Viimased olulisemad uudised

21. detsember 2020 – Euroopa Komisjon annab loa esimesele ohutule ja toimivale COVID-19 vastasele vaktsiinile

Komisjon andis tingimusliku müügiloa BioNTechi ja Pfizeri väljatöötatud ohutule ja toimivale COVID‑19 vastasele vaktsiinile. Müügiloa andmisel järgitakse vastavat teaduslikku soovitust, mis põhineb vaktsiini ohutuse, toimivuse ja kvaliteedi põhjalikul hindamisel Euroopa Ravimiametis. Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: „Täna lisame Euroopa eduloole olulise peatüki. Andsime müügiloa esimesele ohutule ja toimivale COVID-19 vastasele vaktsiinile. Peagi tuleb veel vaktsiine. Täna heaks kiidetud vaktsiin saab ühel ja samal ajal samadel tingimustel kättesaadavaks kõikidele ELi liikmesriikidele. Eelseisvad Euroopa vaktsineerimispäevad näitavad samuti suurt ühtsust. See on hea viis selle raske aasta lõpetamiseks ja pandeemiaga võitluses uue lehekülje pööramiseks. Me kõik oleme sellega ühtviisi seotud.“

17. detsember 2020 – president von der Leyen kuulutab välja Euroopa vaktsineerimise päevad 27., 28. ja 29. detsembril

President von der Leyen teatas, et kui Euroopa Ravimiamet ja Euroopa Komisjon annavad edukale ja toimivale vaktsiinile müügiloa, siis algab kõikjal ELis vaktsineerimine koroonaviiruse vastu 27., 28. ja 29. detsembril. „Pandeemia lõpetamiseks peame vaktsineerima kuni 70% oma elanikkonnast. See on väga mahukas ülesanne. Seega alustagem 27 liikmesriigina kiiresti ühiselt vaktsineerimist,“ ütles ta.

14. detsember 2020 – komisjon käivitab Re-open EU mobiilirakenduse, mida ajakohastatakse korrapäraselt koroonaviirusega seotud tervishoiu-, ohutus- ja reisimeetmete kohta kogu Euroopas

Komisjon käivitas tasuta mobiilirakenduse Re-Open EU, mis pakub põhjalikku ja ajakohast teavet tervishoiu-, ohutus- ja reisimeetmete kohta kõigis ELi liikmesriikides ning Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis. Teave on kättesaadav kõigis 24 ELi ametlikus keeles ning pärineb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuselt ja liikmesriikidelt. Rakendust saab alla laadida Androidi ja iOSi kaudu.

3. detsember 2020 – Euroopa demokraatia tegevuskava: ELi demokraatia tugevdamine

Koroonaviiruse pandeemia on toonud esile ELi demokraatia probleemid. Euroopa Komisjon tutvustab oma Euroopa demokraatia tegevuskava, mille eesmärk on suurendada kodanike mõjuvõimu ja tagada demokraatia suurem vastupanuvõime kõikjal ELis. Selle tegevuskava abil on komisjoni eesmärk kaitsta vabu ja õiglasi valimisi, suurendada meediavabadust ja meedia mitmekesisust ning võidelda desinformatsiooni ja välismõjutuste vastu.

2. detsember 2020 – Komisjon esitleb strateegiat COVID-19st hoidumiseks eelseisvatel talvekuudel

Täna võttis komisjon vastu strateegia pandeemia kestlikuks ohjamiseks eelseisvatel talvekuudel, kui viiruse levik võib siseruumides toimuvatest kogunemistest tulenevalt taas suureneda.

Strateegias soovitatakse säilitada valvsus ja ettevaatlikkus kogu talveperioodil, sealhulgas 2021. aasta alguses, mil algab ohutute ja tõhusate vaktsiinide kasutuselevõtt.

Koordineeritud ja kogu liitu hõlmav lähenemisviis on viiruse uue leviku vältimise pant ja piiranguid leevendades tuleks alati arvesse võtta epidemioloogilise olukorra muutumist.

