Rohkem võimalusi inimestele ja parem elukvaliteet
Laienemine on loonud kõigi liikmesriikide kodanikele rohkem võimalusi õppida ja töötada kõikjal ELis. Alates 2004. aastast on üle 2,7 miljoni inimese kümnest siis ühinenud riigist kasutanud võimalust õppida ja õpetada välismaal. Samal ajal on tänu programmile „Erasmus+“ õppinud nende riikide ülikoolides üle 600 000 noore teistest ELi riikidest.
Kümnest 2004. aastal ühinenud liikmesriigist üheksa on täielikult ühinenud Schengeni alaga, mis on maailma suurim vaba reisimise ala ning tagab sujuva ja turvalise reisimise. Jätkatakse tööd Küprose edasiseks integreerimiseks Schengeni alaga, võttes samal ajal arvesse riigi erilist olukorda.
Viimase 20 aasta jooksul on EL teinud märkimisväärseid edusamme sotsiaalsete õiguste, tervise- ja keskkonnakaitse, jäätmekäitluse, tarbijate õiguste ja tooteohutuse valdkonnas, aidates seeläbi parandada inimeste üldist elukvaliteeti.Kümme 2004. aastal ühinenud riiki ei ole mitte ainult neist rangematest standarditest kasu saanud, vaid on aidanud neid ka kujundada. Praegu on kogu liidus loodus paremini hoitud, linnade õhk puhtam ja eraelu puutumatus kaitstud.

Töökohtade, majanduskasvu ja heaolu loomine
Viimase 20 aasta jooksul on ELi majandus kasvanud 27%. ELiga 2004. aastal ühinenud riikides on majanduskasv olnud märkimisväärne. Poola ja Malta majandus on enam kui kahekordistunud. Slovakkia majandus on kasvanud 80%.
2004. aasta laienemise aegsed liikmesriigid on samuti kogenud majanduskasvu ja heaolu. Hispaania eksport neisse kümnesse riiki on viimase 20 aasta jooksul kahekordistunud. Itaalia kaubavahetus nende riikidega on sellest ajast alates suurenenud 77%. Ka Leedu ja Rootsi vaheline kaubandus on oluliselt kasvanud. Vähem kui kahe aastakümne jooksul on sisemine kaubavoog ELis kasvanud rohkem kui 40%.
Viimase 20 aasta jooksul ELis loodud 26 miljonist uuest töökohast 6 miljonit on loodud kümnes uues ELi liikmesriigis.

Euroopa tööstuse ja oluliste sektorite konkurentsivõime suurendamine
Tänu laienenud ühtse turu pakutavale mastaabisäästule on Euroopa tööstus kasvanud, alates Poola elektroonikatööstusest kuni Saksamaa autotootmissektorini. Euroopa tööstus on saavutanud parema juurdepääsu peamistele sisenditele, näiteks kriitilise tähtsusega toorainetele. Ettevõtjad saavad nüüd hõlpsasti hankida vaske Küproselt, koobaltit Tšehhist, haruldasi muldmetalle Leedust ja niklit Slovakkiast.
ELi suurem liikmete arv on loonud ka võimalusi müüa põllumajanduslikke toiduaineid suuremal turul, pakkudes kodanikele suuremat valikut kvaliteetseid tooteid. Kümme uut liikmesriiki on rikastanud ELi põllumajanduse mitmekesisust erinevate põllumajandustraditsioonide, põllukultuuride, kariloomade ja kvaliteetsete toodetega. Põllumajandustoodangu väärtus on nendes riikides viimase kahe aastakümne jooksul kolmekordistunud, ületades 68 miljardit eurot.

