20 aastat üheskoos

Vaatamata ülemaailmsele majanduslangusele on ELi majandus viimase 20 aasta jooksul kasvanud 27%. Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinenud riikide majanduskasv on olnud märkimisväärne. Näiteks Poola ja Malta majandus on enam kui kahekordistunud. Slovakkia majandus on kasvanud 80%. Kõigi uuemate liikmesriikide majanduse maht läheneb püsivalt EL 27 keskmisele.

Riigid, kes 2004. aasta laienemise ajal juba olid liikmed, on samuti kogenud majanduskasvu ja heaolu. Hispaania eksport neisse kümnesse riiki on viimase 20 aasta jooksul kahekordistunud. Itaalia kaubavahetus nende riikidega on sellest ajast alates suurenenud 77%. Ka Leedu ja Rootsi vaheline kaubandus on oluliselt kasvanud. Vähem kui kahe aastakümne jooksul on ELi-sisesed kaubavood kasvanud rohkem kui 40%.

Ja inimesed on seda kasvu omal nahal tunda saanud. Aastatel 2004–2023 reaalpalk kümnes uues riigis kahekordistus. Vaesuse tase on vähenenud poole võrra. Viimase 20 aasta jooksul ELis loodud 26 miljonist uuest töökohast 6 miljonit on loodud kümnes uues ELi liikmesriigis.

Faktid ja arvud

• Kümne 2004. aastal ELiga ühinenud liikmesriigi majandus on püsivalt kasvanud: Eestis on kogurahvatulu suurenenud keskmiselt üle 8% aastas ning Poolas, Slovakkias, Maltal ja Lätis üle 7%.
• Kümne uue liikmesriigi keskmine SKP elaniku kohta tõusis 2004. aasta 59%-lt EL 27 keskmisest 2022. aastal 81%-le.
• Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tase neis liikmesriikides on märkimisväärselt langenud: 37%-lt 2005. aastal 17%-le 2020. aastal. Vaesuse ohus olevate laste arv vähenes samal perioodil 41%-lt 17%-le.
• Kõrgharidusega 25–34aastaste inimeste osakaal on kümnes liikmesriigis pärast ühinemist suurenenud peaaegu 20 protsendipunkti võrra.
• Kümnest liikmesriigist seitse on võtnud kasutusele euro. Sloveenia võttis selle kasutusele esimesena 2007. aastal, Leedu tegi seda 2015. aastal. See on võimaldanud rohkematel ettevõtjatel ja kodanikel saada ühtsest turust täit kasu ilma vahetuskursist tulenevate riskideta.

Tänu laienenud ühtse turu pakutavale mastaabisäästule on Euroopa tööstus kasvanud, alates Poola elektroonikatööstusest kuni Saksamaa autotootmissektorini. Euroopa tööstus on saanud parema juurdepääsu peamistele sisenditele, näiteks kriitilise tähtsusega toorainetele. Ettevõtjad saavad nüüd hõlpsasti hankida vaske Küproselt, koobaltit Tšehhist, haruldasi muldmetalle Leedust ja niklit Slovakkiast.

ELi suurem liikmete arv on loonud ka võimalusi müüa põllumajanduslikke toiduaineid suuremal turul, pakkudes kodanikele suuremat valikut kvaliteetseid tooteid. Kümme uut liikmesriiki on rikastanud ELi põllumajanduse mitmekesisust erinevate põllumajandustraditsioonide, põllukultuuride, kariloomade ja kvaliteetsete toodetega. Põllumajandustoodangu väärtus on nendes riikides viimase kahe aastakümne jooksul kolmekordistunud, ületades 68 miljardit eurot.

Faktid ja arvud

• Juurdepääs suuremale ühtsele turule on Euroopa tööstusele kasu toonud. Aastatel 2004–2022 kahekordistas Slovakkia põhimetallide tootmist ning Tšehhi enam kui kahekordistas pabertoodete tootmist.
• ELi ühine põllumajanduspoliitika on aidanud ajakohastada põllumajandus- ja toiduainetööstust kümnes liikmesriigis.
• Eurooplased saavad tarbida kõikjal liidus toodetud kvaliteetseid toiduaineid ja tooteid. ELi kaitstud päritolunimetusega toodete loetellu on lisatud üle 280 toote kümnest uuest riigist, alates Gozo veinist kuni Slovakkia hapukapsani.

Selleks et muuta Euroopa paremaks elu- ja töökohaks, on EL teinud viimase 20 aasta jooksul märkimisväärseid investeeringuid taristusse, alates maanteedest ja lõpetades torujuhtmete, ühistranspordi, ühenduvuse, andmekeskuste ja piiriülese taristuga.

Euroopa transpordiühendusi on laiendatud ja täiustatud, et kõik maailmajao osad oleksid omavahel ühendatud. Näiteks Sloveenial on nüüd laiaulatuslik elektrirongivõrk ja ELi investeeringute toel on Ungaris arendatud metroovõrgustikku. Ettevalmistamisel on veel palju projekte – näiteks Rail Baltica hakkab ühendama Balti riike ülejäänud Euroopaga ning parandab ka Soome ühendusi teiste Euroopa Liidu riikidega.

Liidu integreeritud energiaturg – muu hulgas Malta ja Itaalia ühendatud elektrivõrgud ning Taanit ja Poolat ühendavad gaasiühendused – aitas meil toime tulla kriisidega, näiteks siis, kui Venemaa vähendas gaasitarneid. ELi liikmesriigid on teinud koostööd, et tagada turvalisemad ja kestlikumad energiatarned, edendada üleminekut puhtale energiale ja vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest.