1. detsember 2020 – Euroopa Komisjon eraldab TERA rahastust viiele liikmesriigile 8,5 miljardit eurot, et aidata säilitada töökohti

Komisjon on TERA-rahastust viiele ELi riigile liikmesriikide rahalise toetuse kolmanda osamaksena välja maksnud 8,5 miljardit eurot. Riiklike lühendatud tööaja kavade toetamiseks on Belgia saanud 2 miljardit eurot, Ungari – 200 miljonit eurot, Portugal – 3 miljardit eurot, Rumeenia – 3 miljardit eurot ja Slovakkia – 300 miljonit eurot. Tänase maksega on 15 liikmesriiki oktoobri lõpu ja novembri lõpu vahel saanud ELi TERA-rahastust kokku umbes 40 miljardit eurot.

25. november 2020 – Euroopa ravimistrateegia: taskukohased, kättesaadavad ja ohutud ravimid kõigile

Euroopa Komisjon on vastu võtnud Euroopa ravimistrateegia, selleks et tagada, et igaühele oleksid kättesaadavad uuenduslikud ja taskukohased ravimid, ja samas toetada ELi ravimitööstuse konkurentsi- ja innovatsioonivõimet ning jätkusuutlikkust. Strateegia võimaldab Euroopal katta töökindlate tarneahelate kaudu oma ravimivajadusi ja aitab luua ELis tulevikukindla ja kriisile vastupidava farmaatsiasüsteemi. Ehkki strateegia on palju enamat kui kriisireageerimisvahend, lähtutakse selles COVID-19 pandeemiale esmasel reageerimisel saadud õppetundidest ja muudetakse Euroopa ravimisektor nii paremini ettevalmistatuks ja vastupidavamaks. Strateegia on Euroopa terviseliidu nurgakivi.

18. november 2020 – Euroopa Komisjoni soovitus antigeeni-kiirtestide kohta kiirendab testimist ja toetab testimissuutlikkuse suurendamist

Komisjon võttis vastu soovituse antigeeni kiirtestide kasutamise kohta COVID-19 diagnoosimiseks, et tagada inimeste vaba liikumine ja siseturu tõrgeteta toimimine. Soovituses antakse juhiseid selle kohta, kuidas antigeeni kiirteste valida, millal on need asjakohased ja kes peaks neid tegema, ning nõutakse testide ja nende tulemuste valideerimist ja vastastikust tunnustamist. Sellele eelnes komisjoni 28. oktoobri soovitus tagada kogu ELis ühine lähenemisviis ja tõhusamad testimisstrateegiad.

17. november 2020 – Euroopa Komisjon eraldab TERA rahastust üheksale liikmesriigile 14 miljardit eurot, et aidata säilitada töökohti

Komisjon on TERA-rahastust üheksale ELi riigile liikmesriikide rahalise toetuse teise osamaksena välja maksnud 14 miljardit eurot. Riiklike lühendatud tööaja kavade toetamiseks on Horvaatia saanud 510 miljonit eurot, Küpros – 250 miljonit eurot, Kreeka – 2 miljardit eurot, Itaalia – täiendavalt 6,5 miljardit eurot, Läti – 120 miljonit eurot, Leedu – 300 miljonit eurot, Malta – 120 miljonit eurot ja Sloveenia – 200 miljonit eurot ning Hispaania – täiendavalt 4 miljardit eurot. Oktoobri lõpus said Itaalia, Hispaania ja Poola ELi TERA-rahastust kokku 17 miljardit eurot, et samuti lühendatud tööaja kavasid toetada.

11. november 2020 – Euroopa Komisjon astub esimesed sammud Euroopa terviseliidu loomiseks

Komisjon teeb mitu ettepanekut ELi terviseohutuse raamistiku tugevdamiseks ning peamiste ELi ametite kriisiks valmisoleku ja kriisile reageerimise rolli tõhustamiseks. Selleks et tõhustada võitlust koroonaviiruse pandeemia ja tulevaste tervisealaste hädaolukordadega, on vaja paremat koordineerimist ELi tasandil. Praegusest kriisist õppides tagavad tänased ettepanekud suurema valmisoleku ja tõhusama reageerimise praegustes ja tulevastes tervishoiukriisides. President von der Leyen märkis: „Täna alustame Euroopa terviseliidu loomist, et pakkuda kodanikele kriisiolukorras kaitset kvaliteetsete tervishoiuteenustega ning anda liidule ja selle liikmesriikidele vahendid kogu Euroopat mõjutavate tervisealaste hädaolukordade ennetamiseks ja ohjamiseks.“

