selline võimete kahjustatus või piiratus võib olla püsiv või ajutine ning muu hulgas füüsiline või psühhosotsiaalne (nt intellektipuue, psüühikahäire) või tuleneb vanusega seotud haigusest, nagu Alzheimeri tõbi, või terviseseisundist, näiteks koomast.

Selleks et tagada nende täiskasvanute kaitse ja toetamine nende õigus- ja teovõime teostamisel, võidakse nende täiskasvanute suhtes kohaldada kohtu või haldusasutuse poolt tarvitusele võetud kaitseabinõud või neid võib toetada isik (esindaja), kelle nad on eelnevalt määranud oma huvide haldamiseks (esindusõiguse kaudu). Kui need täiskasvanud on piiriüleses olukorras, lahendatakse komisjoni ettepanekute kohaselt probleemid, mis on seotud rohkem kui ühe riigi kaasatusega. Nende eeskirjadega tagatakse, et neile täiskasvanutele ühes riigis tagatud õiguskaitse jätkub takistamatult ka piiriüleselt. Need aitavad kaitsta nende õigusi, sealhulgas õigust autonoomiale ja õiguskaitse kättesaadavusele. 

Ettepanekutega hõlbustatakse ka täiskasvanute esindajate ning muude esindamisega tegelevate isikute ja üksuste piiriüleseid asjaajamisi.

Õigusaktide pakett koosneb komisjoni ettepanekust võtta vastu määrus, mida kohaldatakse ELi riikides, ja ettepanekust võtta vastu nõukogu otsus, millega kohustatakse ELi riike ühinema 13. jaanuari 2000. aasta täiskasvanute rahvusvahelise kaitse konventsiooniga (täiskasvanute kaitset käsitlev Haagi 2000. aasta konventsioon).

Kavandatava määrusega kehtestatakse ühised eeskirjad õigusalase koostöö kohta piiriüleste juhtumite puhul ELis. See tähendab eeskirju, millega kehtestatakse meetmeid võtvate kohtute ja ametiasutuste rahvusvaheline pädevus, määratakse kindlaks juhtumi suhtes kohaldatav õigus ja täiskasvanute kaitseks võetud meetmete tunnustamise võimalused teistes ELi riikides. Määrusega kehtestatakse ka eeskirjad, mis reguleerivad esindusõiguse suhtes kohaldatavat õigust ja seda, kuidas seda õigust välismaal rakendada. Lisaks sätestatakse määruses eeskirjad liikmesriikide ametiasutuste vahelise koostöö kohta ning eeskirjad, millega kehtestatakse kohustuslik digitaalne kommunikatsioon, Euroopa esindamistõend ja omavahel ühendatud registrid.

Haagi 2000. aasta täiskasvanute kaitse konventsioon on rahvusvaheline konventsioon, millega nähakse ette õigusraamistik, mida kohaldatakse täiskasvanute rahvusvahelise kaitse suhtes konventsiooni osalisriikides. Nende osalisriikide hulka kuuluvad praegu 12 ELi riiki ning Šveits, Monaco ja Ühendkuningriik (ainult seoses Šotimaaga). Vastavalt komisjoni ettepanekule nõukogu otsuse kohta on kõik ülejäänud ELi riigid (v.a Taani) kohustatud ühinema Haagi 2000. aasta täiskasvanute kaitse konventsiooniga. ELi riigid kohaldavad konventsiooni üksnes teiste ELi mittekuuluvate osalisriikide suhtes, mitte teiste ELi riikide suhtes. 

Sellest tulenevalt tehakse õigusaktide paketis ettepanek standardeeskirjade kohta, mis käsitlevad täiskasvanute kaitset piiriüleste juhtumite korral nii ELi riikides kui ka rahvusvahelisel tasandil (seoses teiste riikidega, kes on või saavad Haagi 2000. aasta täiskasvanute kaitse konventsiooni osalisteks). Selle ühtse õigusraamistiku eesmärk on lahendada olemasolevaid raskusi, millega täiskasvanud piiriülestes olukordades silmitsi seisavad, ning kõrvaldada praegused lüngad ja ebakõlad täiskasvanute õiguskaitses. Seega aitab see paremini kaitsta täiskasvanute õigusi, tugevdada õiguskindlust ja prognoositavust piiriülestes asjaajamistes ning parandada täiskasvanute kaitsega seotud piiriüleste menetluste tõhusust ja kiirust. 

Ettepanekud ei mõjuta täiskasvanute kaitset käsitlevaid ELi liikmesriikide õigusakte (näiteks eeskirjad, mis reguleerivad kaitsemeetmete liike ja nende tagajärgi, täiskasvanu esindaja volitusi ja nende piiranguid jne).

Ettepanekud sisaldavad ainult eeskirju, mida kohaldatakse piiriüleste juhtumite suhtes, ja need vastavad näiteks järgmistele küsimustele: 

• Millise riigi kohtud on pädevad võtma täiskasvanu suhtes kaitsemeedet?
• Millise riigi õigust kohaldatakse sellise täiskasvanu kaitse suhtes, kellel on sidemed rohkem kui ühe riigiga?
• Kuidas saab kaitsemeede või esindusõigus kehtida teistes riikides?
• Kuidas saavad eri riikide ametiasutused teha koostööd ja vahetada omavahel teavet täiskasvanute kaitse kohta? 

Ettepanekuid arutavad nüüd Euroopa Parlament ja nõukogu. 

Nüüd peavad Euroopa Parlament ja nõukogu ettepaneku vastu võtma. Määrust hakatakse kohaldama 18 kuud pärast selle vastuvõtmist. Seejärel on liikmesriikidel aega neli aastat, et muuta oma sidekanalid elektrooniliseks, ning viis aastat, et luua register ja see ühendada teiste liikmesriikide registritega. 

Nõukogu otsus tuleb nõukogul võtta vastu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist. Seejärel on liikmesriikidel aega kaks aastat, et järgida nõukogu otsust ja ühineda Haagi 2000. aasta täiskasvanute kaitse konventsiooniga.