20 aastat üheskoos 20 aastat ELis 20 aastat tagasi kasvas Euroopa Liidu riikide pere suuremaks. 1. mail 2004 said Eesti, Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari kodanikud ka Euroopa Liidu kodanikeks. Üleöö sai liidust võimsam poliitiline, majanduslik ja kultuuriline üksus, mis ulatub Tallinnast Lissaboni, Vallettast Stockholmi ja Dublinist Nikosiasse. Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia ühinemine mõni aasta hiljem muutis Euroopa Liidu veelgi tugevamaks.Viimase kahe aastakümne jooksul on kogu Euroopa Liidus toimunud märkimisväärsed muutused. 450 miljonit eurooplast on saanud suuremas liidus vabalt liikuda. Kodanikel on kindlamad õigused ja vabadused. Tugevdatud on demokraatiat ja õigusriiki, kuigi neid on ka mõnikord proovile pandud. Nii inimeste kui ka ettevõtjate jaoks on tekkinud uusi võimalusi. Kuidas see on ELi muutnud? 2004. aasta laienemise järel sai EList üks maailma suurimaid ühtseid turge. Oleme näinud majanduskasvu ja heaolu paranemist. Viimase 20 aasta jooksul on tänu ELi investeeringutele ja fondidele rajatud 27 liikmesriigis kogu Euroopat hõlmav moodne taristu ja ühendused. Ühiskonnale on see kaasa toonud rohkem uuendusi, avaliku ja erasektori investeeringuid, kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumise, rangemad standardid ja suuremad võimalused. Üle 2,7 miljoniNende kümnest uuest riigist pärit noorte arv, kes on alates 2004. aastast osalenud programmis „Erasmus+“26 miljonitUut töökohta kogu ELis79%Nende kümne uue riigi kodanike osakaal, kes usuvad, et nende riik sai ELiga ühinemisest kasu Rohkem võimalusi inimestele ja parem elukvaliteetLaienemine on loonud kõigi liikmesriikide kodanikele rohkem võimalusi õppida ja töötada kõikjal Euroopa Liidus. Alates 2004. aastast on üle 2,7 miljoni inimese neist kümnest riigist kasutanud võimalust õppida ja õpetada välismaal. Samal ajal on tänu programmile „Erasmus+“ õppinud nende riikide ülikoolides üle 600 000 noore teistest ELi riikidest.Kümnest 2004. aastal ühinenud liikmesriigist üheksa on täielikult ühinenud Schengeni alaga, mis on maailma suurim vaba reisimise ala ning tagab sujuva ja turvalise reisimise. Jätkub töö Küprose edasiseks integreerimiseks Schengeni alaga, võttes samal ajal arvesse riigi erilist olukorda.Samal ajal on ühised eeskirjad, operatiivkoostöö ja ELi toetus võimaldanud liikmesriikidel teha tõhusamat koostööd piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks. See on aidanud võidelda näiteks ebaseadusliku uimastikaubanduse, rahapesu ja internetikuritegevuse vastu.Viimase 20 aasta jooksul on Euroopa Liit teinud märkimisväärseid edusamme ka sotsiaalsete õiguste, tervise- ja keskkonnakaitse, jäätmekäitluse, tarbijate õiguste ja tooteohutuse valdkonnas, aidates seeläbi parandada inimeste üldist elukvaliteeti.Kümme 2004. aastal ühinenud riiki ei ole mitte ainult neist rangematest standarditest kasu saanud, vaid on aidanud neid ka kujundada. Praegu on kogu liidus loodus paremini hoitud, linnade õhk puhtam ja eraelu puutumatus kaitstud.Faktid ja arvudAlates 2004. aastast on programmis „Erasmus+“ osalenud üle 2,7 miljoni noore kümnest uuest liikmesriigist.Alates ELiga ühinemisest on 10 liikmesriiki suurendanud olmejäätmete ringlussevõttu. Aastatel 2004–2022 parandasid oma ringlussevõtu määra rohkem kui 40 protsendipunkti võrra teiste hulgas Slovakkia, Leedu, Sloveenia ja Läti.Keskmine oodatav eluiga 2004. aastal ELiga ühinenud riikides on 20 aasta jooksul kasvanud 75 aastalt 79 aastale ja jõudnud peaaegu järele EL 27 keskmisele, mis on 81 aastat.Viimase Eurobaromeetri standarduuringu kohaselt on Euroopa Liiduga 20 aastat tagasi ühinenud inimeste rahulolu eluga tõusnud 68%-lt 2004. aastal 89%-le 2024. aastal.Majanduskasv, uued töökohad ja suurem heaoluVaatamata ülemaailmsele majanduslangusele on ELi majandus viimase 20 aasta jooksul kasvanud 27%. Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinenud riikide majanduskasv on olnud märkimisväärne. Näiteks Poola ja Malta majandus on enam kui kahekordistunud. Slovakkia majandus on kasvanud 80%. Kõigi uuemate liikmesriikide majanduse maht läheneb püsivalt EL 27 keskmisele.Riigid, kes 2004. aasta laienemise ajal juba olid liikmed, on samuti kogenud majanduskasvu ja heaolu. Hispaania eksport neisse kümnesse riiki on viimase 20 aasta jooksul kahekordistunud. Itaalia kaubavahetus nende riikidega on sellest ajast alates suurenenud 77%. Ka Leedu ja Rootsi vaheline kaubandus on oluliselt kasvanud. Vähem kui kahe aastakümne jooksul on ELi-sisesed kaubavood kasvanud rohkem kui 40%.Ja inimesed on seda kasvu omal nahal tunda saanud. Aastatel 2004–2023 reaalpalk kümnes uues riigis kahekordistus. Vaesuse tase on vähenenud poole võrra. Viimase 20 aasta jooksul ELis loodud 26 miljonist uuest töökohast 6 miljonit on loodud kümnes uues ELi liikmesriigis.Faktid ja arvudKümne 2004. aastal ELiga ühinenud liikmesriigi majandus on püsivalt kasvanud: Eestis on kogurahvatulu suurenenud keskmiselt üle 8% aastas ning Poolas, Slovakkias, Maltal ja Lätis üle 7%.Kümne uue liikmesriigi keskmine SKP elaniku kohta tõusis 2004. aasta 59%-lt EL 27 keskmisest 2022. aastal 81%-le.Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tase neis liikmesriikides on märkimisväärselt langenud: 37%-lt 2005. aastal 17%-le 2020. aastal. Vaesuse ohus olevate laste arv vähenes samal perioodil 41%-lt 17%-le.Kõrgharidusega 25–34aastaste inimeste osakaal on kümnes liikmesriigis pärast ühinemist suurenenud peaaegu 20 protsendipunkti võrra.Kümnest liikmesriigist seitse on võtnud kasutusele euro. Sloveenia võttis selle kasutusele esimesena 2007. aastal, Leedu tegi seda 2015. aastal. See on võimaldanud rohkematel ettevõtjatel ja kodanikel saada ühtsest turust täit kasu ilma vahetuskursist tulenevate riskideta.Euroopa tööstuse ja oluliste sektorite suurem konkurentsivõimeTänu laienenud ühtse turu pakutavale mastaabisäästule on Euroopa tööstus kasvanud, alates Poola elektroonikatööstusest kuni Saksamaa autotootmissektorini. Euroopa tööstus on saanud parema juurdepääsu peamistele sisenditele, näiteks kriitilise tähtsusega toorainetele. Ettevõtjad saavad nüüd hõlpsasti hankida vaske Küproselt, koobaltit Tšehhist, haruldasi muldmetalle Leedust ja niklit Slovakkiast.ELi suurem liikmete arv on loonud ka võimalusi müüa põllumajanduslikke toiduaineid suuremal turul, pakkudes kodanikele suuremat valikut kvaliteetseid tooteid. Kümme uut liikmesriiki on rikastanud ELi põllumajanduse mitmekesisust erinevate põllumajandustraditsioonide, põllukultuuride, kariloomade ja kvaliteetsete toodetega. Põllumajandustoodangu väärtus on nendes riikides viimase kahe aastakümne jooksul kolmekordistunud, ületades 68 miljardit eurot.Faktid ja arvudJuurdepääs suuremale ühtsele turule on Euroopa tööstusele kasu toonud. Aastatel 2004–2022 kahekordistas Slovakkia põhimetallide tootmist ning Tšehhi enam kui kahekordistas pabertoodete tootmist.ELi ühine põllumajanduspoliitika on aidanud ajakohastada põllumajandus- ja toiduainetööstust kümnes liikmesriigis.Eurooplased saavad tarbida kõikjal liidus toodetud kvaliteetseid toiduaineid ja tooteid. ELi kaitstud päritolunimetusega toodete loetellu on lisatud üle 280 toote kümnest uuest riigist, alates Gozo veinist kuni Slovakkia hapukapsani.Investeeringud liituSelleks et muuta Euroopa paremaks elu- ja töökohaks, on EL teinud viimase 20 aasta jooksul märkimisväärseid investeeringuid taristusse, alates maanteedest ja lõpetades torujuhtmete, ühistranspordi, ühenduvuse, andmekeskuste ja piiriülese taristuga.Euroopa