10. november 2020 – Euroopa Komisjon tunneb heameelt 1,8 triljoni euro suuruses ELi pikaajalises eelarves ja taasterahastus „NextGenerationEU“ kokkuleppele jõudmise üle, et aidata luua keskkonnasõbralikum, digitaalsem ja vastupanuvõimelisem Euroopa

Euroopa Parlament ja ELi liikmesriigid leppisid nõukogus kokku ELi pikaajalises eelarves ja taasterahastus „NextGenerationEU“. Kui see vastu võetakse, siis aitab see kokku 1,8 triljoni euro suurune pakett Euroopal taastuda ja tagada kestlikum tulevik. President von der Leyen sõnas: „Meie taastekava aitab meil muuta pandeemiast põhjustatud väljakutsed võimaluseks taastuda rohe- ja digipöörde abil“.

5. november 2020 – 2020. aasta sügisene majandusprognoos

Pandeemia majanduslik mõju on ELi eri osades olnud väga erinev. 2020. aasta sügisese majandusprognoosi kohaselt kahaneb euroala majandus 2020. aastal 7,8% ning kasvab seejärel 2021. aastal 4,2% ja 2022. aastal 3%. ELi majandus kahaneb prognoosi järgi 2020. aastal 7,4% ning kasvab seejärel 2021. aastal 4,1% ja 2022. aastal 3%. Euroala töötuse määr tõuseb prognoosi järgi 2019. aasta 7,5 %-lt 2020. aastal 8,3 %-le ja 2021. aastal 9,4 %-le ning langeb seejärel 2022. aastal 8,9 %-le.

28. oktoober – koroonaviiruse taasleviku vastu võitlemine: Euroopa Komisjon esitab uued meetmed, et tõhustada valmisolekut ja reageerimist kogu ELis

Komisjon on teatises COVID-19-le reageerimise lisameetmete kohta esitanud konkreetsed meetmed koroonaviiruse leviku pidurdamiseks, elude päästmiseks ja vastupidavuse suurendamiseks kõigis liikmesriikides ja mitmesugustes valdkondades. Need on muu hulgas riikides kontaktide jälgimiseks kasutusel äppide ühendamine, reisierandite laiendamine, ulatuslikum testimine ja vaktsiinivarude tagamine. See toimus enne arutelu, mille Euroopa juhid peavad COVID-19 koordineerimise teemal 29. oktoobril, nagu sooviti Euroopa Ülemkogu 15. oktoobri kohtumisel.

27. oktoober 2020 – Komisjon teeb esimesed TERA osamaksed Itaaliale, Hispaaniale ja Poolale summas 17 miljardit eurot

Komisjon tegi liikmesriikidele antava TERA finantstoetuse esimesed osamaksed Itaaliale (10 miljardit eurot), Hispaaniale (6 miljardit eurot) ja Poolale (miljard eurot) kokku 17 miljardi väärtuses. See on sihtotstarbeline toetus, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel katta suurenenud avaliku sektori kulutused, et säilitada töökohti, eelkõige lühendatud tööajaga töötajate ja füüsilistest isikust ettevõtjate puhul. Itaalia saab eeldatavasti kokku 27,4 miljardit eurot, Hispaania 21,3 miljardit eurot ja Poola 11,2 miljardit eurot.

19. oktoober 2020 – EL hakkab rakendama koostalitlusvõime lüüsiteenust, esimesed kontaktide jälgimise ja hoiatamise rakendused on ELi süsteemi ühendatud

Komisjon on ELi liikmesriikide palvel loonud kogu ELi hõlmava süsteemi, et tagada kontaktide jälgimise rakenduste koostalitusvõime. Süsteem hakkab toimima täna, mil esimesed riiklikud rakendused on selle teenusega juba seotud: Saksamaa Corona-Warn-App, Iirimaa COVIDi jälgimise rakendus ning Itaalia immuni. Neid rakendusi on kokku alla laadinud ligikaudu 30 miljonit inimest, mis teeb kaks kolmandikku kõigist ELis allalaaditud rakendustest. Teine rühm rakendusi ühendatakse süsteemiga järgmisel nädalal. Seejärel peaksid süsteemiga ühinema Tšehhi eRouška, Taani smitte stop, Läti Apturi COVID ja Hispaania Radar Covid. Novembris täiendatakse süsteemi veelgi.