Investeerimine meie liitu
Viimase 20 aasta jooksul on EL teinud märkimisväärseid investeeringuid taristusse, et muuta Euroopa paremaks elu- ja töökohaks – alates maanteedest kuni torujuhtmete, ühistranspordi, ühenduvuse, andmekeskuste ja piiriülese taristuni.
Integreeritud energiaturg on aidanud meil kriisidega toime tulla, näiteks siis, kui Venemaa vähendas gaasitarneid. ELi liikmesriigid on teinud koostööd, et tagada turvalisemad ja kestlikumad energiatarned, edendada üleminekut puhtale energiale ja vähendada meie sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Tänu ELi suurtele investeeringutele on kiirete lairibavõrkude ja internetiühenduse kättesaadavus kogu ELis jõudsalt paranenud. Digivaldkonna liidrid, näiteks Eesti, aitavad luua uusi e-valitsuse teenuseid. Kõikjal Euroopas on miljonid inimesed saanud juurdepääsu 5G-võrgule.
Taasterahastuga „NextGenerationEU“ läheme veel kaugemale. Selle 800 miljardi euro suuruse investeeringuga rahastatakse sadu projekte, alates avamere tuuleparkidest kuni elektrirongideni, tipptasemel digitaalteenustest kuni maailmatasemel meditsiinikeskusteni, mis loovad kvaliteetseid töökohti kõigis 27 liikmesriigis.
Kuna meid ümbritsev strateegiline keskkond muutub pidevalt ja Euroopa peab tõhustama kaitset, osalevad kõik liikmesriigid sellealastes jõupingutustes – alates Eesti kaitseuuringutest kuni õhusõidukite arendamiseni Rootsis ja laskemoona tootmiseni Poolas.

Innovatsiooni ja teadusuuringute edendamine
Viimase 20 aasta jooksul on Euroopa Liidus toimunud arvukalt teaduslikke läbimurdeid ja loomingulisi uuendusi, näiteks haiguste ennetamise ja vähiravi valdkonnas. Paljud neist on toimunud kümnes uues ELi riigis või on kauaaegsete ja uuemate liikmesriikide teadlaste ELi rahalise toetusega koostöö tulemus.
Ungari ja Prantsusmaa teadlased on edendanud teadusuuringuid ainete valdkonnas ning saanud oma töö eest Nobeli füüsikapreemia. Lätist Hispaaniani on teadlased teinud tihedat koostööd näiteks selle nimel, et suurendada meie teadmisi genoomidest.

Solidaarsus
Olgu tegemist kas üleujutuste, metsatulekahjude, maavärinate või meditsiiniliste hädaolukordadega, ELi liikmesriigid on andnud katastroofide korral üksteisele elutähtsat abi.
Kõik ELi riigid on viimase 20 aasta jooksul andnud ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu toetust kõikjal Euroopas ja ka mujal. Näiteid on hulgaliselt. Viis liikmesriiki ruttasid 2010. aasta äkktulvade järel Ungarile abi andma. 2022. aasta suvel tulid Austria tuletõrjujad appi Sloveeniale, kus möllasid laastavad metsa- ja maastikupõlengud. Eelmisel suvel läksid Slovakkia tuletõrjujad appi Kreekale, kui viimane võitles ennenägematute metsa- ja maastikupõlengutega.
Alates Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja esimesest päevast on ELi liikmesriigid teinud koostööd, et toetada Ukraina rahvast. Logistikakeskused Poolas ja Slovakkias ning Rumeenias on aidanud suunata kogu liidust tulevat abi. EL on andnud ajutise kaitse rohkem kui 4,1 miljonile Ukraina põgenikule, kellest peaaegu 1,7 miljonit on vastu võetud 2004. aastal ühinenud liikmesriikide poolt.

Euroopa rolli tugevdamine maailmas
Viimase 20 aasta jooksul on Euroopa hääl maailmaareenil tugevnenud – ükskõik, kas innustatakse maailma võtma meetmeid kliimamuutuste vastu, võitlema pandeemia vastu või edendama demokraatiat.
Kümne uue liikmesriigi lisandumine on suurendanud meie majanduslikku jõudu kogu maailmas. Suurem ühtne turg on muutnud ELi veelgi atraktiivsemaks kaubanduspartneriks, mis on võimaldanud meil luua uusi võimalusi välismaal. Alates 2004. aastast on ülemaailmne rahvusvaheline kaubandus kasvanud 3 triljoni euro võrra, ulatudes 2023. aastal 5 triljoni euroni.
Suurem liit on tugevdanud ka Euroopa rolli juhtiva humanitaarabi andjana. Euroopa humanitaarabi nii Ukrainas, Gazas kui ka Sudaanis annavad ELi eri paigust pärit abitöötajad, sealhulgas Poola valitsusvälised organisatsioonid, Tšehhi humanitaarpartnerid ja Küprose abitöötajad.
Laienemine on edendanud heaolu, tugevdanud demokraatiat ja taganud stabiilsuse kogu Euroopa Liidus. 27 liikmesriigiga on EL muutunud tugevamaks geopoliitiliseks jõuks.

Kampaanias „20 aastat koos“ kasutatud andmed põhinevad Eurostati statistikal ja muudel ametlikel teabeallikatel ning neid ajakohastatakse. Viidatud on Eurobaromeetri uuringutele.