Olukord Euroopa Liidus 2023 – Investeeringud Euroopa õitsengusse

Taastatud energiasõltumatus

Venemaa ei rünnanud üksnes Ukrainat, vaid ka Euroopa Liidu majandust, kasutades selleks relvana energiatarneid. Kavaga „REPowerEU“ on EL võtnud eesmärgi saada lahti oma sõltuvusest Venemaa fossiilkütustest ning taastada ja tagada Euroopa pikaajaline ja kestlik energiasõltumatus.

See on olnud ühtne, euroopalik jõupingutus. Liikmesriigid on teinud koostööd, et tagada igale riigile piisav gaasivarustus, samal ajal kui EL on teinud tööd selle nimel, et mitmekesistada oma energiavarustust taskukohaste hindadega.

ELi energiasääst

ELi energiaplatvorm

Komisjon on loonud ka ELi energiaplatvormi, mille abil korraldati liikmesriikide, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Lääne-Balkani riikide esimene ühine gaasiost. Ühisost võimaldas ELil esimest korda kasutada oma kollektiivset poliitilist ja turujõudu, mis andis läbirääkimistel tugevama positsiooni ja tagas turvalised gaasi ja veeldatud maagaasi tarned, koondades nõudlust ja meelitades ligi tarnijaid.

Roheülemineku kiirendamine ja looduse kaitsmine

Taastuvenergia valdkonnas, mis on kava „REPowerEU“ üks peamisi tugisambaid, on energiakriisi ajal tehtud märkimisväärseid edusamme. 2022. aasta jooksul on taastuvenergia kasutuselevõtt kogu ELis kahekordistunud.

EL on töötanud välja päikeseenergia strateegia, millega veelgi kiirendada fotogalvaanilise energia kasutuselevõttu. Samal ajal on EL juhtpositsioonil vesinikumajanduse üleilmses arengus, valmistades ette vesiniku ja gaasi CO₂ heite vähendamise paketti.

Et olla nullneto eesmärgi saavutamise kampaania esirinnas ja tugevdada ELi tööstuse konkurentsivõimet, avaldas komisjon 1. veebruaril 2023 rohelise kokkuleppe tööstuskava.

Märtsis tutvustati kolme peamist algatust, millega toetatakse rohelise kokkuleppe tööstuskava:

• Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete määrus;
• nullnetotööstuse määrus;
• ELi elektrituru korralduse reform.

Komisjon on jätkanud võitlust looduse taastamise nimel kogu Euroopa Liidus hiljuti kavandatud looduse taastamise määruse ja nullsaaste tegevuskava abil. Samal ajal on ELis vastu võetud raadamist käsitlev määrus, millega hoitakse jätkusuutmatud tooted ELis poeriiulitelt eemal, ning on tehtud edusamme paketi „Eesmärk 55“ eesmärkide saavutamisel.

Roheüleminek mõjutab loomulikult põllumajandustootjaid ja maakogukondi. Aasta alguses jõustunud 2023.–2027. aasta ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetab põllumajandustootjaid ohutu, kvaliteetse ja kestliku toidu tootmisel, säilitades samal ajal maakogukondade elujõulisuse ja mitmekesisuse.

Euroopa digikümnendi edusammud

Digitaalne innovatsioon kujundab majandust hingematva tempoga ümber ning EL on sellega sammu pidamas. Tehisintellekti revolutsioon on saanud reaalsuseks, mistõttu esitas komisjon tehisintellektimääruse ettepaneku juba 2021. aasta aprillis. See aitab tagada, et ELis kasutatavad tehisintellektisüsteemid on ohutud, läbipaistvad, eetilised, erapooletud ja inimkontrolli all.

Euroopa Parlament ja ELi liikmesriigid jõudsid märtsis kokkuleppele Euroopa kiibimääruses ning nõukogu kiitis juuli lõpus määruse ametlikult heaks, tugevdades Euroopa pooljuhiökosüsteemi. Andmete osas, mis on Euroopa digitaalmajanduse liikumapanev jõud, püüame viia ELi Euroopa andmestrateegia abil andmepõhises ühiskonnas juhtpositsioonile. Majandusvaldkonnas esitas komisjon viimase aasta jooksul ka kaks uut ettepanekut, et viia maksed ja finantssektor laiemalt digiajastusse.

Investeerimine mikroelektroonikasse

Veel üks vahe-eesmärk saavutati 2022. aasta novembris, kui digiplatvormid võtsid digiteenuste määruse jõustudes suurema vastutuse kahju leevendamise ja kasutajate õiguste kaitsmise eest. Digiteenuste määruse jõustamiseks asutas komisjon 2023. aasta aprillis Euroopa algoritmilise läbipaistvuse keskuse (ECAT), mis asub komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuses.

Samal kuul parandati digiturgude määruse jõustamisega õiglust ja konkurentsi digiturgudel.

Ühtse turu ja sotsiaalse turumajanduse tugevdamine

Sel aastal tähistasime ühtse turu 30. aastapäeva. Ühtne turg on olnud Euroopa püsiva konkurentsivõime alus. Märtsis esitas komisjon uue pikaajalise lähenemisviisi selle kohta, kuidas EL saaks tugineda oma tugevatele külgedele, edendades jõudsalt arenevaid ettevõtteid, kes suudavad maailmaturul konkureerida, pakkuda atraktiivseid töökohti ja luua üleilmseid standardeid.

