Aruteludokument Euroopa kaitse tuleviku kohta

Aruteludokumendis tutvustatakse kolme võimalikku stsenaariumi Euroopa kaitse tuleviku kohta.

• Kaitse- ja julgeolekukoostöö

Selle stsenaariumi järgi teeksid ELi liikmesriigid kaitse- ja julgeolekukoostöö alaseid otsuseid vabatahtlikkuse alusel ja juhtumipõhiselt, samal ajal kui EL jätkaks riiklike jõupingutuste täiendamist. Kaitsekoostööd tugevdataks, kuid ELi osalemine kõige nõudlikumates operatsioonides jääks piiratuks. Uus Euroopa Kaitsefond aitaks arendada teatavaid uusi ühiseid võimeid, kuid ELi kaitsevõime arendamist ja hankeid jälgiksid suures osas siiski ELi liikmesriigid. ELi ja NATO koostöö jätkuks praeguses vormis.

• Jagatud julgeolek ja kaitse

Ambitsioonikama stsenaariumi kohaselt koondaksid ELi liikmesriigid kaitsealase solidaarsuse suurendamiseks teatavad finants- ja tegevusvahendid. Samuti osaleks EL rohkem Euroopa kaitses nii ELi sees kui ka väljaspool oma piire. ELil oleks suurem roll sellistes valdkondades nagu küberjulgeolek, piirivalve ja terrorismivastane võitlus. See aitaks tugevdada ELi sisese energia-, tervishoiu-, tolli- ja kosmosepoliitika kaitse- ja julgeolekumõõdet. Seda peaks toetama poliitiline tegutsemistahe ja otsuste tegemine vastavalt kiiresti muutuvale olukorrale. EL ja NATO tihendaksid koostööd ja kooskõlastaksid oma tegevust kõigis olulistes küsimustes.

• Ühine kaitse ja julgeolek

Kõige ambitsioonikama stsenaariumi kohaselt luuakse järk-järgult liidu ühine kaitsepoliitika, mis põhineb Euroopa Liidu lepingu artiklil 42, mille kohaselt võivad üksmeelele jõudnud liikmesriigid viia Euroopa kaitse kõrgemale tasandile. ELi liikmesriigid võtaksid teineteise julgeoleku tagamiseks suuremaid kohustusi, muutes ELi ja NATO Euroopa kaitse eest ühiselt vastutavaks. EL oleks suuteline korraldama tipptasemel kaitse- ja julgeolekuoperatsioone, mida toetaks liikmesriikide kaitsejõudude tihedam integreeritus. EL toetaks Euroopa Kaitsefondist ühiseid kaitseprogramme ning looks spetsiaalse Euroopa Kaitseuuringute Agentuuri. See aitaks luua ka tõelist Euroopa kaitseturgu, mis oleks võimeline kaitsma oma peamisi strateegilisi tegevusi välise ülevõtmise eest.

Eespool loetletud stsenaariumid ei välista üksteist, vaid kirjeldavad kolme erinevat solidaarsuse taset.

Euroopa julgeolekut tuleb suurendada. Otsuse, kuidas seda teha ja kui suuri eesmärke seada, teevad liikmesriigid ELi institutsioonide toetusel. Tulevikule mõeldes peavad nad täna otsustama, mil moel ja millises tempos soovivad nad Euroopa kodanike kaitsmisel edasi liikuda.