transpordiühendusi on laiendatud ja täiustatud, et kõik maailmajao osad oleksid omavahel ühendatud. Näiteks Sloveenial on nüüd laiaulatuslik elektrirongivõrk ja ELi investeeringute toel on Ungaris arendatud metroovõrgustikku. Ettevalmistamisel on veel palju projekte – näiteks Rail Baltica hakkab ühendama Balti riike ülejäänud Euroopaga ning parandab ka Soome ühendusi teiste Euroopa Liidu riikidega.Liidu integreeritud energiaturg – muu hulgas Malta ja Itaalia ühendatud elektrivõrgud ning Taanit ja Poolat ühendavad gaasiühendused – aitas meil toime tulla kriisidega, näiteks siis, kui Venemaa vähendas gaasitarneid. ELi liikmesriigid on teinud koostööd, et tagada turvalisemad ja kestlikumad energiatarned, edendada üleminekut puhtale energiale ja vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest.Tänu ELi suurtele investeeringutele on kiirete lairibavõrkude ja internetiühenduse kättesaadavus kogu ELis jõudsalt paranenud. Digivaldkonna eestvedajad, näiteks Eesti, aitavad luua uusi e-valitsuse teenuseid. Kõikjal Euroopas on miljonid inimesed saanud juurdepääsu 5G-võrgule. Lisaks on kõik ELi kodanikud saanud kasu mobiilside rändlustasude kaotamisest, mis on võimaldanud vältida lisakulusid 27 liikmesriigis reisides tehtud kõnede või tekstsõnumite eest. ELi investeeringud – näiteks uue kiudoptilise ühenduse rajamiseks Rootsi ja Soome ning Balti riikide vahel – aitavad veelgi parandada ühenduvust ja võrgu vastupidavust.Taasterahastu „NextGenerationEU“ võimaldab astuda veelgi suurema sammu edasi. Selle maht on üle 800 miljardi euro, millest rahastatakse sadu projekte, alates avamere tuuleparkidest kuni elektrirongideni, tipptasemel digitaalteenustest kuni maailmatasemel meditsiinikeskusteni, luues seeläbi kvaliteetseid töökohti kõigis 27 liikmesriigis.Kuna meid ümbritsev strateegiline keskkond muutub pidevalt ja Euroopa peab tõhustama kaitset, osalevad kõik liikmesriigid sellealastes jõupingutustes, alates Eesti kaitseuuringutest kuni õhusõidukite arendamiseni Rootsis ja laskemoona tootmiseni Poolas.Faktid ja arvudELi ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja Euroopa ühendamise rahastu toel on Euroopa transpordivõrk muutunud ja laienenud. Poolas, Ungaris ja Slovakkias on kiirteede pikkus viimase kahe aastakümne jooksul kolmekordistunud. Alates 2004. aastast on Leedu raudteevõrk laienenud 200 kilomeetri võrra.Viimase 20 aasta jooksul on ELil õnnestunud parandada majanduse energiatõhusust. Kogu EL on vähendanud majanduse energiamahukust peaaegu 33%. Kümme 2004. aastal ELiga ühinenud liikmesriiki on teinud veelgi suuremaid edusamme, vähendades oma majanduse energiamahukust enam kui 40%.Innovatsioon ja teadusuuringudViimase 20 aasta jooksul on Euroopa Liidus toimunud arvukalt teaduslikke läbimurdeid ja loomingulisi uuendusi, näiteks haiguste ennetamise ja vähiravi valdkonnas. Paljud neist on toimunud kümnes uues ELi riigis või vanemate ja uuemate liikmesriikide teadlaste koostöös, mida EL on rahaliselt toetanud.Ungari ja Prantsusmaa teadlased on edendanud mateeriaalaseid teadusuuringuid ning saanud oma töö eest Nobeli füüsikapreemia. Lätist Hispaaniani on teadlased teinud tihedat koostööd näiteks selle nimel, et saaksime rohkem teada genoomidest.Faktid ja arvudTšehhi, Ungari, Itaalia, Saksamaa ja teised teevad koostööd, et ehitada maailma suurim ja arenenuim suure võimsusega laserite taristu.SolidaarsusAlates üleujutustest ja metsatulekahjudest ning lõpetades maavärinate ja meditsiiniliste hädaolukordadega on 27 liikmesriiki andnud katastroofide korral üksteisele elutähtsat abi.Kõik ELi riigid on viimase 20 aasta jooksul andnud ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu toetust kõikjal Euroopas ja ka mujal. Näiteid on hulgaliselt. Viis liikmesriiki ruttasid 2010. aasta äkktulvade järel Ungarile abi andma. 