Page contents Page contents Mõjuhindamise vajadusMõjuhinnangud korraldatakse nende komisjoni algatuste puhul, millel on eeldatav märkimisväärne majanduslik, sotsiaalne või keskkonnaalane mõju. Need võivad olla:seadusandlikud ettepanekud;muud kui seadusandlikud algatused (nt rahastamisprogrammid, soovitused seoses rahvusvaheliste lepingute üle peetavate läbirääkimistega);rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid.Mõjuhindamise protsessi tulemused võetakse kokku mõjuhindamise aruandes. Iga aruande kvaliteeti kontrollib sõltumatu asutus ehk õiguskontrollikomitee, mis esitab arvamusi.Mõjuhindamise aruanne peab kirjeldama:keskkonna-, sotsiaalset ja majanduslikku mõju, sealhulgas mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja konkurentsivõimele, ning sisaldama selget kinnitust juhul, kui mõnda neist mõjudest ei peeta märkimisväärseks;keda asjaomane algatus mõjutab ja kuidas;konsultatsioonistrateegiat ja selle raames saadavaid tulemusi.Mõjuhindamise aruanded avaldatakse koos ettepanekutega või komisjoni poolt vastu võetud õigusaktidega. Samuti saadetakse need ELi seadusandjatele – Euroopa Parlamendile ja nõukogule – kaalumiseks, kuna nemad otsustavad selle üle, kas õigusakti eelnõu tuleks vastu võtta või mitte.Mõjuhindamise aruandedParem õigusloomeMõjuhinnangud moodustavad olulise osa komisjoni parema õigusloome tegevuskavast, mille eesmärk on kavandada ja hinnata ELi poliitikat ning õigusakte, et nendega seoses seatud eesmärgid saavutataks võimalikult tõhusal ja tulemuslikul viisil.Parema õigusloome suunised hõlmavad juhiseid selle kohta, kuidas komisjon peaks mõjuhinnangud koostama. Neid täiendavad asjaomased vahendid, mille abil antakse täiendavat nõu.Kuidas anda oma panus?Komisjoni esialgne probleemi, poliitikaeesmärgi ja erinevate lahenduste analüüs ning nende võimalik mõju on esitatud esialgsetes mõjuhinnangutes, mille kohta sidusrühmad saavad anda tagasisidet.Andke tagasisidet esialgsete mõjuhinnangute kohtaSellele järgneb mõjuhinnang, mille käigus sidusrühmadega konsulteeritakse avalike konsultatsioonide vahendusel kõigis peamistes aspektides.Andke oma panus mõjuhinnangutesseKui seadusandlik ettepanek koos mõjuhindamise aruandega on valmis ning komisjoni poolt avaldatud, saavad kodanikud ja sidusrühmad taas võimaluse esitada tagasisidet ettepaneku kohta siis, kui see edastatakse ELi seadusandjatele.Andke tagasisidet seadusandlike ettepanekute ja nendega seotud mõjuhinnangute kohtaELi institutsioonide vaheline koostööUues institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta, milles lepiti kokku 2016. aasta aprillis, tunnistatakse mõjuhinnangute positiivset panust ELi õigusaktide kvaliteedi parandamisse.Kokkuleppe kohaselt võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandlike ettepanekute üle otsustamisel täielikult arvesse komisjoni mõjuhinnanguid. Ka kaasseadusandjad saavad koostada mõjuhinnanguid seoses õigusloomeprotsessi käigus toimunud oluliste muudatustega.Institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepeSubsidiaarsus ja proportsionaalsusMõjuhinnangutes hinnatakse ka subsidiaarsuse (EL ei sekku, kui küsimust on võimalik tõhusalt lahendada ELi riikides) ja proportsionaalsuse (ELi meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks) põhimõtete nõuetekohast kohaldamist poliitika väljatöötamisel.
