Viimastel aastatel toimub kõigis Euroopa piirkondades üha sagedamini raskeid loodusõnnetusi, mis põhjustavad palju inimohvreid ning suurt kahju taristule ja keskkonnale. ELil on oluline roll suurõnnetustele reageerimise koordineerimisel kogu Euroopas ja mujal. Ta aitab kõrvaldada epideemiate, üleujutuste, tormide, metsatulekahjude, maavärinate ja inimtegevusest tingitud suurõnnetuste tagajärgi. Õnnetused ei tunne riigipiire ja võivad ootamatult tabada ühte või mitut riiki korraga. Ühist reageerimist hädaolukordadele koordineerib ühtse kontaktpunkti süsteem, mis aitab õnnetuse korral tegutseda tõhusamalt ja tulemuslikumalt. Selleks et parandada ELi liikmesriikide ja 10 muu osaleva riigi elanikkonnakaitse alast koostööd, loodi 2001. aastal ELi elanikkonnakaitse mehhanism, mis võimaldas parandada suurõnnetuste ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist.Kui riigis tekib hädaolukord, võib ta paluda abi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse kaudu. See keskus tegutseb katkematult, jälgib sündmusi kogu maailmas ja vajaduse korral tagab hädaabi kiire andmise oma otsesidemete kaudu riikide elanikkonnakaitse asutustega. Ülesannete täitmiseks Euroopas ja väljaspool seda saab kiiresti mobiliseerida erimeeskondi ja -varustust, näiteks tuletõrjelennukeid, otsingu- ja päästemeeskondi, meditsiinirühmi. See lähenemisviis toob kokku kiirreageerijate oskused ja vajalikud ressursid, aitab vältida tegevuse dubleerimist ja tagab kiire abi.Reageerimise kavandamisel võib hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus tugineda Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenusele, mis annab õigeaegset ja täpset georuumilist teavet, mida on vaja katastroofiabi operatsioonide kavandamiseks. Teenusest saab tuge eri liiki õnnetustega seotud ennetus-, valmisoleku-, reageerimis- ja taastamistegevuseks.Katastroofikaitsele ja tekkivate riskide juhtimisele aitab kaasa ka rescEU, mida rahastab täielikult EL ja haldavad ELi liikmesriigid. Tegemist on Euroopa ühisressursiga, kuhu kuuluvad tuletõrjelennukid, helikopterid, meditsiinilise evakuatsiooni lennukid, meditsiinitarbed ja välihaiglad, mida saab tervisealastes hädaolukordades kasutusele võtta. 2024. aasta metsa- ja maastikupõlengute hooajaks valmistudes on EL lisaks rescEU reservile koondanud kogu Euroopas veel 32 tuletõrjelennukit ja -kopterit ning hoiab valmis 556 tuletõrjujat.Tervisealastele hädaolukordadele reageerimist Euroopas koordineerib ELi elanikkonnakaitse mehhanismi raames Euroopa meditsiinikorpus. EL on alates 2020. aastast tugevdanud oma meditsiinialast valmisolekut rescEU raames. Loodud on meditsiinitarvete varusid ja suurendatud evakuatsioonivõimet ning parandatud Euroopa meditsiinikorpuse suutlikkust anda kiiresti arstiabi ELis ja väljaspool seda.Hädaolukorras viivitamatu abi saamiseks saab kogu ELis helistada tasuta Euroopa hädaabinumbrile 112. Numbril 112 vastab spetsiaalse väljaõppe saanud operaator, kes ühendab teid vajaliku hädaabiteenistustega – kiirabi, tuletõrje või politseiga.Euroopal on suurõnnetustele reageerimiseks ELi elanikkonnakaitse mehhanismi ja rescEU näol ühtne lähenemisviis, mis on hea näide tugevast koostööst inimelude päästmisel ja suurõnnetuste tagajärgede vähendamisel.LisateaveMetsa- ja maastikutulekahjudELi elanikkonnakaitse mehhanismrescEUEuroopa meditsiinikorpusHädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusCopernicuse hädaolukordade ohjamise teenus112: ELi hädaabinumberEL, mis kaitseb: Euroopa ühendas jõud metsatulekahjude vastu võitlemiseksKiire abi ELilt: kuidas Euroopa reageerib suurõnnetustele kogu maailmas Üksikasjad Avaldamiskuupäev29. juuli 2024AutorTeabevahetuse peadirektoraat
