Aruteludokument majandus- ja rahaliidu tuleviku kohta

Aruteludokumendis välja pakutud võimalused peaksid aitama saavutada laialdasema konsensuse eelolevate ülesannete lahendamise suhtes ja andma uut hoogu käimasolevale tähtsale arutelule.

Edasine tegevus hõlmaks meetmeid kolmes põhivaldkonnas.

• Tõelise rahandusliidu loomise lõpuleviimine

Integreeritud ja hästitoimiv finantssüsteem on tõhusa ja stabiilse majandus- ja rahaliidu jaoks esmatähtis. Tuginedes viimastel aastatel tehtud edusammudele, tuleb leida üksmeel selles, kuidas edasi minna. See hõlmab nii juba päevakorral olevate küsimustega edasi tegelemist kui ka kokkulepet selles, mida tuleks veel teha 2025. aastaks. Lõpule tuleks viia pangandusliidu loomine ja edusamme tuleks teha pangandussektori riskide piiramisel ja jagamisel, võttes meetmeid, mis aitaksid pankade vastupanuvõimet veelgi suurendada. Selleks et pakkuda reaalmajandusele mitmekesisemaid ja uuenduslikumaid rahastamisvõimalusi (ka kapitaliturgudel), on väga tähtis minna edasi kapitaliturgude liidu loomisega.

• Integreerituma majandus- ja fiskaalliidu loomine

Juba viie juhi aruandes märgiti, et paindlikumate majandus- ja sotsiaalsete struktuuride poole liikumine liikmesriikides on majandus- ja rahaliidu pikaajalise eduka toimimise seisukohast esmatähtis.Liikmesriigid võivad tugevdada juba olemasolevaid elemente, näiteks majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaastat või ELi eelarvest antava rahalise toetuse ja struktuurireformide elluviimise vahelist seost. Ent liikmesriigid võivad samuti otsustada suurendada euroala makromajandusliku stabiliseerimise suutlikkust. Dokumendis kirjeldatakse mitmesuguseid komisjoni uuritavaid võimalusi.

• Demokraatliku vastutuse suurendamine ja euroala institutsioonide tugevdamine

Selleks et majandus- ja rahaliitu tugevamaks muuta, peavad liikmesriigid olema nõus jagama ühises õigusraamistikus rohkem vastutust ja tegema ühiseid otsuseid euroala küsimustes. Seda võidakse teha ELi aluslepingute ja institutsioonide kaudu, valitsustevahelise lähenemisviisi kaudu või nende mõlema seguna, nagu see on juba praegu. Edasine poliitiline integratsioon võib hõlmata komisjoni ja eurorühma suhete ümberkujundamist ning põhjendatud oleks ka eurorühmale täistööajaga alalise eesistuja määramine ja euroala ühtsem välisesindatus. Avaliku arutelu raames käsitletakse lisaks euroala rahandusameti (võimaluse korral koos euroala eelarvega) ja Euroopa Valuutafondi asutamise ideed, mida võiks ELi raamistikus kaaluda majandus- ja rahaliidu süvendamise hilisemas etapis.