Komisjon on sel aastal pakkunud välja ka muid võimalusi ühtse turu toetamiseks ja edasiseks tugevdamiseks. Mais tehti ettepanek, mis kujutab endast tolliliidu kõige põhjalikumat ja ambitsioonikamat reformi alates selle loomisest 1968. aastal. Kuu aega enne seda tegi komisjon ettepaneku uute patendireeglite kohta, millega luuakse läbipaistvam, mõjusam ja tulevikukindlam intellektuaalomandiõiguste raamistik.

ELi majandus on vaatamata viimaste aastate järjestikustele majandusšokkidele jätkuvalt silmatorkavalt vastupidav. 2022. aastal oli majanduskasvu taastumine muljetavaldav – 3,4%. Seda toetas tugev tööturg, kus töötuse määr oli rekordiliselt madal ja tööhõive kasvuteel. See tulemus on suuresti tingitud ELi ja selle liikmesriikide otsustavast tegevusest. 

Loomulikult ei sea meie ainulaadne Euroopa mudel esikohale ainult ärivõimalusi, vaid ka ühiskondlikku heaolu, seades majanduse keskmesse inimesed. Sel eesmärgil ja kuna me usume kindlalt sotsiaaldialoogi jõusse, oleme teinud ettepanekuid meetmete kohta, mis tugevdavad sotsiaaldialoogi nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Samal ajal tuleb tagada sotsiaalsete turvavõrkude eesmärgipärasus. Seepärast esitab komisjon soovitused tagada kõigis ELi liikmesriikides piisav miinimumpalk.

Et rohe-, digi- ja demograafiline üleminek oleksid edukad, peab EL tegema suuri investeeringuid elukestvasse õppesse. Seepärast oleme kuulutanud 2023. aasta Euroopa oskusteaastaks, mille jaoks liikmesriigid on ELi vahenditest eraldanud ligikaudu 65 miljardit eurot.

Avaliku ja erasektori organisatsioone koondav oskuste pakt

Taasterahastu „NextGenerationEU“ ja ELi investeeringute suurendamine

Euroopa 800 miljardi euro suurune ühisinvesteering taasterahastusse „NextGenerationEU“ on võimaldanud 2022. ja 2023. aastal teha algust käegakatsutavate kohapealsete projektidega, mille abil ehitada üles kestlik, vastupanu- ja konkurentsivõimeline Euroopa ning tagada kõigi ELi elanike õitseng.

Tutvuge eri liikmesriikides toimuvaga

Strateegia „Global Gateway“ ja uued üleilmsed investeeringud

ELil on jätkuvalt keskne roll selles, et ehitada üles vastupanuvõimeline, kestlik ja üha kasvav maailmamajandus, mis lubaks kõigil majanduskasvust osa saada. Selleks on komisjon võtnud strateegia „Global Gateway“ raames vastu 300 miljardi euro suuruse üleilmse haardega kestlike investeeringute kava, millega toetatakse tipptasemel taristuprojekte, mis aitavad tekitada töökohti, edendada püsivat majanduskasvu ja luua väärtust kohalikul tasandil.

Aafrika-Euroopa investeerimispaketi näol jõuti strateegia „Global Gateway“ rakendamisega esimese suurema verstapostini. Pool strateegia „Global Gateway“ esialgsest investeeringust (ligikaudu 150 miljardit eurot) on ette nähtud koostöös Aafrika partneritega korraldatavate projektide jaoks. Sellest ajast alates on tehtud algust strateegia „Global Gateway“ rakendamisega Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, kuhu EL ja tema liikmesriigid investeerivad president von der Leyeni sõnul üle 45 miljardi euro.

ELi uus kaubandusstrateegia

Kaubandus- ja tehnoloogianõukogud

EL on rahvusvahelise koostöö vaimus loonud Ameerika Ühendriikide ja Indiaga kaubandus- ja tehnoloogianõukogud, et edendada viljakat koostööd ja lahendada ühiseid probleeme.

Ülemaailmne kaubandus

Hoolimata raputusest, mida pandeemia põhjustas tarneahelatele, ja sellele järgnenud Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu, on EL suutnud hoida kaubavahetuse peamiste kaubanduspartneritega avatuna ja teha käegakatsutavaid edusamme. Tšiili ja Uus-Meremaaga viidi edukalt lõpule läbirääkimised vabakaubanduslepingute üle. Samasugused läbirääkimised jätkusid Austraalia, Mercosuri, Mehhiko, India ja Indoneesiaga.

Majandusjulgeolek

20. juunil esitasid komisjon ja kõrge esindaja uue Euroopa majandusjulgeoleku strateegia. Strateegias on tähelepanu keskmes see, kuidas suurenenud geopoliitiliste pingete ja kiirenenud tehnoloogiamuutuste tingimustes minimeerida riske, mis tulenevad teatavatest majanduslikest voogudest, ja samas säilitada majanduse maksimaalne avatus ja dünaamilisus.

Dokumendid