Kuna metsa- ja maastikupõlengud Euroopas sagenevad, teeb EL liikmesriikidega koostööd, et
- ennetada ja vähendada riske
- metsa- ja maastikupõlenguid jälgida ja nendeks valmistuda
- hädaolukordadele reageerida
- taastumist toetada
Metsa- ja maastikupõlengud sagenevad
Kliimamuutused põhjustavad sagedasi kuumalaineid ja põuda, luues tingimused, kus metsa- ja maastikupõlengud võivad kiiremini levida ja muutuda raskemini kontrollitavaks. Maapiirkondade rahvastikukadu ja muutused maa majandamises üksnes süvendavad seda kasvavat ohtu. Metsa- ja maastikupõlengute hooajad pikenevad, eelkõige Vahemere piirkonnas, ning tulevikus võivad ohtu sattuda ka piirkonnad, mis praegu tuleohtlikud ei ole.
Metsa- ja maastikupõlengud ei kujuta endast ohtu üksnes metsadele, võsamaadele ja põllumajandusele. Need võivad seada ohtu ka elud ja kodud, kahjustada ökosüsteeme ja elurikkust, mõjutada põllumajandust ja taristut ning häirida kogukondi ja majandust, mis sõltuvad nende toimimisest. ELi õigusaktides kutsutakse üles võtma meetmeid, et aidata Euroopal kohaneda muutuva kliimaga, tugevdada keskkonnaalast vastupanuvõimet ja vähendada haavatavust.
2025. aastal põles ELis üle miljoni hektari maad, mis teeb sellest kõige laastavama metsa- ja maastikupõlengute hooaja.
Mida EL metsa- ja maastikupõlengute osas ette võtab?
Teeme koostööd, et kaitsta kõige tähtsamat
Metsa- ja maastikupõlengud ei tunne riigipiire, mistõttu on ühised eeskirjad ja koostöö üliolulised. EL seisab kriisi ajal kodanike kõrval, koondades sündmuskohale ressursse, eksperditeadmisi ja inimesi, et aidata seal, kus seda kõige rohkem vajatakse. Sellega toetatakse liikmesriike metsa- ja maastikupõlengute riskijuhtimise kogu tsükli jooksul: riskide ennetamine ja vähendamine, metsa- ja maastikupõlengute seire ja nendeks valmistumine, hädaolukordadele reageerimine ja taastumise toetamine.
ELi metsade tulekahjude eest kaitsmise strateegiad
Euroopa tegutseb metsa- ja maastikupõlengute ennetamise ning metsade ja maastike vastupidavuse suurendamise nimel
Euroopa teeb koostööd, et kaitsta inimesi ja reageerida, kui metsa- ja maastikupõlengud ületavad riigi suutlikkuse
Põllumajandustootjatel ja metsavaldajatel on riskijuhtimises oluline roll
2026. aasta uus strateegia, et metsa- ja maastikupõlengute kasvava ohuga paremini toime tulla
2026. aasta märtsis esitas komisjon uue integreeritud lähenemisviisi metsa- ja maastikupõlengutega seotud riskijuhtimisele, et reageerida üha rängematest metsa- ja maastikupõlengutest tulenevale kasvavale ohule. Kooskõlas ELi kriisivalmiduse strateegiaga antakse uues lähenemisviisis suuniseid selle kohta, kuidas metsa- ja maastikupõlenguid paremini ennetada, nendeks valmistuda, neile reageerida ja neist taastuda.
- Riskide ennetamine ja vähendamineVähendada riske parema maa- ja metsamajandamise, looduse taastamise, üldsuse teadlikkuse suurendamise ja muude meetmete abil, mis muudavad maastikud vastupidavamaks.
- Kriisivalmidus: andmed, koolitus, kasutuselevõtt suure riskiga piirkondadesParandada riskihindamist, andmeid, koolitust, eelpaigutamist ja tegevussuutlikkust suure metsa- ja maastikupõlengute riskiga piirkondades.
- Reageerimine: tuletõrjesuutlikkuse suurendamineTagada tuletõrjujate, õhusõidukite, ekspertide ja muude ressursside kiire mobiliseerimine.
- Taastumine: parem taastamine vastupanuvõime suurendamiseksHinnata kahjusid ning toetada taastumist ja ülesehitamist viisil, mis vähendab tulevast metsa- ja maastikupõlengute riski ja suurendab vastupanuvõimet.
Varajase hoiatamise süsteemid ja satelliitseire metsa- ja maastikupõlengute avastamiseks
EL toetab liikmesriike vahendite, suuniste ja teadmistega, et teha kindlaks metsa- ja maastikupõlengute riskid, majandada maastikke ja metsi tõhusamalt ning avastada tulekahjud varakult.
Selleks et teha ohtlikud tingimused varem kindlaks ja anda tuletõrjujatele paremat teavet selle kohta, kus tulekahjud levivad, kasutab EL