Komisjon on loonud varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi, et tugevdada liidu finantshuvide kaitset ja tagada usaldusväärne finantsjuhtimine.
See asendab alates 1. jaanuarist 2016 varajase hoiatamise süsteemi ja menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid sisaldavat keskandmebaasi.
EDESi eeskirjad on esitatud finantsmääruses.
Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem sisaldab mitmeid parandusi praegustes vahendites, luues toimkonna ja andmebaasi.
Ajakava
Eeskirju on kohaldatud alates 2016. aastast kõigi lepingute, toetuslepingute, auhindade, rahastamisvahendite ja tasustatud ekspertide suhtes ning eelarve kaudse täitmise raames.
Eesmärk
Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi eesmärk on kaitsta liidu finantshuve ebausaldusväärsete isikute ja üksuste eest, kes taotlevad ELi rahalisi vahendeid või on võtnud õiguslikke kohustusi seoses komisjoni, teiste liidu institutsioonide, organite või asutustega. Eelkõige tagab varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem
- selliste isikute või üksuste varajase avastamise, kes kujutavad endast ohtu liidu finantshuvidele;
- isikute või üksuste kõrvalejätmine finantsmäärusega reguleeritud väljavalimismenetlustest või valimisest liidu vahendite haldajaks, kui nad on finantsmääruse artikli 136 lõikes 1 osutatud menetlusest kõrvale jäetud;
- rahalise karistuse määramise isikule või üksusele (finantsmääruse artikkel 138);
- kõige raskematel juhtudel menetlusest kõrvalejätmise ja vajaduse korral rahalise karistusega seotud teabe avaldamine komisjoni veebisaidil, et tugevdada nende hoiatavat mõju (finantsmääruse artikkel 140).
Teave varajase avastamise / menetlusest kõrvalejätmise / rahalise karistuse kohta võib pärineda järgmisest:
- lõplik kohtuotsus või lõplikud haldusotsused;
- komisjoni Pettustevastase Ameti (OLAF), Euroopa Prokuratuuri (EPPO) ja kontrollikoja faktid ja järeldused, auditid või muu pädeva eelarvevahendite käsutaja vastutusel läbi viidud kontroll või audit;
- mittelõplikud kohtu- või haldusotsused;
- Euroopa Keskpanga (EKP), Euroopa Investeerimispanga (EIP), Euroopa Investeerimisfondi või rahvusvaheliste organisatsioonide otsused;
- pettuse ja/või eeskirjade eiramise juhtumid, millest on teatanud liikmesriikide ametiasutused, kes osalevad jagatud eelarve täitmises;
- pettuse ja/või eeskirjade eiramise juhtumid, millest on teatanud eelarve kaudses täitmises osalevad üksused.
Kõrvalejätmise alused on loetletud finantsmääruse artikli 136 lõikes 1. Need käsitlevad järgmist:
- pankroti- ja maksejõuetusolukorrad;
- maksude või sotsiaalkindlustusmaksete mittetasumine:
- ametialaste käitumisreeglite raske rikkumine;
- pettus, korruptsioon, osalemine kuritegelikus ühenduses jne;
- lepingu oluline rikkumine;
- eeskirjade eiramine;
- üksused, mis on loodud eesmärgiga hoida kõrvale maksu-, sotsiaalsetest või muudest juriidilistest kohustustest (varifirmade loomine).
Toimkond
Moodustatakse toimkond, et hinnata keskselt finantsmääruse artikli 136 lõikes 1 osutatud menetlusest kõrvalejätmise olukordi ning võtta vastu asjakohased soovitused kõrvalejätmise ja rahalise karistuse kohta juhtudel, mille on talle edastanud liidu institutsiooni, liidu asutuse, Euroopa ameti või asutuse eelarvevahendite käsutaja, kellele on usaldatud ÜVJP meetmete rakendamine (finantsmääruse artikli 143 lõige 1). Pädev eelarvevahendite käsutaja suunab juhtumi toimkonnale keskseks hindamiseks, kui menetlusest kõrvalejätmise ja selle kestuse või rahalise karistuse kohta ei ole lõplikku kohtuotsust või lõplikku haldusotsust, ning avaldamiseks.
Kui pädev eelarvevahendite käsutaja otsustab toimkonna soovitusest kõrvale kalduda, põhjendab ta oma otsust toimkonnale.
Toimkond on pädev tagama ka asjaomase isiku või üksuse kaitseõigused.
Seejärel teeb pädev eelarvevahendite käsutaja toimkonna soovituse alusel otsuse menetlusest kõrvalejätmise ja/või rahalise karistuse määramise kohta ning võimaluse korral asjaomase teabe avaldamise kohta komisjoni veebisaidil.
Süsteem säilitab võimaluse hinnata parandusmeetmeid, mida isik või üksus on oma usaldusväärsuse tõendamiseks võtnud. Sellisel juhul ei tohiks isikut või üksust kõrvale jätta (välja arvatud kõige raskemad kuriteod, nt pettus, korruptsioon).
Toimkonna koosseisu kuuluvad:
- kõrgetasemeline sõltumatu esimees;
- kaks komisjoni kui süsteemi omaniku esindajat;
- üks taotluse esitanud eelarvevahendite käsutaja esindaja komisjonis või teistes institutsioonides ja asutustes.
Andmebaas
Eespool nimetatud teave varajase avastamise või kõrvalejätmise ja/või rahalise karistuse kohta registreeritakse andmebaasis EDES komisjoni, selle rakendusametite, muude institutsioonide, ELi asutuste või Euroopa ametite edastatud teabe alusel.
Andmebaasi loob ja seda haldab komisjon (finantsmääruse artikli 142 lõige 1).
Loetelu isikutest või üksustest, kellel puudub juurdepääs ELi rahastusele või kelle suhtes kohaldatakse rahalist karistust.
Andmekaitse
EDES on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrusega (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ.
Allpool on esitatud andmebaasi EDES isikuandmete kaitse põhimõtted.