2022. aasta suvel tulid Austria tuletõrjujad appi Sloveeniale, kus möllasid laastavad metsa- ja maastikupõlengud. Eelmisel suvel läksid Slovakkia tuletõrjujad appi Kreekale, kus võideldi ennenägematute metsa- ja maastikupõlengutega.Alates Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja esimesest päevast on ELi liikmesriigid teinud koostööd, et toetada Ukraina rahvast. Logistikakeskused Poolas ja Slovakkias ning Rumeenias on aidanud suunata kogu liidust tulevat abi. EL on andnud ajutise kaitse rohkem kui 4,1 miljonile Ukraina põgenikule, kellest peaaegu 1,7 miljonit on võetud vastu 2004. aastal ühinenud liikmesriikides.Faktid ja arvudELi liikmesriigid on teinud koostööd, et anda hädaabi teistele riikidele ja üksteisele, vastates enam kui 700 abitaotlusele, mis on alates 2004. aastast ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu esitatud.Ungaris, Poolas, Leedus ja Sloveenias asuvad rescEU meditsiinitarvete varud ning tegevusvalmis tuletõrjelennukid Küprosel ja helikopterid Tšehhis on võimaldanud ELil suunata toetust kiiresti kõigisse 27 liikmesriiki.Poolas asub ELi meditsiinilise evakuatsiooni keskus Ukraina patsientide jaoks, kes vajavad kiiresti ravi. Euroopa haiglatesse on viidud üle 3200 inimese, kes vajavad spetsialiseeritud tervishoiuteenuseid. Küpros on juhtpositsioonil merekoridoris, mille kaudu jõuab humanitaarabi Palestiina rahvani.Euroopa suurem roll maailmas Viimase 20 aasta jooksul on Euroopa hääl maailmaareenil tugevnenud – ükskõik, kas innustatakse maailma tegelema kliimamuutustega, võitlema pandeemia vastu või edendama demokraatiat.Kümne uue liikmesriigi lisandumine on suurendanud liidu majanduslikku jõudu kogu maailmas. Suurem ühtne turg on muutnud ELi veelgi atraktiivsemaks kaubanduspartneriks, mis on võimaldanud luua uusi võimalusi välismaal. Alates 2004. aastast on ülemaailmne rahvusvaheline kaubandus kasvanud 3 triljoni euro võrra, ulatudes 2023. aastal 5 triljoni euroni. Suurem liit on tugevdanud ka Euroopa rolli juhtiva humanitaarabi andjana. Euroopa humanitaarabi nii Ukrainas, Gazas kui ka Sudaanis annavad ELi eri paigust pärit abitöötajad, sealhulgas Poola valitsusvälised organisatsioonid, Tšehhi humanitaarpartnerid ja Küprose abitöötajad. Laienemine on edendanud heaolu, tugevdanud demokraatiat ja taganud stabiilsuse kogu Euroopa Liidus. EList, millel on 27 liikmesriiki, on saanud tugevam geopoliitiline jõud. Voldik „20 aastat üheskoos“ Edulood Laienemine on olnud edukas. See on aidanud liikmesriikidel paremini mõista Euroopa ja üleilmseid probleeme. Kuigi finantskriis, COVID-19 pandeemia, Venemaa agressioon Ukraina vastu ja viimasel ajal ka sõda Lähis-Idas on pannud proovile ELi ühtsuse, on laienenud liit alati suutnud leida lahenduse ja tulemusi saavutada.Koos kümne liikmesriigiga, kes ühinesid kakskümmend aastat tagasi, on EL tugevam. Ja ka igal riigil läheb tänu ELi liikmeks olemisele paremini.10 edulugu 20 aastat üheskoosTutvuge looga 20. aastapäeva tähistamise üritused Euroopa Komisjoni esindused ELi riikides korraldavad 2004. aasta laienemise 20. aastapäeva tähistamiseks arvukalt üritusi. Tutvuge nendega ja uurige, kuidas osaleda. Inimeste loodEuroopa Liiduga 20 aastat tagasi – 2004. aastal – ühinenud riikide kodanike meenutused.„1. mai 2004 on üks neist päevadest, mis kunagi ei unune. See ei olnud mitte ainult protsessi kulminatsioon, vaid ka hetk, mil kaks Euroopa osa taasühendati. Nagu me oma pereringis ütlesime – Euroopa saab kahe kopsuga uuesti hingata.