15. oktoober 2020 – ELi vaktsiinistrateegia: COVID-19 vaktsineerimisstrateegiateks valmisolek ja vaktsiinide kasutuselevõtmine

Komisjon avaldas teatise COVID-19 vaktsineerimisstrateegiateks valmisoleku ja vaktsiinide kasutuselevõtmise kohta. Selleks et tõhus ja ohutu vaktsiin jõuaks abivajajateni, peavad liikmesriigid hakkama selle kasutuselevõtmiseks valmistuma, tõhustama teabevahetust ja seadma tähtsuse järjekorda sihtrühmad, keda vaktsiini kättesaadavaks muutumisel esimesena vaktsineeritakse. Ei ole veel teada, missugune võimalik vaktsiin (ja kas üldse) läbib edukalt arendus- ja loa andmise protsessi ning vastab seega ELi turule laskmiseks vajalikele efektiivsus- ja ohutuskriteeriumidele. Euroopa peab saama mitmekesise, erinevaid tehnoloogilisi lähenemisviise kasutavate vaktsiinikandidaatide portfelli, et suurendada võimalusi töötada kiiresti välja, toota ja võtta kasutusele vaktsiin kõigi eurooplaste jaoks.

13. oktoober 2020 – Kokkulepe kooskõlastatud lähenemisviisi kohta, mis käsitleb meetmeid, millega piiratakse isikute vaba liikumist ELis seoses COVID-19 puhanguga

ELi liikmesriigid leppisid kokku koordineeritud lähenemisviisis, millest juhinduda COVID-19 pandeemiaga seotud reisipiirangute kehtestamisel. See hõlmab piirkondade klassifitseerimist (roheline, oranž, punane ja hall) kohaliku epidemioloogilise olukorra alusel. Vastuvõetud soovituses kutsutakse liikmesriike üles ka andma reisijatele õigeaegset teavet. Liikmesriigid on kokku leppinud, et nn rohelistest piirkondadest saabuvatele reisijatele ei seata mingeid piiranguid, nagu näiteks karantiin või testimine. Teave tuleks teha kättesaadavaks ka veebiplatvormil Re-open EU.
Lisateave

12. oktoober 2020 – koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuste rakendamise esimesed tulemused

Komisjon avaldas koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuste esimesed esialgsed tulemused: EL rakendas koroonaviiruse pandeemia vastu võitlemiseks üle 13 miljardi euro. 4,1 miljardit eurot ELi vahendeid aitasid toetada tervishoiusüsteeme ja 8,4 miljardit eurot toetasid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Euroopa Sotsiaalfondi kaudu on tagatud 1,4 miljardit eurot, et päästa töökohti. Selleks et tagada maksimaalne läbipaistvus ja vastutus, võtab komisjon kasutusele ühtekuuluvuspoliitika avatud andmeplatvormi käsitleva sihtotstarbelise veebilehe, et näidata, kuidas ELi ühtekuuluvuspoliitika aitab liikmesriikidel koroonaviiruse kriisiga toime tulla.

8. oktoober 2020 – Euroopa Komisjon kiidab heaks potentsiaalseid COVID-19 vaktsiine käsitleva kolmanda lepingu ja allkirjastab remdesiviiri kokkuleppe

7. oktoobril kiitis Euroopa Komisjon heaks kolmanda lepingu ravimifirmaga Janssen Pharmaceutica NV, et tagada vaktsiinidoosid 200 miljonile inimesele. Liikmesriikidel on tulevikus samuti võimalus osta vaktsiine veel 200 miljonile inimesele. Vaktsiinikandidaat on juba kliiniliste uuringute III etapis. Komisjon allkirjastas ka kokkuleppe Gileadiga, et tarnida kuni 500 000 remdesiviiri ravikuuri. Remdesiviir on ainus ravim, millel on praegu hapnikuvarustust vajavate COVID-19 patsientide raviks ELis tingimuslik müügiluba. Osalevad meditsiiniliste vastumeetmete ühishanke lepingu allkirjastanud ligikaudu 36 riiki, sh kõik ELi liikmesriigid, EMP riigid ja Ühendkuningriik ning kuus kandidaatriiki.