Tänu ELi suurtele investeeringutele on kiirete lairibavõrkude ja internetiühenduse kättesaadavus kogu ELis jõudsalt paranenud. Digivaldkonna eestvedajad, näiteks Eesti, aitavad luua uusi e-valitsuse teenuseid. Kõikjal Euroopas on miljonid inimesed saanud juurdepääsu 5G-võrgule. Lisaks on kõik ELi kodanikud saanud kasu mobiilside rändlustasude kaotamisest, mis on võimaldanud vältida lisakulusid 27 liikmesriigis reisides tehtud kõnede või tekstsõnumite eest. ELi investeeringud – näiteks uue kiudoptilise ühenduse rajamiseks Rootsi ja Soome ning Balti riikide vahel – aitavad veelgi parandada ühenduvust ja võrgu vastupidavust.

Taasterahastu „NextGenerationEU“ võimaldab astuda veelgi suurema sammu edasi. Selle maht on üle 800 miljardi euro, millest rahastatakse sadu projekte, alates avamere tuuleparkidest kuni elektrirongideni, tipptasemel digitaalteenustest kuni maailmatasemel meditsiinikeskusteni, luues seeläbi kvaliteetseid töökohti kõigis 27 liikmesriigis.

Kuna meid ümbritsev strateegiline keskkond muutub pidevalt ja Euroopa peab tõhustama kaitset, osalevad kõik liikmesriigid sellealastes jõupingutustes, alates Eesti kaitseuuringutest kuni õhusõidukite arendamiseni Rootsis ja laskemoona tootmiseni Poolas.

Faktid ja arvud

• ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja Euroopa ühendamise rahastu toel on Euroopa transpordivõrk muutunud ja laienenud. Poolas, Ungaris ja Slovakkias on kiirteede pikkus viimase kahe aastakümne jooksul kolmekordistunud. Alates 2004. aastast on Leedu raudteevõrk laienenud 200 kilomeetri võrra.
• Viimase 20 aasta jooksul on ELil õnnestunud parandada majanduse energiatõhusust. Kogu EL on vähendanud majanduse energiamahukust peaaegu 33%. Kümme 2004. aastal ELiga ühinenud liikmesriiki on teinud veelgi suuremaid edusamme, vähendades oma majanduse energiamahukust enam kui 40%.

Viimase 20 aasta jooksul on Euroopa Liidus toimunud arvukalt teaduslikke läbimurdeid ja loomingulisi uuendusi, näiteks haiguste ennetamise ja vähiravi valdkonnas. Paljud neist on toimunud kümnes uues ELi riigis või vanemate ja uuemate liikmesriikide teadlaste koostöös, mida EL on rahaliselt toetanud.

Ungari ja Prantsusmaa teadlased on edendanud mateeriaalaseid teadusuuringuid ning saanud oma töö eest Nobeli füüsikapreemia. Lätist Hispaaniani on teadlased teinud tihedat koostööd näiteks selle nimel, et saaksime rohkem teada genoomidest.

Faktid ja arvud

• Tšehhi, Ungari, Itaalia, Saksamaa ja teised teevad koostööd, et ehitada maailma suurim ja arenenuim suure võimsusega laserite taristu.

Alates üleujutustest ja metsatulekahjudest ning lõpetades maavärinate ja meditsiiniliste hädaolukordadega on 27 liikmesriiki andnud katastroofide korral üksteisele elutähtsat abi.

Kõik ELi riigid on viimase 20 aasta jooksul andnud ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu toetust kõikjal Euroopas ja ka mujal. Näiteid on hulgaliselt. Viis liikmesriiki ruttasid 2010. aasta äkktulvade järel Ungarile abi andma. 2022. aasta suvel tulid Austria tuletõrjujad appi Sloveeniale, kus möllasid laastavad metsa- ja maastikupõlengud. Eelmisel suvel läksid Slovakkia tuletõrjujad appi Kreekale, kus võideldi ennenägematute metsa- ja maastikupõlengutega.

Alates Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja esimesest päevast on ELi liikmesriigid teinud koostööd, et toetada Ukraina rahvast. Logistikakeskused Poolas ja Slovakkias ning Rumeenias on aidanud suunata kogu liidust tulevat abi. EL on andnud ajutise kaitse rohkem kui 4,1 miljonile Ukraina põgenikule, kellest peaaegu 1,7 miljonit on võetud vastu 2004. aastal ühinenud liikmesriikides.

Faktid ja arvud

• ELi liikmesriigid on teinud koostööd, et anda hädaabi teistele riikidele ja üksteisele, vastates enam kui 700 abitaotlusele, mis on alates 2004. aastast ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu esitatud.
• Ungaris, Poolas, Leedus ja Sloveenias asuvad rescEU meditsiinitarvete varud ning tegevusvalmis tuletõrjelennukid Küprosel ja helikopterid Tšehhis on võimaldanud ELil suunata toetust kiiresti kõigisse 27 liikmesriiki.
• Poolas asub ELi meditsiinilise evakuatsiooni keskus Ukraina patsientide jaoks, kes vajavad kiiresti ravi. Euroopa haiglatesse on viidud üle 3200 inimese, kes vajavad spetsialiseeritud tervishoiuteenuseid. 
• Küpros on juhtpositsioonil merekoridoris, mille kaudu jõuab humanitaarabi Palestiina rahvani.