“Lugege veel lugusid 20 aastat üheskoos: tähistamine Celebration of the 20th anniversary of the 2004 EU enlargementAerial view of a large European flag deployed alongside the flags of the 10 countries that joined the European Union in 2004Celebration of the 20th anniversary of the 2004 EU enlargementParticipants unfurling a large European flagBerlaymont building illuminated with the logo of 20th anniversary of the 2004 EU-enlargementView of the Berlaymont at night with the 20th anniversary of the 2004 EU-enlargement logo20th anniversary of the 2004 enlargement of the EU: illuminations in the 10 Member States celebrating their accession to the EUNational Bank of Slovakia.20th anniversary of the 2004 enlargement of the EU: illuminations in the 10 Member States celebrating their accession to the EUEU House: European Commission Representation in Cyprus.20th anniversary of the 2004 enlargement of the EU: illuminations in the 10 Member States celebrating their accession to the EUSzéchenyi Chain Bridge with the Hungarian Academy of Sciences illuminated in the colours of the European Union on the background.20th anniversary of the 2004 enlargement of the EU: illuminations in the 10 Member States celebrating their accession to the EUHouse of the European Union illuminated in the colors of the European flag.20th anniversary of the 2004 enlargement of the EU: illuminations in the 10 Member States celebrating their accession to the EUEstonian Maritime Museum Fat Margaret.20th anniversary of the 2004 enlargement of the EU: illuminations in the 10 Member States celebrating their accession to the EU Žvėrynas bridge illuminated in European flag colours.20th anniversary of the 2004 enlargement of the EU: illuminations in the 10 Member States celebrating their accession to the EUTsarevets fortress in Veliko Tarnovo, BulgariaSulge Materjalid Audiovisual materialPhotos and videos about the 2004 EU enlargementCommunication toolkitVisual identity and logo available for use by partners Kampaanias „20 aastat üheskoos“ kasutatud andmed põhinevad Eurostati statistikal ja muudel ametlikel teabeallikatel ning neid ajakohastatakse. Viidatud on Eurobaromeetri uuringutele. Seotud lingid Faktid ja arvud kasu kohta, mida EL on 2004. aasta laienemisest saanudLaienemine: kuidas see toimib?ELi liikmesriikide profiilid
20 aastat tagasi kasvas Euroopa Liidu riikide pere suuremaks. 1. mail 2004 said Eesti, Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari kodanikud ka Euroopa Liidu kodanikeks. Üleöö sai liidust võimsam poliitiline, majanduslik ja kultuuriline üksus, mis ulatub Tallinnast Lissaboni, Vallettast Stockholmi ja Dublinist Nikosiasse. Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia ühinemine mõni aasta hiljem muutis Euroopa Liidu veelgi tugevamaks.Viimase kahe aastakümne jooksul on kogu Euroopa Liidus toimunud märkimisväärsed muutused. 450 miljonit eurooplast on saanud suuremas liidus vabalt liikuda. Kodanikel on kindlamad õigused ja vabadused. Tugevdatud on demokraatiat ja õigusriiki, kuigi neid on ka mõnikord proovile pandud. Nii inimeste kui ka ettevõtjate jaoks on tekkinud uusi võimalusi.
Laienemine on olnud edukas. See on aidanud liikmesriikidel paremini mõista Euroopa ja üleilmseid probleeme. Kuigi finantskriis, COVID-19 pandeemia, Venemaa agressioon Ukraina vastu ja viimasel ajal ka sõda Lähis-Idas on pannud proovile ELi ühtsuse, on laienenud liit alati suutnud leida lahenduse ja tulemusi saavutada.Koos kümne liikmesriigiga, kes ühinesid kakskümmend aastat tagasi, on EL tugevam. Ja ka igal riigil läheb tänu ELi liikmeks olemisele paremini.10 edulugu
Inimeste loodEuroopa Liiduga 20 aastat tagasi – 2004. aastal – ühinenud riikide kodanike meenutused.„1. mai 2004 on üks neist päevadest, mis kunagi ei unune. See ei olnud mitte ainult protsessi kulminatsioon, vaid ka hetk, mil kaks Euroopa osa taasühendati. Nagu me oma pereringis ütlesime – Euroopa saab kahe kopsuga uuesti hingata.“Lugege veel lugusid