7. oktoober 2020 – Euroopa Komisjon emiteerib kuni 100 miljardi euro väärtuses ELi TERA-võlakirju sotsiaalsete võlakirjadena

Komisjon teatas, et ta emiteerib kuni 100 miljardi euro väärtuses ELi TERA võlakirju ja et ta on võtnud vastu sõltumatult hinnatud sotsiaalsete võlakirjade raamistiku. Investorid saavad olla kindlad, et rakendatud vahendid teenivad tõeliselt sotsiaalset eesmärki ja aitavad liikmesriikidel katta pandeemia tõttu kasutusele võetud riiklike lühendatud tööajaga töötamise kavade ning sarnaste meetmete kulud. Komisjon esitas ka ettepaneku anda Ungarile TERA kaudu 504 miljonit eurot toetust. Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: „Peale selle, et me investeerime miljardeid eurosid töökohtade päästmiseks Euroopas ja koroonaviiruse pandeemia sotsiaalse mõju leevendamiseks, teeme seda ka sotsiaalsete võlakirjade emiteerimise teel. See annab investoritele võimaluse anda meie jõupingutustesse oma panus ja kõnealune ligi 100 miljardit eurot aitab liikmesriikides inimesi töökohtadel hoida.“

30. september 2020 – Euroopa Komisjon avaldab esimest korda õigusriigi olukorda käsitleva aruande: erakorralised koroonaviirusevastased meetmed peavad olema kooskõlas ELi aluspõhimõtete ja väärtustega

Komisjon tutvustas oma esimest kogu ELi hõlmavat õigusriigi olukorda käsitlevat aruannet, mis on Euroopa uue õigusriigi mehhanismi põhiosa. Tihedas dialoogis kõigi 27 liikmesriigi ja sidusrühmadega koostatud aruandes käsitletakse ELi õigusriigi nelja põhisammast: riikide õigussüsteemid, korruptsioonivastane võitlus, meediavabadus ning olulised kontrolli- ja tasakaalustussüsteemid. Selles rõhutatakse kõigi liikmesriikide positiivseid ja negatiivseid arengutendentse. Aruandes käsitletakse ka küsimusi, mis tulenevad mitmes liikmesriigis koroonaviirusega seoses kehtestatud eriolukorrast ja meetmetest, mida komisjon jälgib ka edaspidi. Selles rõhutatakse asjaolu, et riikide tavapäraste kontrolli- ja tasakaalustussüsteemide muutmine või peatamine võib tõsiselt ohustada õigusriigi põhimõtet ning et kriisile reageerimisel tuleb järgida ELi aluslepingutes sätestatud põhiväärtusi ja põhimõtteid. Sellele tuginedes alustab komisjon nüüd Euroopa Parlamendi, nõukogu, liikmesriikide parlamentide ja sidusrühmadega õigusriigidialoogi, et saada vastastikku toetust ja uurida reformide jätkamise võimalusi.

24. september 2020 – nakkusjuhtude arvu suurenemise tõttu nõuab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) rangemate meetmete kehtestamist

ECDC on ajakohastanud epidemioloogilise olukorra muutumist käsitlevat kiiret riskihindamist ja leiab, et ELis ja Ühendkuningriigis on nakkusjuhtude arv suurenenud. See kujutab üha suuremat ohtu teatavate elanikerühmade ja tervishoiutöötajate jaoks. ECDC avaldas ka uued suunised kaitsemeetmete kohta. Komisjon on ka avaldanud ka ELi vaktsineerimisstrateegiat käsitlevad küsimused ja vastused.

22. september 2020 – Euroopa Komisjon väljendab heameelt 100 miljardi euro suuruse rahastu TERA tagatissüsteemi lõpliku väljakujundamise üle

Komisjon väljendab heameelt selle üle, et aktiveeriti eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse rahastu TERA, mille raames saab anda kokku kuni 100 miljardit eurot rahalist toetust, et aidata kaitsta koroonaviiruse pandeemiast mõjutatud töötajaid ja töökohti. Enne seda viisid kõik liikmesriigid lõpule riiklikud heakskiitmismenetlused ja allkirjastasid komisjoniga tagatislepingud kogusummas 25 miljardit eurot. Euroopa Komisjon on juba esitanud nõukogule ettepanekud otsuste kohta anda 16 liikmesriigile TERA rahastust kokku 87,3 miljardit eurot rahalist toetust. Kui nõukogu need ettepanekud vastu võtab, annab EL nendele liikmesriikidele soodsatel tingimustel laenu.

