ELi uues pikaajalises eelarves kasutatakse lihtsamaid, kohandatud riiklikke ja piirkondlikke partnerluskavasid, et investeerida inimestesse, piirkondadesse ja liikmesriikidesse, keskendudes järgmisele:
- erinevuste vähendamine;
- põllumajandus- ja kalandussektori toetamine;
- sotsiaalsete õiguste tugevdamine;
- võrdsete võimaluste edendamine.
Need kavad sisaldavad tugevaid kaitsemeetmeid õigusriigi, läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks, tagades samal ajal, et vähem arenenud piirkonnad ja põllumajandustootjad saavad garanteeritud toetust.
Peamised arvandmed
Kohandatud investeerimiskavad
Uus pikaajaline eelarve koondab liikmesriikide ja piirkondade rakendatavad peamised ELi vahendid kokku ühte sidusasse strateegiasse, mille keskmes on ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika. Seda strateegiat rakendatakse riiklike ja piirkondlike partnerluskavadega, mis on lihtsamad, paindlikumad ja konkreetsetele oludele paremini kohandatud ning aitavad seega maksimeerida iga investeeritud euro mõju.
Kavade eesmärk on:
- vähendada piirkondlikku ebaühtlust;
- võidelda vaesusega;
- toetada põllumajandus- ja kalandussektorit;
- aidata lahendada piiridega seotud probleeme.
Need on kohandatud, sest piirkondadel on erinevad vajadused ja nad teavad kõige paremini, kuidas ELi prioriteete kohalikul tasandil rakendada.
Partnerluskavad töötatakse välja ja neid rakendatakse komisjoni, liikmesriikide, piirkondade, kohalike kogukondade ja kõigi teiste osaliste vahelises tihedas koostöös. Igal liikmesriigil on juurdepääs samale hulgale rahalistele vahenditele kui varem.
Uued ELi laenud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks
Esimest korda annab EL kuni 150 miljardi euro ulatuses laene ELi tagatisega, et aidata riikidel investeerida sellistesse valdkondadesse nagu kaitsetööstus, energiataristu või strateegiline tehnoloogia. Need laenud („Euroopa katalüsaator“) annavad liikmesriikidele lisavahendeid Euroopa eesmärkide toetamiseks.
Õigus ja õigusriik
Õigusprogrammi kaudu eraldab EL peaaegu 800 miljonit eurot õigusriigi toetamiseks, kodanike põhiõiguste kaitsmiseks ja demokraatia tugevdamiseks.
Neid rahalisi vahendeid kasutatakse selleks, et:
- edendada tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd;
- toetada kohtunike ja õigusala töötajate koolitamist;
- tagada õiguskaitse võrdne kättesaadavus kõigile kodanikele ja ettevõtjatele.
Riiklike ja piirkondlike partnerluskavadega seatakse õigusriigi põhimõte ja põhiõigused investeeringute eeltingimuseks ja keskendutakse reformidele. Kehtestatakse tugevad kaitsemeetmed ja selged tingimused, et tagada rahaliste vahendite vastutustundlik ja tõhus kasutamine.
Kuhu rahalised vahendid lähevad?
- Piirkonnad
Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks eraldatakse ligikaudu 450 miljardit eurot ning vähem arenenud piirkondadele vähemalt 218 miljardit eurot
- Põllumajandus ja kalandus
300 miljardit eurot põllumajandustootjate sissetuleku toetamiseks kahekordse reserviga; vähemalt 2 miljardit eurot kalandusele, et tagada elatusvahendid ja kestlikkus
- Inimesed
14% sotsiaalpoliitika eelarvest koos täieliku järelevalvega; programmi „Erasmus+“ rahastamist suurendatakse 50%, et laiendada üliõpilasvahetust
- Ränne ja piirihaldus
Kolmekordistatakse investeeringuid rändesse ja piirihaldusesse
- Kriisile reageerimine
Kolmekordistatakse investeeringuid solidaarsusfondi, et loodusõnnetuste korral saaksime kiiresti ja otsustavalt tegutseda
Milliseid tulemusi annab ELi eelarve praegu?
Õiglase ülemineku fondist toetatakse piirkondi, mida üleminek kliimaneutraalsele majandusele enim mõjutab. Eesti Ida-Viru maakonnas, kus on pikka aega keskendutud põlevkivi kaevandamisele, toetab õiglase ülemineku fond uue haruldastest muldmetallidest magneteid tootva tehase ehitamist. Projekt peaks looma 1000 uut töökohta ja mängima olulist rolli Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamisel. Haruldastest muldmetallidest magneteid saab kasutada tuuleturbiinides ning hübriid- ja elektrisõidukites.
See lehekülg vaadati viimati läbi 15 jaanuar 2026