17. september 2020 – Euroopa Komisjon tutvustab 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegias järgmisi samme seoses 672,5 miljardi euro suuruse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga

Euroopa Komisjon on 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegias sätestanud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi rakendamise suunised. Uus majanduskasvu tegevuskava aitab panna aluse keskkonnahoidlikule, digitaalsele ja kestlikule taastumisele. Rakkerühma hallatav rahastamisvahend on taasterahastu „NextGenerationEU“ keskne vahend, mis aitab ELil saada tugevamaks ja vastupidavamaks. Keskkonnasäästlikkus, tootlikkus, õiglus ja makromajanduslik stabiilsus on neli mõõdet, mis on liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade ning nende reformide ja investeeringute juhtpõhimõteteks. Liikmesriigid peaksid alates 15. oktoobrist 2020 hakkama esitama oma kavade projekte, kus on visandatud riiklikud investeerimis- ja reformikavad, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist kasu saada.

10. september 2020 – Euroopa Komisjon ja Maailma Terviseorganisatsioon tõhustavad üleilmse koostöö raames koroonaviiruseravi

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus kutsusid täna ellu kõrgetasemelise koostöönõukogu ja korraldasid ühiselt selle esimese kohtumise, et kiirendada COVID-19 vaktsiinide, testide ja ravi väljatöötamist ning kasutuselevõttu. Koostöönõukogu tugineb algatuse ACT-A senistele saavutustele: jälgitakse enam kui 200 vaktsiinikandidaati, 1700 kliinilist uuringut ja 80 diagnostikameetodit. President von der Leyen ütles: „Tänane koostöönõukogu käivitamine toob meid lähemale meie üleilmsele eesmärgile, milleks on koroonaviirusevaktsiinide, -testide ja -ravi kättesaadavus kõigile, kes neid kus iganes vajavad. EL kasutab kogu oma koondavat jõudu, et aidata ühendada maailma koroonaviirusevastases võitluses.“

9. september 2020 – Euroopa Komisjon täiendab vaktsiinivalikut pärast läbirääkimisi BioNTech-Pfizeriga

Komisjon viis lõpule ettevalmistavad kõnelused kuuenda tootjaga COVID-19 vastase vaktsiini võimaliku ostmise üle. Kui tõendatakse, et vaktsiin on ohutu ja COVID-19 vastu tõhus, ostab komisjon eeldatavasti kõigi ELi liikmesriikide nimel 200 miljonit vaktsiinidoosi ja hiljem veel 100 miljonit vaktsiinidoosi. President von der Leyen sõnas: „Mul on hea meel teatada, et oleme viinud lõpule läbirääkimised BioNTech-Pfizeriga, et osta esialgu 200 miljonit doosi tulevasi koroonaviirusevaktsiine. Tegemist on kuuenda ravimifirmaga, kellega oleme edukalt läbirääkimisi pidanud või sõlminud rekordilise ajaga kokkuleppe võimalike vaktsiinide kohta. Võimalus, et õnnestub välja töötada ja kasutusele võtta ohutu ja tõhus vaktsiin, on suurem kui eales varem, seda nii Euroopa kodanike jaoks kui ka mujal maailmas. Et saada koroonaviirusest võitu ükskõik kus, peame me sellest võitu saama kõikjal.“

4. september 2020 – Euroopa Komisjon teeb ettepaneku ühtlustada ELis vaba liikumist mõjutavaid siseriiklikke meetmeid

Komisjon on vastu võtnud ettepaneku nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb koroonaviiruse pandeemia tõttu vaba liikumist piiravate meetmete paremat koordineerimist ja nendest paremini teavitamist. Komisjoni ettepanekus on esitatud kolm põhipunkti: ühtsed kriteeriumid reisipiirangute kehtestamise üle otsustamiseks; kokkulepitud värvikoodil põhinevate kriteeriumide kindlaksmääramine; ühtne lähenemisviis meetmetele, mida kohaldatakse suure riskiga piirkonnast saabuvate reisijate suhtes. President von der Leyen märkis: „Vabadus Euroopas üle piiride reisida on Euroopa Liidu elanike üks käegakatsutavamaid hüvesid. Kõnealused meetmed tagavad eurooplastele suurema stabiilsuse, prognoositavuse ja selguse.“